2-21-7956/102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-7956 Kohtuasi OÜ ALLEKS EHITUS hagi VVi ja MV vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.02.2023. a otsus Kaebuse esitaja ja liik OÜ ALLEKS EHITUS apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 56 605 euro 38 senti Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja OÜ ALLEKS EHITUS (registrikood 11143582), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Kostja VV (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja MV (isikukood xxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja Aleksei Smelov Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ ALLEKS EHITUS apellatsioonkaebusega maksekorraldused (lisad 1-54) – vastu võtmata. esitatud tõendid - 2. Tühistada Harju Maakohtu 09.02.2023. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldatud kulutuste hüvitamise nõudelt välja mõistmata käibemaksu 7327 eurot 86 senti. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

3.Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi VVi vastu osaliselt.

3.2. Välja mõista VVilt OÜ ALLEKS EHITUS kasuks 43 967 eurot ja 15 senti.

2-21-7956 3.3. Välja mõista VVilt OÜ ALLEKS EHITUS kasuks viivis ajavahemiku eest 18.05.2021–13.05.2024 kokku 13 141 eurot 15 senti ning edasi alates 14.06.2024 põhivõlalt (43 967 eurot ja 15 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.

3.4. Jätta hagi MV vastu rahuldamata.

3.5. Jätta maakohtu menetluskuludest seoses hagi esitamisega VVi vastu 68% OÜ ALLEKS EHITUS kanda ning 32% VVi kanda. Menetluskulud seoses hagi esitamisega MV jätta OÜ ALLEKS EHITUS kanda.

3.6. VVi ringkonnakohtus kantud kuludest jätta 87% OÜ ALLEKS EHITUS kanda ja MV ringkonnakohtus kantud kulud jätta täielikult OÜ ALLEKS EHITUS kanda. OÜ ALLEKS EHITUS ringkonnakohtus kantud kulud seoses nõude esitamisega VVi vastu jätta 13% ulatuses VVi kanda.

4.Rahuldada OÜ ALLEKS EHITUS apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.1. OÜ ALLEKS EHITUS (hageja) esitas hagi VVi (kostja I) ja MV (kostja II) vastu, paludes kostjalt I välja mõista 113 588, 68 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1344,39 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.

1.2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli kostja I ja NN (kinnisasja ühisomanikud) ühisomandis kinnisasi Xxxxxxxxx tee x. Xxxxxxxx küla, Xxxxxxxxx vald. NN isa oli hageja osanik ja juhatuse liige. 25.08.2018 sõlmisid hageja ja kostja I ning NN kinnisasjale maja ehitamiseks laenulepingu maksimumsummaga 150 000 eurot. Lepingu alusel ostis hageja maja ehituseks ehitusmaterjale ja tellis teenuseid 113 588,68 euro eest. Laenusaajad pidid tasuma intressi 10% aastas, laenu tagastamise tähtaeg oli 20.03.2019. Laenusaajad laenu ei tasunud ning 2020. aasta septembris lepiti kokku, et laen tasutakse 25.03.2021.

1.3. Alternatiivselt leiab hageja, et hageja ja kinnisasja ühisomandike vahel oli töövõtuleping, mille järgi pidi tasu makstama pärast ehitise valmimist. Hageja pidi ehitama maja oma vahendite arvel, kinnisasja ühisomanikud pidi võtma pangast laenu ja sellega hagejale tasuma.

Kolmanda alternatiivina on hageja tegutsenud käsundita asjaajajana kinnisasja ühisomandike huvides ja viimased on seeläbi rikastunud.

2 2-21-7956 1.4. Hageja tegi Xxxxxxxxx x objektil erinevaid ehitustöid 04.10.2018–26.06.2019: rajas vundamendi, püstitas maja karbi, sulges akna- ja ukseavad hageja tellitud ja tasutud akende ja ustega, tellis katuse ehitustööd ja teostas ka erinevaid sisetöid kuni viimistlustöödeni. Hageja tellis ehitusprojekti AB Standup OÜ-lt. Kõik ehitustööd tegi hageja kinnisasja ühisomanike juhiste järgi.

