Obsah (9)

§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 416§ 4062§ 94§ 113§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13362 Tsiviilasi AS-i Aktiva Portfolio h

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas kostjal tasuda kauba eest osamaksetega. Kostja oli omakorda füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi 2 kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

7. Esmalt käsitleb kohus krediidi kulukuse määra.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu I puhul on krediidi kulukuse määr 54,88%, lepingu II puhul 50,13%, lepingu III puhul 34,77%, lepingu IV puhul 38,20%, lepingu V puhul 35,17% ja lepingu VI puhul 35,17%. Lepingute sõlmimise ajal (perioodil

1. jaanuarist 2020 kuni
2. maini 2020) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (kolmekordne määr seega 60,27%). Seega ei ületa lepingute järgsed krediidi kulukuse määrad Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
3. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). 3 Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18). 9. Hagi p-s 1.4 on hageja selgitanud, et esialgne võlausaldaja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt

§ 4034lg-tele 2 ja 4 ning KAVS §-de 49-50 kohaselt.

Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Kohus selgitas

1. märtsi 2024 kohtunõudes hagejale, et hagis esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kas esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida. Selliselt ei nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused järelmaksulepingute sõlmimise ajal. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas on praegusel juhul järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh tuua välja konkreetsed asjaolud ja esitada tõendid).
2. Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtunõuet sisuliselt täitnud. Selliselt ei nähtu hageja vastusest kohtunõudele ühtegi konkreetset asjaolu (sh andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta). Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule ei ole ka esitatud ka ühtegi laenutaotlust. Ainsa tõendina vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud taust.ee väljavõtte (dtl 119). Kohus on seisukohal, et tarbija kohta tehtud päringute vastustest peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud. Hageja esitatud tõendist ei nähtu, millal ja kelle kohta on päring tehtud, ning seega ei saa seda kohtu hinnangul lugeda piisavaks tõendiks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3. Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist. Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, punkt 18; 3-2-1-40-10, punkt 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lõige 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lõige 1) või selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lõige 7) tühiseks, peab kohus tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (nt otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, punkt 46). Seega ei pidanud kostja tuginema sellele, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks 4

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
2. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. Lepingute sõlmimise ajal (
3. aastal) oli intressimäär 0%. Lepingus kokkulepitud intressimäär (25% aastas) on seadusjärgsest suurem. Seega sai hageja nõuda

§-s 94 sätestatud määras ehk hageja intressinõue on 0 eurot. Eelneva tõttu jätab kohus hageja intressinõude (23 eurot 50 senti) rahuldamata.

1. Hageja on märkinud, et lepingu I puhul jäid kostjal tasumata maksed alates
2. osamaksest (
3. juuni 2020 kuni lepingu lõppemiseni
4. juulil 2020). Seega oli kostja tasunud neli osamakset kokku summas 196 eurot 88 senti (osamakse 49,22 x 4). See summa tuleb arvestada tasumisena põhiosa katteks. Lepingu I puhul on tasumata põhiosa 67 eurot 11 senti (263,99 – 196,88). Lepingu II puhul jäid kostjal tasumata maksed alates
5. osamaksest
6. juulil 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
7. osamakseni
8. septembril
9. Seega oli kostja tasunud kaks osamakset kokku summas 51 eurot 20 senti (osamakse 25,60 x 2). See summa tuleb arvestada tasumisena põhiosa katteks. Lepingu II puhul on tasumata põhiosa 84 eurot 64 senti (135,84 – 51,20). Lepingute III – VI katteks ei ole kostja ühtegi tasumist teinud. Seega on lepingu III puhul põhivõlaks 87 eurot 74 senti, lepingu IV puhul 186 eurot 94 senti, lepingu V puhul 154 eurot 94 senti ja leping VI puhul 96 eurot 79 senti. Hageja põhinõue on kokku seega 678 eurot 17 senti (67,11 + 84,64 + 87,74 + 186,94 + 154,95 + 96,79).
10. Järgmisena käsitleb kohus lepingute ülesütlemist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

Lepingute üldtingimuste p 5.3 kohaselt, kui laenuandja ütleb teenuselepingu erakorraliselt üles põhjusel, et laenusaaja on rikkunud lepingut või lepingutingimusi, siis on laenuandjal õigus erakorraliselt üles öelda mis tahes laenusaajaga sõlmitud teenuslepingud.

