← Eesti

2-23-112043/9

Obsah (8)§ 407§ 444§ 163§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-112043 Tsiviilasi Aktiva Fina

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see 2

(5)toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Asjaolud ja menetluse käik
  1. Aktiva Finance Group OÜ nõuab 07.06.2023 esitatud hagis A. Ž.lt 2564,27 euro põhivõlgnevuse, 128,96 euro intresside, 66,20 euro laenuhaldustasu, 140 euro sissenõudmiskulude ja 246,15 euro (07.06.2023 seisuga) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja viiviseid alates 08.06.2023 põhinõudelt 230,50 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 22,90% aastas ning põhinõudelt 2333,77 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 18% aastas. Hageja nõue tuleneb Inbank AS/AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud järgmistest lepingutest: - 10.06.2021 väikelaenulepingust nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 700 eurot, intressiga 22,90% aastas, laenulepingu sõlmimise tasu 35 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot, igakuine osamakse suurus 51,36 eurot; - 09.10.2021 väikelaenulepingust nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 700 eurot, intressiga 18% aastas, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 5,90 eurot, igakuine osamakse suurus 35,23 eurot; - 16.02.2022 väikelaenulepingust nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 1100 eurot, intressiga 18% aastas, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 5,50 eurot, igakuine osamakse suurus 60,49 eurot; - 22.05.2022 väikelaenulepingust nr xxc, mille alusel sai kostja krediiti 1000 eurot, intressiga 18% aastas, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 5,50 eurot, igakuine osamakse suurus 55,91 eurot. Laenuandja loovutas 30.11.2022 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group (endise nimega OÜ Aktiva Finants) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
  2. Kohtunõudest (02.11.2023) tulenevalt esitas hageja teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. - Lepingu nr xxx alusel sai kostja krediiti summas 700,00 eurot. Kostja tasus esimesed 13 osamakset, seega krediidiandjale kokku tasunud summa 667,68 eurot (13 x 51,36). Uuesti määratud tagasimaksete korral oleks kostja põhivõlgnevus seega 32,32 eurot (700,00-667,68); - Lepingu nr xxx alusel sai kostja krediiti summas 700,00 eurot. Kostja tasus esimesed 10 osamakset, seega krediidiandjale kokku tasunud summa 352,30 eurot (10 x 35,23). Uuesti määratud tagasimaksete korral oleks kostja põhivõlgnevus seega 347,70 eurot (700,00-352,30); - Lepingu nr xxx alusel sai kostja krediiti summas 1100,00 eurot. Kostja tasus esimesed 6 osamakset, seega krediidiandjale kokku tasunud summa 362,94 eurot (6 x 60,49). Uuesti määratud tagasimaksete korral oleks kostja põhivõlgnevus seega 737,06 eurot (1100,00-362,94); - Lepingu nr xxx alusel sai kostja krediiti summas 1000,00 eurot. Kostja tasus esimese osamakse, seega krediidiandjale kokku tasunud summa 55,91 eurot (1 x 55,91). Uuesti 3
(5)määratud tagasimaksete korral oleks kostja põhivõlgnevus seega 944,09 eurot (1000,0055,91). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudekulude osas ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.

  1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja kohustuste tegelikku suurust (kostja märkis püsivalt oma kohustuste suuruseks 400 eurot, ka pärast järgmiste laenude võtmist) ega ebakõla kostja esitatud sissetuleku ja EMTA andmete vahel (kostja märkis enda sissetulekud suuremaks, kui EMTA andmed näitasid). Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
  3. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist, 2061,17 eurot (700+700+1100+1000 - 667,68 - 352,30 - 362,94 - 55,91, st saadud laenud miinus kõik kostja tagasimaksed) tuleb kostjalt välja mõista.
  4. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka laenuhaldustasu 66,20 eurot ja sissenõudekulusid summas 140 eurot. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
  5. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  6. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 18-22,90% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav, st antud juhul ei ole lepinguga kokku lepitud kõrgemat määra. Seega viivisemäär perioodil 30.11.2022 –31.12.2022 on 8% aastas (põhinõudelt 2061,17 on viivis 14,46€); 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% (107,32€); 01.07.2023 kuni 31.12.2023 12% (124,69€) ja 01.01.2024 kuni 13.5.2024 kuni otsuse tegemiseni 12,5% (94,33€). Kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise summa kokku on 340,8 eurot. 4

(5)11. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuivõrd hagis esitatud nõuded rahuldatakse ca 70% ulatuses, tuleb kulud selles ulatuses kostja kanda jätta. Kostjal teadaolevalt kulud puuduvad.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 12. Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 455 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (

§ 4842). 13.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja on taotlenud esindajakuludeks 507 eurot (ilma km-ta) (169eurot/h), 3h töö: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
  2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 525 eurot, sh riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sellest 70% ehk 367,5 eurot.
  3. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 17. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.