Obsah (6)

§ 652§ 654§ 436§ 230§ 163§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-7956 Ko

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldatud kulutuste hüvitamise nõudelt välja mõistmata käibemaksu osa. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja ringkonnakohus jaotab uuesti menetluskulud maaja ringkonnakohtus. 7. Kolleegium lahendab esmalt hageja taotluse täiendavate tõendite vastu võtmiseks. Apellatsioonkaebuses palub hageja vastu võtta uued tõendid – maksekorraldused (lisad 1–54). 5 2-21-7956

§ 652

lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kolleegium leiab, et hageja esitatud tõendid on hilinenud

§ 652lg 3 p 2 mõttes ning nende vastuvõtmisest tuleb keelduda.

Tõendid olid hagejal olemas juba maakohtu menetluse ajal ning tõendamist vajav asjaolu – et hageja on hagis esile toodud kulutused kandnud – pidi olema hagejale arusaadav maakohtu menetluses. 8.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Osas, millega maakohus jättis rahuldamata kulutuste hüvitamise nõude (v.a käibemaks), nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled peamiselt selle üle, millises ulatuses on hageja tõendanud VÕS § 1018 lg 1 eelduse, et ta on teinud soorituse kinnisasja ühisomanike kasuks. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus ei ole arvestanud kõiki hageja väiteid selle kohta, kuidas erinevad arved on eri viisidel Xxxxxxxxx x objektiga seotud. Maakohus ei pidanud analüüsima iga arvet eraldi, vaid võis neid otsuses kajastatud moel grupeerida. Maakohus selgitas jälgitavalt, milliseid tõendeid pidas kohus piisavaks, et arvetel märgitud kaubad või teenused objektiga siduda.
2. Maakohus on otsuse p-s 12.5 leidnud, et kauba või teenuse kasutamine Xxxxxxxxx tee x objektil on tõendatud siis, kui saatelehel on märgitud objekti aadress ja saateleht on allkirjastatud. Samuti leidis maakohus, kauba või teenuse kasutamine on tõendatud siis, kui kostja on vastava väite omaks võtnud (otsuse p 12.4). Kolleegium leiab, et maakohtu hinnang tõenditele on põhjendatud ja jälgitav. Maakohus selgitas, et arvest ei teki pooltele õigusi ega kohustusi (vt ka RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-72-15, p 10) ja seetõttu ei ole arve tõenduslik väärtus suur. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et üksnes arvele objekti märkimine või kinnisasja ühisomanike viitamine ei võimalda usutavalt tuvastada, et arvetel märgitud kaubad või teenused on seotud vaidlusaluse ehitusega ja et need tegelikkuses kinnisasja ühisomanikele üle anti.
3. Mõned hageja esitatud arvetest on arve-saatelehed, kuid neil puudub kostja I või tema esindaja allkiri, nt 02.11.2018 Optimera Estonia AS arve nr A18128115 (dtl 72), Veikopp OÜ arve 14.09.2018 (dtl 1008), Hekamerk arve 1829634A (dtl 86). Tõendid (dtl 52) ei kinnita hageja väidet, et 09.11.2018 MT Grupp arve saatelehel on kostja I allkiri. Arve-saatelehel võib küll olla viide ehitusobjektile või kostja I kontaktile, kuid kolleegium nõustub maakohtuga, et see ei ole piisav tõendamaks, et kaup või teenus tegelikkuses üle anti. Neil arvetel olevate kaupade ja teenuste arvestamata jätmine ei ole vastuolus otsuse põhjendustega, sest saatelehtedel ei ole kostja I või tema abikaasa allkirja.
4. Apellatsioonkaebuses on hageja mitmete arvete kohta selgitanud, et need on tulnud kostja I ette võtte meiliaadressilt xxxxxx@xxxxx.xx või kostja I abikaasa meiliaadressilt xxxxxx@xxxxx.xx. Hageja selgitas 30.05.2022 dokumendis (dtl 1118), et 9 arvet saadeti kostja I või tema abikaasa meiliaadressilt hagejale. Kolleegium märgib, et hageja ei ole maakohtumenetluses väidetava meilivahetuse kohta tõendeid esitanud, esitatud on üksnes arved (nt dtl 57).
5. Kolleegium ei nõustu, et hagejale tuli üllatusena maakohtu seisuskoht, et hageja oleks pidanud tõendama, et vaidlusalused arved on tasutud ja et seda asjaolu ei arutatud pooltega (

§ 436lg 4).

Maakohus väljendas nimetatud seisukohta tõendite hindamise kontekstis. Kolleegiumi hinnangul oli praegusel juhul hagejale tõendamiskoormist piisavalt selgitatud ning hagejale oli ilmne, et VÕS § 1018 eelduste täitmiseks peab ta muuhulgas esile tooma ja tõendama, et ta tegi kulutusi Xxxxxxxxx tee x ehitusele. Hagejale oli seejuures teada, et kostja 6 2-21-7956 vaidlustas valdava osa arvetel märgitud kaupade ja teenuste seotuse ehitusobjektiga. Maakohus ei pidanud hagejale täiendavalt selgitama, milliseid tõendeid tuleb esitada ega tegema ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks (

§ 230lg 2).

