3. Välja mõista V. S.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Coop Finants AS vahel 12.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingu nr 379280 alusel tekkinud põhivõlgnevus 139,69 eurot, intressivõlgnevus 0,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 8,41 eurot ning edasiulatuv viivis alates 05.06.2024 põhinõudelt 139,69 eurolt
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1. Coop Finants AS (krediidiandja) ja V. S. (kostja) sõlmisid 09.07.2021 väikelaenulepingu nr L343214 ja 12.12.2021 (hagis ekslikult märgitud 12.07.2021) väikelaenulepingu nr L379280, mille alusel sai kostja laenu. Lepingu nr L343214 krediidi kulukuse määraks oli 59,57%, krediidi kogukulu 451,79 eurot ja lepingu nr L379280 krediidi kulukuse määraks oli 52,67%, krediidi kogukulu 734,69 eurot. Kostja lepingutest tulenevaid kohustusi korrapäraselt ei täitnud ja krediidiandja edastas kostjale 28.02.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale tähtaja, so 23.03.2023 kohustuste täitmiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täitnud ja krediidiandja ütles lepingud erakorraliselt üles 29.03.2023.Krediidiandja loovutas hagejale 13.04.2023 eelmärgitud lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Lepingu nr L343214 alusel sai kostja laenu 300 eurot, lepingutasu oli 35 eurot (arvestati laenusummast maha), laenu esimese osamakse tähtajaks oli 10.08.2021 ja lõpptähtajaks oli 10.07.2023, intressimäär 23,9% aastas, 0,07% päevas, viivisemäär 23,9% aastas, 0,0664% päevas, lepingu igakuine haldustasu oli 1,50 eurot. Põhiosa katteks laekus kostjalt krediidiandjale 221,77 eurot. Kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 221,77 eurot, moodustub sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 10.02.2023 osamaksest. Põhivõlgnevus on seisuga 24.10.2023 78,23 eurot (300-221,77= 78,23 eurot).Lepingu nr L343214 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 78,23 eurolt sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse osamakse järgnevast päevast so 11.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani so 24.10.2023
Lepingu nr 379280 alusel sai kostja laenu 500 eurot, lepingutasu oli 35 eurot (arvestati laenusummast maha), laenu esimese osamakse tähtajaks oli 10.01.2022 ja laenu lõpptähtajaks oli 10.12.2023, igakuine haldustasu 1,50 eurot, intressimääraks oli 28,9% aastas, 0,08% päevas, viivis 24% aastas, 0,0667% päevas. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale laenu summa katteks 194,43 eurot. (Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 29.03.2023 (so alates
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras ja lepingu nr L379280 osas lepingus sätestatud viivise määras 23,90% aastas. Kostja vastuväited
Kostja ja Coop Finants AS vahel 12.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingu nr 379280 alusel tekkinud nõuded: põhivõlgnevus 305,57 eurot, intressivõlgnevus 30,26 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 41,82 eurot ning alates 25.10.2023 edasiulatuv viivis põhinõudelt 305,57 eurolt lepingujärgses viivisemääras 23,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot.
lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud
lg 1 mõttes.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (
) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal.
lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 9.
lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse
§-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (
Riigikohus on 24.11.2023 lahendi nr 2-21-13098 p-is 13 ja 14 selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida peab kohus asja lahendamisel arvestama, sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-141-14, p 18 ja nr 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud
§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka
lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (
² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (
lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (
lg 1) on seadusega kooskõlas.
² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi
Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. 10. Lepingus nr 343214 on krediidikulukuse määraks 59,57 % aastas ja lepingus nr 379280 on krediidikulukuse määr 52,67 % aastas. Kohtu hinnangul ületavad krediidi kulukuse määrad seaduses lubatut. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu nr 343214 sõlmimise ajal, s.o 31.05.2021 ja lepingu nr 379280 12.12.2021 sõlmimise ajal, so 30.11.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrad vastavalt 18,68% ja 16,95%. Kolmekordne määr oli seega 56,04% ja 50,85%.
