← Eesti

2-23-127488/7

Obsah (5)§ 407§ 163§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2024. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-127488 Tsiviilasi Credit

) § 407 lõikes 1 sätestatule.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjaolud 2

(5)
  1. Credit.ee OÜ esitas 07.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 652,56 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 05.09.2023 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis Credit.ee OÜ nõude K. K. vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Credit.ee OÜ nõuab 22.09.2023 hagis K. K.lt 530,81 euro põhivõlgnevuse, 48,42 euro intressi, 45 euro sissenõudmiskulude, 5 euro maksehäire avaldamise tasu, sissenõutavaks muutunud viivise 56,95 euro ja jooksva viivise väljamõistmist 0,0833% päevas alates 22.09.
  3. Hageja nõue tuleneb kostja ja Credit.ee OÜ vahel 28.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx, millega kostja sai hagejalt laenu 800 eurot. Lepingus lepiti kokku aastaseks intressimääraks 30,4%, viivisemäär 0,0833% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, osamaksete arv 18, viimase osamakse tähtpäev 27.12.
  4. Kostja sattus makseviivitusse alates 27.02.2023, s.o
  5. laenumakse tasumisega. 16.05.2023 oli kostja viivituses 3 osamakse tasumisega, mistõttu saatis hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuse. Kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul enda kohustusi hageja ees, seega ütles hageja laenulepingu 31.05.2023 erakorraliselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja teostanud laenulepingu täitmisena 7 makset, kokku 431,68 eurot, millest arvestati 269,19 eurot põhiosa, 122,11 eurot intressi, 0,38 eurot viivise ning 40 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks. Intressi 30,40% aastas nõutakse alates 8.-ndast osamaksest, s.o alates 26.01.2023 kuni 31.05.2023 48,42 eurot. Laenulepingu eritingimuste järgi oli viivise määraks 0,0833% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning viivist on arvestatud alates 27.02.2023 kuni 21.09.2023 56,95 eurot. Tulenevalt laenulepingu üldtingimustest ja VÕS § 1132 on hagejal õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulusid kokku 45 eurot. Kokku edastas hageja kostjale hüvitisele kuuluvaid võlateatisi maksumusega 45 eurot (enne lepingu lõpetamist 15 eurot ja pärast lepingu lõpetamist 30 eurot). Kuna hageja esitas 13.04.2023 teate maksehäireregistrile kostja laenulepingust tuleneva võlgnevuse avaldamise kohta ning laenulepingu üldtingimuste järgi võib hageja nõuda kostjalt tasu maksehäire avaldamise eest hüvitatava inkassokuluga, nõuab hageja 5 euro väljamõistmist.
  6. Tarbija krediidivõimelisust hinnati kostja esitatud andmete ja hageja poolt teostatud päringute alusel. Hageja tegi päringud Krediidiinfost (maksehäirete register), Krediidiregistrist (taust.ee) ja Credit.ee andmebaasidest. Kontrolliti Avalike Teadaannete andmeid ja kohtulahendite olemasolu Riigi Teataja andmete põhjal, maksuvõlgade olemasolu Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal. Kostja sissetulekute suurust kontrolliti Pensioniregistri andmete ja kostja poolt antud andmete põhjal. Pensioniregistri andmete kohaselt oli kostja viimase 4 kuu keskmine sissetulek (so netopalk) summas xxx eurot kuus. Kuna arvutatud summa oli väiksem kui taotluses märgitud sissetulek (xxx eurot), siis kostja krediidivõime hindamisel arvestati sissetulekuna summat xxx eurot kuus. Laenu andes arvestati kostja igakuiste finantskohustuste suuruseks 0 eurot, mis oli märgitud kostja laenutaotluses. Sellele summale lisati laenulepingu nr xxx kuumakse suuruses 55,9 eurot. Lisaks arvestati muude laenutaotluses deklareeritud igakuiste väljaminekute suurustega (kokku xxx eurot, so toidukulu, üür- ja kommunaalkulu, side- ja transpordikulu ja muud kulud). Kostja sissetulek oli hageja hinnangul piisav kõikide laenulepingutest tulenevate igakuiste kohustuste 3
(5)kohaseks täitmiseks. Maksevõime loetakse piisavaks kui reserv on suurem kui null
(0). Käesoleval juhul on reserviks xxx eurot (xxx). Lisaks on hageja märkinud, et kostja on varasemalt võtnud hagejalt laenu kahel korral ja kõik eelnevast lepingust tulenevad kohustused on kostja täitnud ilma viivituseta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.