1.5. NN suri 31.03.2021, tema pärijad võrdsetes osades olid kostja I ja kostja II (tütar), kusjuures kostja II eelpärija oli kostja I. Vastavalt testamendi punktile 2.3 oli kostjal I õigus käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid (sh kinnisvara) ning kostjale II läheb pärandist üle üksnes see, mis järelpärimise õiguse tekkimise ajaks on pärandist järele jäänud.

Kostja vastuväited 2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kinnisasja ühisomanikud ei ole kunagi kohustunud midagi tagasi maksma ja lepingu sõlmimine hageja ja kinnisasja ühisomanike vahel ei ole tõendatud. Hageja esitatud arved ja koondtabelid ei tõenda nõuet kostja I vastu. Suuremat osa materjale ei ole kunagi objektil kasutatud. Hageja väited on ebaselged ja vastuolulised. Väike osa arvetest on objektiga seotud, kuid need materjalid ja tööd olid kingitus kinnisasja ühisomanikele. Isegi kui oleks tõendatud, et hagejal ja kinnisasja omanikel oli kokkulepe, et viimased tasuvad ehituse eest varaliste võimaluste paranedes, siis kostja I varalised võimalused ei ole paranenud. Hageja ei ole midagi nõudnud kostjalt II, samas ei ole hagist kostja II vastu ka loobunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Harju Maakohus oma 09.02.2023. a otsusega rahuldas hagi osaliselt kostja I osas ning jättis hagi rahuldamata kostja II osas.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt hindas kohus esmalt, kas hageja ja kinnisasja ühisomanikud sõlmisid laenulepingu. Vaidlust ei ole selles, et kirjalikku laenulepingut sõlmitud ei ole. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud suulise laenulepingu sõlmimist. Hageja ei ole menetluses esile toonud laenulepingu sõlmimise asjaolusid, ei ole esile toodu, et hageja oleks andnud raha kinnisasja ühisomanikele või kolmandale isikule. Hageja tõi esile, et abistas kinnisasjal tööde tegemisel, aga see ei viita laenu andmisele. Hageja esile toodud asjaolud – materjalide andmine ja tööde tegemine – viitab töövõtulepingule, mitte laenule või käsundile.

3.2. Töövõtulepingule tuginemiseks oleks hageja pidanud välja tooma ja täpsustama, millal leping sõlmiti, milles konkreetselt kokku lepiti, milliseid töid pidi hageja teostama, millal tööd pidid valmis saama, millises tasus pooled kokku leppisid, millal tööd valmisid ning millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Hageja ei ole neid asjaolusid esile toonud. Hageja üldsõnaline väide, et pooled leppisid kokku selles, et hageja teostab Xxxxxxxxx x krundil elamu ehitustööd omaenda vahenditega, ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist. Maakohtu hinnangul ei tõenda ka hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused, kostja vande all antud ütlused ega tunnistajate ütlused töövõtulepingu sõlmimist. Tunnistaja SN ütlused tõendavad, et poolte vahel toimusid läbirääkimised maja ehitamiseks hageja abiga. Samas tuvastas maakohus, et pooltel puudusid konkreetsed kokkulepped, s.h ka konkreetses tasus ning ka selles, millal tööd pidid valmis saama. Ilma konkreetsete tingimuste kokkuleppeta ei saa lugeda töövõtulepingut sõlmituks.

3.3. Maakohus hindas, kas hagejal võib kostja I vastu olla nõue käsundita asjaajamisest tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 järgi. Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses juhul, kui täidetud on järgmised eeldused: teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 3 2-21-7956

1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg

2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest.

3.4. Maakohus tuvastas kostja vande all antud ütluste, hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste, tunnistajate SN, IRi ning PI ütlustega, et teatud töid hageja kostjate elamuga seoses tegi. Hageja seadusliku esindaja ning tunnistaja SN vande all antud ütlustega tõendatud hageja seadusliku esindaja tahe aidata oma tütart ja kostjat I läbi oma äriühingu. Seega võib pidada hagejat VÕS § 1018 märgitud asjaajajaks, kes on teadlikult teinud midagi soodustatud isiku (so kostja I ja tema abikaasa) kasuks, s.o kandnud kulusid seoses kostjate elamuga. Kostja I ja tema abikaasa tegevust (s.o hageja poolt ehitusel osutatud abi vastuvõtmist) saab pidada asjaajamise heaks kiitmiseks.