1. Kolleegium märgib täiendavalt, et maakohtu põhjendustest võib aru saada, et asjaolu, et hageja ei ole arvete tasumist tõendanud, käsitas maakohus teisese tõendamisväärtusega kaudse asjaoluna. Näiteks otsuse p-s 12.5 luges maakohus tõendatuks kaupade ja teenuste osutamise, mille kasutamise kohta oli piisavalt tõendeid, hindamata, kas nende arvete eest on tasutud või mitte.
2. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tal on õigus nõude ustele tehtud kulutuste hüvitamist vaatamata sellele, et uksed on jätkuvalt hageja valduses. Kuna uksi ei ole kinnisasja ühisomanikele üle antud, ei ole toimunud sooritust VÕS § 1018 lg 1 mõttes ja rääkida ei saa käsundita asjaajamisest.
3. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldatud kulutuste hüvitamise nõudelt 36 639,29 eurot välja mõistmata käibemaksu osa. Kulutuste hüvitamise nõude täitmine VÕS § 1023 lg 1 järgi on lepingusarnane õigussuhe, milles sooritus tehakse kasusaaja huvides ning füüsilisest isikust kasusaaja tasub nõudelt ka käibemaksu soorituse ajal kehtivas määras. Soorituse tegemise ajal oli käibemaksumäär 20%. Seega tuleb kostjalt I välja mõista kulutuse hüvitamise nõudelt käibemaks 7327,86 eurot.
4. Maakohus jättis õigesti rahuldamata hagi kostja II osas. 31.10.2022 seisukohas märkis hageja, et ta on „rahalise nõude suunanud üksnes VVi vastu, kuivõrd tema on eelpärijana MV eest pärandi vastu võtnud“. Edasi täpsustas hageja (dokumendi p 2.12), et „samas ei ole hageja hinnangul hagejal alust loobuda nõudest MV vastu, kuivõrd ta siiski kuulub pärijate ringi ning tal on õigus omandada Xxxxxxxxx x kinnistu võrdselt VViga.“
5. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pärandaja nimetas kostja II enne täisealiseks saamist tema pärandvara osa eelpärijaks kostja I (vt ka dtl 19). Pärimisseaduse (PärS) § 45 lg 1 järgi testaator võib testamendis määrata, et teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumise korral läheb kogu pärand või osa sellest üle pärijalt järelpärijale. Pärija, kellele on nimetatud järelpärija, on eelpärija. PärS § 48 lg 1 järgi eelpärija võib käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
6. Kui käsundita asjaajaja teeb kulutusi ühisomandis olevale kinnisasjale, võib tal VÕS § 1023 lg 1 eelduste täitmisel tekkida kulutuste hüvitamise nõue mõlema omaniku vastu. Kui kinnisasja omanik on eelpärija, kellele on nimetatud järelpärija, tekib VÕS § 123 lg 1 järgne nõue eelpärija vastu. Järelpärija vastu nõude esitamine on välistatud PärS § 45 lg 1 järgi.
7. Maakohus on kaasanud kostja II (hageja taotlusel) kostjana ja jätnud tema suhtes hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud kostja II vastu rahalist nõuet. Selline käsitlus on menetluslikult vastuoluline. Ringkonnakohus mõistab hageja nõudeid selliselt, et hageja suunab oma nõuded ka kostja II vastu. Seda eelkõige põhjusel, et hageja avaldas, et ta ei loobu kostja II kaasamisest ja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka kostja II vastu esitatud nõude rahuldamata jätmise osas. Samas on nõude rahuldamine kostja II vastu on õiguslikult välistatud PärS § 45 lg 1 järgi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21.

§ 163

lg 1 järgi jaotab kolleegium uuesti maakohtu menetluskulud jättes maakohtu menetluskuludest seoses hagi esitamisega kostja I vastu 68% hageja kanda ning 32% kostja I kanda. Maakohus jättis menetluskulud seoses hagi esitamisega kostja II vastu hageja kanda ning see otsustus jääb muutmata. 7 2-21-7956 22.

§ 173lg 1 järgi jaotab kolleegium menetluskulud apellatsioonimenetluses.

Kolleegium rahuldas apellatsioonkaebusega taotletud täiendavast hüvitisest 56 605,38 eurot 7327,86 eurot ehk 13%. Kostja I ringkonnakohtus kantud kuludest tuleb 87% jätta hageja kanda ja kostja II ringkonnakohtus kantud kulud jäävad täielikult hageja kanda. Hageja ringkonnakohtus kantud kulud seoses nõude esitamisega kostja I vastu tuleb jätta 13% ulatuses kostja I kanda. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 8