KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2872 Haldusasi XX ja YY kaebus Viimsi Vallavalitsuse 19.09.20

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebajad on Viimsi vallas Muuga külas asuva Xxx kinnistu (katastritunnus 89001:010:3742) ühisomanikud. 2. Viimsi Vallavalitsus tegi 19.09.2023 kaebajatele sunniraha hoiatust sisaldava ettekirjutuse (vaidlustatud ettekirjutus) koristada ja utiliseerida Xxx kinnistul Muuga tee ääres asuvad ehitus- ja pinnasejäätmed hiljemalt 31.12.2023. Ettekirjutuses on märgitud, et kinnistul asuvad pinnase- ja ehitusjäätmete kuhjad, mis näivad sisaldavat ka ohtlikku eterniiti; tegemist on tänava-äärse aiaga piiramata kinnistuga, mis on hooldamata ja rohtu kasvanud, sealt levivad ümbruskonda Lusitaania teeteod, ussid ja närilised, avalikult teelt vaadates on see ka inetu. 3. Kaebajad esitasid Viimsi Vallavalitsuse 19.09.2023. a ettekirjutuse peale vaide, mille vallavalitsus jättis 15.11.2023. a vaideotsusega nr 355 rahuldamata. 3-23-2872 4. Kaebajad esitasid 14.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid vaidlustatud ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistada. Kaebajad esitasid esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmise. 5. Tallinna Halduskohtu 22.05.2024. a määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Viimsi Vallavalitsuse 19.09.2023. a ettekirjutuse täitmine, kohustades samas kaebajaid katma Xxx kinnistul asuvad Muuga teelt nähtavad materjalikuhjad nii, et takistatud oleks tolmu jm puistematerjali levik (resolutsiooni p 1). Halduskohus leidis, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral peavad kaebajad koristama ja utiliseerima materjalid, mida nad oma sõnul soovivad tulevikus kasutada. 22.05.2024 läbi viidud vaatluse pinnalt järeldas halduskohus, et puudub ülekaalukas avalik huvi ettekirjutuse kohese täitmise vastu. Halduskohus tegi vaatluse põhjal järgmised järeldused:

1. a)vastustaja hinnangul eterniidijäätmeid sisaldav katusematerjali hunnik on teisaldatud kinnistu osale, kust see avalikul teel viibijatele silma ei paista ning tõenäoliselt ei ole tegu eterniidiga;
2. b)Muuga teel ei ole jalgradasid, kaebaja kinnistuga külgneval alal ei liigu inimesed spetsiaalselt ilusa vaate nautimiseks;
3. c)teelt paistavad kaks madalat materjalihunnikut, millest üks on koormakattega kaetud liivahunnik, teine lahtine kruusalaadse materjali kuhi, ülejäänud materjalid olid ladestatud kinnistu osale, kust need möödakäijatele silma ei paista. Halduskohus leidis, et kaebajate õiguste ning avaliku huvi tasakaalustamiseks piisab kui kaebajad katavad teelt nähtavad kuhjad näiteks koormakattega nii, et takistatud oleks tolmu jm puistematerjali levik õhu kaudu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Viimsi vald palub 01.06.2024. a määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Vastustaja on tegelenud kõnealuse haldusmenetlusega alates 24.10.2022, ent kaebajad on leidnud erinevaid ettekäändeid, miks on tarvis säilitada jäätmehunnikuid. Ehitamine Xxx kinnistule on välistatud tulenevalt kinnistu suurusest. Aastaid samas kohas paiknevate jäätmete näol ei ole tegu ehitusmaterjalidega, millest oleks võimalik ehitada hooneid, vaid mineraalsete ehitusjäätmetega. Materjalid on seni olnud rohelise kilega kinni kaetud, need ei ole esteetilised ja häirivad piirkonnas elavaid inimesi. Halduskohus on põhjendamatult lähtunud 22.05.2024 vaatluse ajal kinnistul valitsenud olukorrast, mitte aga olukorrast, mis valitses seal vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal. Halduskohus on põhjendamatult arvesse võtmata jätnud vastustaja esitatud tõendid, mis kinnitavad piirkonna elanike rahulolematust. Halduskohus ei ole arvesse võtnud seda, et kaebajatele kuulub ka Xxx kinnistuga piirnev kinnistu, mis on aiaga piiratud ning kus kaebajad võiksid jäätmeid hoida nii, et need möödujatele silma ei paista. Avalikes huvides on see, et kõik valla elanikud ja ettevõtted täidaksid vallas kehtivaid eeskirju. Halduskohus on arusaamatul põhjusel leidnud, et kaebajate huvi hoiustada eeskirjade vastaselt jäätmeid, kaalub üles avaliku huvi. Vastustaja hinnangul on kaebus väljakujunenud kohtupraktikat arvestades perspektiivitu. 7. Kaebajad esitasid 14.06.2024 kohtule seisukoha, paludes jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebajad peavad arusaamatuks vastustaja käsitlust, et ettekirjutuses nimetatud materjalide hoidmine kaebajate teisel kinnistul oleks lubatav, Xxx kinnistul aga mitte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 249