3.5. Hagejal tekkis VÕS § 1023 lg 1 järgi kinnisasja ühisomanike vastu kulutuste hüvitamise nõue. Hageja esile toodu kohaselt kandis hageja kulutusi materjalidele ja teenustele 113 588,68 eurot.

3.6. Hageja on esitanud kohtule 7 ettevõttelt mitmeid arveid, mis on adresseeritud hagejale, kuid millel on objektiks märgitud Xxxxxxxxx tee x. Maakohus leidis, et puuduvad tõendid, et arvetel märgitud töid ka reaalselt teostati ja teenuseid osutati. Arve on üksnes raamatupidamise algdokument, millest iseseisvalt kohustust ei teki. Samuti on tõendamata, et hageja need arved tasus.

3.7. Hageja on esitanud kohtule 14 ettevõttelt mitmeid arveid, millel puudub viide kostjate elamule. Maakohus leidis, et need arved ei ole seostatavad kinnisasja ühisomanike elukohaga ning on tõendamata, et arvetel märgitud teenuseid või tooteid oleks kasutatud kinnisasjale ehitise püsitatamiseks.

3.8. Hageja esitas maakohtule 2 arvet siseuste kohta, samas on ta ise kinnitanud, et uksed on hankija laos. Seega ei ole kostjad arvetes märgitud uksi saanud ning nimetatud summade hüvitamine hagejale ei ole põhjendatud.

3.9. Hageja on esitanud kohtule 11 ettevõttelt mitmeid arveid kokku 35 287,85 eurot eest, mille kohta kostjad on nõustunud, et arvetel märgitud teenused ja materjalid on seotud kinnisasjale ehitamisega, kuid mis kostjate hinnangul oli kingitus. Maakohus leidis, et kostjad ei ole tõendanud, et arvetel märgitud teenused ja materjalid olid kingitus, seega on hageja nõue vastavas osas põhjendatud. Kuna hageja on äriregistri andmete kohaselt käibemaksukohuslane alates 13.09.2005, siis on põhjendatud arvetes märgitud summad ilma käibemaksuta.

3.10. Hageja on esitanud maakohtule 2 arvet Optimera Estonia AS-lt. Nende arvete puhul on saatelehtedega tõendatud, et vastavaid teenuseid osutati ja materjalid on kätte saadud kostjate objektil. Seega on kostjad vastavaid tooteid ja teenuseid saanud ja hageja nõue nimetatud arvete puhul on tõendatud 1351,44 euro ulatuses. Maakohus mõistis viidatud summa kostjalt I välja ilma käibemaksuta. Kokku on hageja nõue põhjendatud 36 639,29 eurot.

3.11. Maakohus mõistis kostjalt I välja viivise alates hagi esitamisest põhinõudelt (36 639,29 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.

3.12. Hagi kostja II vastu jättis maakohus rahuldamata. Hageja palus võlgnevuse ja viivise välja mõista kostjalt I kui üleelanud abikaasalt ja teise abikaasa NN pärandi vastu võtnud pärijalt, aga ka kostja II eelpärijalt ja seaduslikult esindajalt. Samas ei ole hageja kostja II osas oma nõudest loobunud ega tagasi võtnud. Hageja on üksnes märkinud, et tal ei ole alust loobuda nõudest kostja II vastu, kuivõrd ta kuulub pärijate ringi. Maakohus leidis, et kui konkreetset nõuet ei ole kostja II vastu esitatud, siis ei saa ka kohus hagi rahuldada tema vastu üksnes põhjusel, et ta kuulub pärijate ringi.

4 2-21-7956 Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada täielikult ja menetluskulud jätta kostja I kanda.

4.1. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et hagejal tekkis kostja vastu nõue käsundita asjaajamise sätete järgi. Maakohus on ekslikult jätnud kulutused välja mõistmata täiel määral ja ilma käibemaksuta.