  1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja kohustuste tegelikku suurust ega ebakõla kostja esitatud sissetuleku ja pensionikeskuse andmete vahel. Seejuures nähtub laenutaotlusest, et kostja ei ole märkinud kohustusteks null eurot, vaid nii kuumakse kui kohustuste kogusuuruse. Krediidiandja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Kohustuste suurust ei ole kontrollitud. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
  3. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid, sh sissenõudekulusid, lepingutasu ja maksehäire info avaldamise tasu, tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
  4. Seetõttu tuleb kostja teostatud maksed arvestada põhinõude katteks ning 368,32 eurot (800431,68) kostjalt välja mõista. Krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, kuid kuivõrd intressi ega muid tasusid
  5. a eest nõuda ei võinud, siis tekkis kostjal ettemaks. Järelikult ei olnud alust ka lepingut üles öelda enne, kui kostja võlgnevus oli kestnud üle kolme kuu. Hagi lisast nr 1 (laenulepingu dokument) nähtuva maksegraafiku kohaselt tekkis kostjal kuni 27.02.2023, s.o esimese hageja väitel tasumata osamakseni, ettemaks ca 160 eurot (intressimaksete ja lepingutasu arvelt). Järelikult olid põhiosamaksed täielikult kaetud kuni aprillini ning suures osas ka mai eest. Lähtudes vaid graafikus näidatud põhiosamaksete suurusest ilma ümberarvestust tegemata jääb maikuu maksest puudu ca 15 eurot. Kuivõrd maksete uuesti määramine on hageja kohustus, mida hageja ei ole täitnud, siis loeb kohus ülesütlemise õigust arvestades maksed täielikult tasutuks ka mai eest, sest pole välistatud, et maksete uuesti määramisel poleks võlga selleks ajaks tekkinud. Järelikult ei saanud lepingu ülesütlemise õigust tekkida enne septembrit. Arvestades, et kostja pole hagis väidetu kohaselt makseid pikka aega teinud, loeb kohus põhjendatuks arvestada viivist hagi esitamisest, s.o 22.09.
  6. 4

(5)
  1. Hageja on arvestanud intressi alates 26.01.2023, kuid kostja ettemaksu tõttu puudub selleks alus. Kohaldamisele kuuluv intress on alates 01.01.2023 2,5% aastas, s.o üle 12 korra väiksem kui maksegraafikus arvestatud intress 30,4%, mille kolm graafikujärgset makset juuni kuni augusti eest on ca 23 eurot. Seega oleks võimalik saadaolev intress alla kahe euro. Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, tegemist on lihtmenetluse asjaga ja võimalik intress on väga väike, siis loeb kohus põhjendatuks jätta intress välja mõistmata, sest kohus ei saa ise täpset arvestust teha.
  2. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  3. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 30,4% aastas või 0,0833% päevas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav. Seega viivisemäär perioodil 22.09.2023 – 31.12.2023 on 12%, mis teeb viiviseks 12,23 eurot. Viivisemäär alates 01.01.2024 on 12,5%, mis teeb viiviseks kuni otsuse tegemise kuupäevani 11,7 eurot. Kostjalt väljamõistetav viivis on seega kuni 02.04.2024 23,93 eurot (12,23 +11,7) ning edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  4. Menetluskulud tuleb

§ 163

lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Hageja nõue hagi esitamisel oli 686,18 eurot, mis rahuldatakse 368,32 euro ehk ca 53,68% ulatuses. 15. Kohus loeb hageja menetluskuludena põhjendatuks tasutud riigilõivu 245 euro ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses (

§ § 4842). Kostjal ei ole teadaolevaid menetluskulusid tekkinud. Seega tuleb kostjalt välja mõista 142,25 eurot (53,68% 265-st). 16. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 17. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.