lõigetest 1 ja 3 ning väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt eeldab esialgse õiguskaitse kohaldamine esiteks esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, teiseks selle vajadusega võrreldes kaalukama ning esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu rääkiva avaliku huvi või kolmanda isiku õiguste puudumist ning kolmandaks seda, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Halduskohtul on nii 2

§ 158lg 2 ls 1).

Viidatud vaatluse protokollile lisatud fotodelt nähtub, et kinnistu on korrastamata ning eelkõige sealt paistvate materjalihunnikute tõttu visuaalselt inetu, ent mitte sel määral, et jaatada vääramatut avalikku huvi ettekirjutuse kohese täitmise vastu olukorras, kus kaebajad on ettekirjutuse vaidlustanud. Halduskohus ei ole vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et Xxx kinnistul olevad hunnikud ei saa mitte kedagi häirida, vaid pelgalt tõdenud, et avalik huvi selliste häiringute koheseks lõpetamiseks ei ole kaalukam kaebajate esialgse õiguskaitse vajadusest. Selles kontekstis on asjassepuutuv ka halduskohtu tõdemus, et vaadeldud kinnistuga piirnev tee ei ole aktiivses kasutuses rekreatiivse jalutuskohana. See asjaolu, mida vastustaja määruskaebuses ümber lükanud ei ole, vähendab hoolitsemata ja osaliselt ehitusmaterjali või -prahiga kaetud maatükist lähtuva ning avalikku huvi kahjustava visuaalse häiringu intensiivsust. Asjaolu, et haldusmenetlus on kestnud kaua, ei saa olla esialgse õiguskaitse kohaldamist välistav asjaolu. Mis puudutab kaebuse eduväljavaateid, siis on halduskohus vaidlustatud määruses muuhulgas pidanud võimalikuks vaidluse lahendamist kompromissiga, pidades silmas, et vähemalt esialgsel hinnangul on kaebajad ettekirjutuse teatavas osas täitnud. Olukorras, kus halduskohus tuvastas, et visuaalset häiringut saavad põhjustada eelkõige kaks puistematerjali (liiva, kruusa, betooni- ja kivipuru vms materjali) hunnikut, võis ta vaidlustatud määrust tehes asuda seisukohale, et vaidlus on võimalik lahendada kompromissiga. Seega ei pidanud halduskohus lugema kaebust ilmselgelt perspektiivituks ega keelduma esialgse õiguskaitse kohaldamisest sel põhjusel. Halduskohus on põhjendatult arvesse võtnud seda, et 22.05.2024 vaatluse tulemusel ei leidnud tuvastamist mingisuguste ohtlike jäätmete (nt vaidlustatud ettekirjutuses osutatud asbestjäätmed) vedelemist kinnistul. See ei anna küll alust pidada kaebuse eduväljavaateid iseäranis headeks, pidades silmas, et ettekirjutuse õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (

§ 158

lg 2 ls 2), ent kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse ja avalike huvide kaalumise seisukohast on see kaalumisargument sellegipoolest asjassepuutuv.

1. Eelneva põhjal jääb Viimsi valla määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 22.05.
2. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3