² lg 3 järgi tuleb
² lg-s 1 sätestatud juhul maksta krediidi kasutamise aja eest intressi
11. 06.10.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt
13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Kohus on seisukohal, et lepingust nr 343214 tulenev põhinõue on põhjendatud summas 43,23 eurot (kostjale väljastati 09.07.2021 maksekorralduse järgi laen summas 265 eurot,
lg 7 järgi kostja hagejale lepingutasu 35 eurot ei võlgne, hagis märgitult on kostja tasunud 221,77 eurot; 265-221,77=43,23 eurot). Kohus jätab hageja põhinõude 35 eurot rahuldamata (78,23-43,23=35 eurot).Lepingu nr 379280 alusel tekkinud põhjendatud põhinõue on 139,69 eurot (kostjale väljastati 13.12.2021 maksekorralduse järgi laenu 460,34 eurot,
lg-le 7 järgi kostja hagejale lepingutasu 35 eurot ei võlgne, hagis toodult tekkis põhivõla, intressivõla ja haldustasu võlgnevus alates 12 osamaksest, seega 1-11 osamaksed olid kostja poolt tasutud ja vastavad osamaksed tuleb lugeda põhinõude katteks, so 11 x 29,15=320,65 eurot; 460,34-320,65=139,69 eurot). Kohus jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata põhinõude 165,88 eurot (305,57-139,69=165,88 eurot). 14. Riigikohus on osundanud, et
lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2023 lahendi nr 2-23-133882 p-is 8 märgitult kohaldub eeltoodud põhimõte ka sarnaselt sõnastatud
See tähendab, et ka krediidilepingu tühisuse korral tuleks hinnata, kas ka algse laenugraafiku järgi oleks olnud juba kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Sellisel juhul oleks siiski tulnud hagi vähemasti laenusumma ja seadusjärgse intressi osas rahuldada (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 16). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole lepingutest nr L343214 ja nr 379280 tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud. Kohus on seisukohal, et laenulepingu nr L343214 alusel on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,51 (alates laenu tagastamise lõpptähtajast järgnevast päevast, so põhinõude sissenõutavaks muutumisest 11.07.2023 kuni 24.10.2023, põhinõudelt 43,23 eurolt
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, viivisekalkulaator.ee järgi on viivis summas 1,51 eurot). Kohus jätab lepingust nr L343214 tulenevalt hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 4,62 eurot rahuldamata (6,13-1,51=4,62 eurot). Hageja edasiulatuv viivis on põhjendatud alates 25.10.2023 põhinõudelt 43,23 eurolt
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (lep nr L343214). Lepingu nr 379280 alusel nõutav haldustasu 6 eurot jätab kohus
Lepingust nr 379280 tulenevalt on põhjendatud seadusjärgses intressimääras (
lg 1) arvestatud intressivõlgnevus 0,84 eurot (hagis nõutult perioodil 10.12.202229.03.2023, so, seadusjärgses intressimääras
lg 1; põhinõudelt 139,69 eurolt, intressivõlgnevus on intressikalkulaatori järgi 0,84 eurot) ja seadusjärgses viivisemääras viivis 8,41 eurot (põhinõudelt 139,69 eurolt, alates laenu tagastamise lõpptähtajast järgnevast päevast, so põhinõude sissenõutavaks muutumisest 11.12.2023 kuni 04.06.2024,
Edasiulatuv viivis on põhjendatud alates 05.06.2024 põhinõudelt 139,69 eurolt
Kohus jätab lepingust nr 379280 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 33,41 eurot (41,828,41=33,41 eurot) ja intressivõlgnevuse 29,42 eurot (30,26-0,84=29,42 eurot), rahuldamata. 15.
² lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid on 30 eurot (17.04.2023 meeldetuletuskiri 15 eurot; 25.04.2023 kiri 5 eurot; 19.05.2023 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, so nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud kirjad, emailid, sms-id; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kuivõrd kohus tuvastas, et kostjal ei olnud lepingutest nr L343214 ja L379280 tulenevalt lepingute ülesütlemise päeva seisuga võlgnevust, sh olid lepingud krediidikulukuse määra ületamise tõttu tühised, siis ei olnud lepingute ülesütlemised, so 29.03.2023 seisuga materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtivad. Eeltoodud põhjendustel ei ole sissenõudmiskulud 30 eurot
16. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Lepingust nr 343214 tulenevalt kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele järgmised nõuded: põhivõlgnevus 43,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,51 eurot. Hageja edasiulatuv viivis alates 25.10.2023 põhinõudelt 43,23 eurolt
Lepingust nr 343214 tulenev põhinõue 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 4,62 eurot, jääb rahuldamata. Lepingust nr 379280 tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele järgmised nõuded:põhivõlgnevus 139,69 eurot, intressivõlgnevus 0,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 8,41 eurot. Edasiulatuv viivis alates 05.06.2024 põhinõudelt 139,69 eurolt
Rahuldamisele ei kuulu hageja sissenõudmiskulu 30 eurot. Lepingust nr 379280 tulenev põhinõue 165,88 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 33,41 eurot ja intressivõlgnevus 29,42 eurot jääb rahuldamata.
) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. 19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.