← Eesti

2-23-126397/6

Obsah (8)§ 407§ 444§ 162§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-126397 Tsiviilasi TF Bank AB (

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see 2

(5)toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Asjaolud
  1. TF Bank AB (publ.) nõuab 31.08.2023 hagis S. M.lt 4895,72 euro põhivõlgnevuse, 328,76 euro intresside, 23,60 euro haldustasu, 50 euro sissenõudmiskulude ja 31.08.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 479,12 euro väljamõistmist ja alates 01.09.2023 4895,72 eurolt viivist kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 18,9% aastas. Hageja nõue tuleneb hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 6.09.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. xxx, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot, intressiga 18,90% aastas, tagasimakseperioodiga 36 kuud, laenuhaldustasu 5,90 eurot, lepingutasu 0 eurot. Kostja kohustus tagastama TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule (igakuine osamakse suurus u 188,93 eurot). Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 8.02.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning 23.02.2023 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 5000 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks 104,28 eurot. Kostjal on tulenevalt laenulepingust alates 10.11.2022 osamaksest kuni lepingu lõppemiseni s.o 23.02.2023 ka intressivõlgnevus 328,76 eurot (lepingujärgses määras 18,90% aastas). Vastavalt 6.09.2022 sõlmitud laenulepingu eritingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 5,90 eurot kuus. 23.02.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.11.2022-10.02.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 23,60 eurot (4 x 5,90). Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hageja on esitanud tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.
  2. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: tasulise kirja saatmine 17.04.2023 25 eurot; tasulise kirja saatmine 3.05.2023 5 eurot; tasulise kirja saatmine 26.06.2023 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja ka viivist 479,12 eurot põhivõla summalt 4895,72 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 31.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 18,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 3.
  3. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 4895,72 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 1.09.2023 18,9% aastas.
  4. Tarbija krediidivõimelisust hinnati kostja laenutaotluse, pangakonto väljavõtte ja päringuvastuse alusel. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, 3
(5)regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel (analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet ja tehtud maksehäireregistrist väljavõte). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudekulude osas ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.

  1. Kohus märgib esmalt, et hagejaks ei saa olla Eesti filiaal, kes ei ole juriidiline isik, ning loeb seetõttu hagejaks välismaa äriühingu.
  2. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud. Kuigi kohtule on esitatud tõendina kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.05-01.08.2022 kohta ja maksehäireregistri väljavõte, ei ole hageja esitanud mingit teavet selle kohta, millised andmed kostja laenu taotledes esitas, kas ja kuidas neid andmeid pangakonto alusel kontrolliti ning milline oli hageja metoodika. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub neli laenukohustust Inbank Finance AS ees, mille igakuised maksed olid 14,55 eurot, 25,94 eurot, 25,71 eurot ja 35,70 eurot. Teadmata on kohustuste suurus, kestus jm andmed. Pangakontolt nähtuvad oletatavad palgamaksed keskmiselt xxx eurot kuus, kuid maikuu eest on ülekanne tehtud alles 27.06.2022, seejärel 03.07 ja 01.
  3. Kohtu hinnangul ei nähtu konto väljavõttest kostja igakuised kulutused majapidamisele ja muudele vajalikele kuludele. Seega on nende suurus teadmata. Esitatud konto väljavõte on vaid viimase 3 kuu kohta ning suur osa kontole laekunud summadest, s.h palk, sularaha sissemaksed, on sularahas välja võetud või tehtud üksikuid suuri tehinguid või ülekandeid. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja igakuiste kohustuste suurusi. Samuti puudub kindlus sissetuleku jätkuvuse ja aluse osas. Hageja on küll hagis märkinud, et lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel mh ka kostja esitatud laenutaotlusest, samas ei ole nimetatud taotlust kohtule esitatud ega hagis taotluses märgitut välja toodud. Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on hagejal nende asjaolude tõendamise kohustus. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
  4. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist, 4797,94 eurot (5000 – 202,06 (kostja tagasimakse: põhiosa, intressi ja haldustasu katteks) tuleb kostjalt välja mõista.
  5. Enne
  6. aastat oli intressimäär 0%. Kuigi alates jaanuarist 2023 on intressimäär 2,5%, ei ole hageja tagasimakseid uuesti määranud ning seega puudub selgus, kas ja millises ulatuses võiks hagejal olla intressinõue. Seetõttu jääb intressinõue rahuldamata.
  7. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid, jääb hagi rahuldamata ka haldustasu 23,60 euro ja sissenõudekulude 50 euro osas.
  8. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 4

(5)muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  1. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 18,9% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav, st antud juhul ei ole lepinguga kokku lepitud kõrgemat määra. Seega on viivisemäär perioodi 24.02.2023 30.06.2023 eest 10,50% (175,29€); 01.07.2023 - 31.12.2023 eest 12% (290,24€) ja 01.01.2024 – 06.05.2024 eest 208,11 eurot. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise summa kokku on 175,29+290,24+208,11=673,64 eurot.
  2. Menetluskulud tuleb

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 14. Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 630 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (

§ 4842). 15.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092). 16. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 710 eurot, sh riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 60 eurot. 17. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 18. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.