1. Hageja saatis
2. septembril 2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Selleks ajaks oli lepingu I puhul kostjal tasumata põhiosa 67 eurot 11 senti (osaliselt
3. juuni 2020 ja täielikult
4. juuli 2020 osamaksed). Seega ei olnud kostja lepingu I puhul viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. 5 Lepingu II puhul oli kostjal tasumata põhiosa 84 eurot 64 senti (osaliselt
5. juuli 2020 osamakse ning täielikult
6. augusti 2020 osamakse). Kolmas osamakse ei olnud hoiatuse saatmise ajaks sissenõutavaks muutunud (selle tasumise tähtaeg saabus alles
7. septembril 2020). Hoiatuse saatmise ajal oli kostjal lepingu VI puhul täielikult tasumata kolm üksteisele järgnevat osamakset (
8. juuni 2020,
9. juuli 2020 ja
10. augusti 2020 osamaksed). Kuivõrd kostja oli viivituses lepingu VI järgse kolme üksteisele järgneva osamaksega, hageja andis kostjale
11. septembril 2020 täiendava tähtaja võla tasumiseks (dtl 53), kuid kostja võlgnevust ei tasunud, oli hagejal õigus tuginedes lepingute üldtingimuste p-le 5.3 öelda üles kõik kostjaga sõlmitud lepingud (dtl 54). Eelneva tõttu on lepingute ülesütlemised kehtivad. 17.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagis nõuab hageja viivist alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast (

1. septembrist 2020) kuni hagi esitamiseni (
2. septembrini 2023) lepingutes kokkulepitud intressimääraga võrdses määras (s.o 25% aastas). Samas nähtub lepingutest, et viivisemäär on 0,07% päevas ehk 24% aastas. Kohus lähtub lepingus kokkulepitud viivisemäärast (24% aastas). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 487 eurot 71 senti (põhinõudelt 678 eurolt 17 sendilt, siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Samuti tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (678 eurolt 17 senti) alates
3. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas.
4. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (

§ 1132lg 2 p 1).

Hagist nähtub, et hageja on saatnud iga lepingu puhul kostjale meeldetuletuskirjad (kolm kirja; 15 + 2 x 5), samuti on iga lepingu puhul tekkinud muud kulud (5 eurot). Kohtule on meeldetuletuskirjad ka esitatud (dtl 61 – 87). Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 150 eurot (25 eurot x 6 lepingut). Samas ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja muud makseviivitusega seotud kulud (5 eurot iga lepingu puhul). Praegusel juhul saab kohtule arusaamatuks, milliseid päringuid ja kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida tähendavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale helistas (kostjale tehtavate kõnede kulud) ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude avaldamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus märgib, et esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem (15 eurot), et hüvitada vähemalt osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega on hageja üldkulud kaetud ka esimese meeldetuletuskirja kuludega.

1. Eelneva tõttu mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja 1315 eurot 88 senti (s.o põhinõue 678 eurot 17 senti + sissenõutavaks muutunuv viivis 487 eurot 71 senti + sissenõudmiskulud 150 6 eurot), samuti viivise põhinõudelt (678 eurolt 17 sendilt) alates
2. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24% aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 34 euro 24 sendi ulatuses (712,41 – 678,17), viivisenõude 45 eurot 98 senti (533,69 – 487,71) ja sissenõudmiskulude nõude 30 euro ulatuses (180 – 150). Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (23 eurot 50 senti).
3. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 1449 eurot 60 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1315 eurot 88 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 90% ulatuses), jääb menetluskuludest 90% kostja ja 10% hageja kanda.
4. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1244 eurot 50 senti (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 929 eurot 50 senti). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga.
5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 929 eurot 50 senti (5 h 30 min x 169 eurot). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Praegusel juhul on tegemist lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud lepingustest tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest.
6. aprilli 2024 menetlusdokumendis täpsustas hageja vastutustundliku laenamisega seonduvat ning seda ka äärmiselt üldiselt. Kostja ei ole menetluses oma vastuväiteid esitanud. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 300 eurot (120 x 2,5).
7. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 615 eurot (315 + 300). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 553 eurot 50 senti (615 x 0,9). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (553 eurolt 50 sendilt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 7