lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku 3 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid (kohustusi on kokku 42 503 euro 68 sendi ulatuses), lisaks ületavad võlgniku kohustused vara väärtust (76 senti kassaraha). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud. 6. Võlgnikul vara puudumise tõttu määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot. Ükski isik deposiiti ei maksnud. Seega tekkis
lg-s 1 sätestatud raugemise olukord.
lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul MJT-le ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. MJT tegi 28. mail 2024 kohtule ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi. 7.
lg 3 järgi kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Kohus nõustub, et praegusel juhul esineb põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi – võlgniku juhatuse liige võib olla teinud raske juhtimisvea (rikkunud hoolsuskohustust, kuna arvestades üürilepingu järgsete maksekohustuste järjepidavat mittetäitmist ja võla suurenemist, oleks võlgnik pidanud lepingu muutmisega, maksete ajatamisega, lepingu lõpetamisega tegelema varem kui 2023. a oktoobri alguses; võlgniku juhatuse liige on võlgniku kontolt teinud endale väljamakseid (üle 180 korra) selgitusega „maj.kulu“ 45 625 eurot (konto väljavõtte andmetel on väljaminekuid üldse 57 742 eurot 99 senti) ning endale väljamakseid
8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku. 9. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget
lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kuivõrd pankrotimenetluses, mida viiakse läbi avaliku uurimisena, võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata (
juuli 2024 kell 12.00. Kohus hoiatab
§-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks. 10. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena (
Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1552 eurot 50, millele lisandub käibemaks. 12.1.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
12.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi 30 minutit (tunnitasu 135 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 11 tundi 30 minutit on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr 135 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1552 eurot 50 senti (lisandub käibemaks). 12.3. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (
Ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused tasutakse pankrotimenetluse kuludena (
5 12.4.
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (JeweLex Advokaadibüroo Osaühing (registrikood 12412334)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on JeweLex Advokaadibüroo Osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE101607797). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). 12.5. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna praegusel juhul võlgnikul pankrotivara puudub ega pole teada, kas võlgnikul tekib piisavalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks, kohus leiab, et ajutise halduri tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi analoogia korras
Ajutise halduri tasu, mille tasumiseks on võlgnik saanud menetlusabi, tuleb pankrotihalduril võlgniku pankrotivara tekkimisel pankrotivarast Eesti Vabariigile hüvitada, arvestades seaduses ette nähtud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorda. Ülejäänud tasu tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast. 13. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (
Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (
lg-d 1 ja 2).
näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse
§-des 85–89 sätestatut vastavalt
lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav 6 isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).
lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86).
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.