4.2. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldatud nõude osas käibemaksu 7327,84 eurot välja mõistmata. Hageja on teinud kõik kulutused teenuseosutajatele ja kaubamüüjatele koos käibemaksuga. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 järgi on maksukohustuslane kohustatud lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustavale väärtusele käibemaksu.

Kuivõrd kostja ei ole neid kulutusi, milliseid hageja on teinud koos käibemaksuga, hüvitanud, siis jääks nõude rahuldamisel ilma käibemaksuta hagejal osa tehtud kulutusi hüvitamata, sest ta ei ole temale tasumata jäänud käibemaksu saanud sisendkäibemaksuna tasaarvestada.

4.3. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et suurem osa hageja esitatud arvetega seotud kulutusi ei ole seotud Xxxxxxxxx x objektiga. Ehitustegevuses on tavaline, et arvetele lisatakse viide objekti aadressile või objekti omaniku või tellija andmed. Kõik hageja esitatud arved on kas aadressi, tellija nime või muude dokumentide (saatelehed, hinnapakkumised) seostatavad Xxxxxxxxx x objektiga. Mitmed arved on seostatavad objektiga läbi selle, et arve väljastaja saatis selle kostjale I või tema abikaasale, kes saatsid need edasi hagejale tasumiseks. Mitmed arved on seostatavad läbi selle, et allkirja kauba kättesaamise kohta andis kostja I. Kostja I ei olnud hageja töötaja ning temale anti luba kauba vastuvõtmiseks üksnes nendele ehituskaupadele, mida ta vajas Xxxxxxxxx x elamu ehitamiseks. Esitatud arvete seost Xxxxxxxxx x objektiga kinnistas hageja juhatuse liige vande all. Hagejale tuli üllatusena maakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud tõendama, et vaidlusalused arved on makstud.

4.4. Mitmel arvel on kaasas saateleht, kus on kostja I kontaktid, viide objektile või kostja I allkiri kauba kättesaamise kohta (nt 09.11.2018 MT Grupp arve). Neil arvetel olevate kaupade ja teenuste arvestamata jätmine on vastuolus otsuse põhjendustega (p 12.5). Mitmed arved on kostja I või tema abikaasa saatnud hagejale meili teel ja palunud need tasuda. Maakohus jättis hageja vastavad väited arvestamata ja hindamata.

4.5. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et hageja ei ole õigust nõuda kulutuste hüvitamist Elementmaja OÜ arvete alusel, kuivõrd nendes arvetes kajastatud uksi ei ole Xxxxxxxxx x elamusse paigaldatud ja need on siiani hageja valduses. Hageja väitel on ta need kulutused teinud siseuste valmistamiseks vastavalt Xxxxxxxxx x elamu mõõtudele eritellimuse alusel.

Vastustaja seisukoht 5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldatud kulutuste hüvitamise nõudelt välja mõistmata käibemaksu osa. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja ringkonnakohus jaotab uuesti menetluskulud maaja ringkonnakohtus.

7.Kolleegium lahendab esmalt hageja taotluse täiendavate tõendite vastu võtmiseks.

Apellatsioonkaebuses palub hageja vastu võtta uued tõendid – maksekorraldused (lisad 1–54).

5 2-21-7956 TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kolleegium leiab, et hageja esitatud tõendid on hilinenud TsMS § 652 lg 3 p 2 mõttes ning nende vastuvõtmisest tuleb keelduda. Tõendid olid hagejal olemas juba maakohtu menetluse ajal ning tõendamist vajav asjaolu – et hageja on hagis esile toodud kulutused kandnud – pidi olema hagejale arusaadav maakohtu menetluses.

8.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Osas, millega maakohus jättis rahuldamata kulutuste hüvitamise nõude (v.a käibemaks), nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled peamiselt selle üle, millises ulatuses on hageja tõendanud VÕS § 1018 lg 1 eelduse, et ta on teinud soorituse kinnisasja ühisomanike kasuks.

Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus ei ole arvestanud kõiki hageja väiteid selle kohta, kuidas erinevad arved on eri viisidel Xxxxxxxxx x objektiga seotud. Maakohus ei pidanud analüüsima iga arvet eraldi, vaid võis neid otsuses kajastatud moel grupeerida.

Maakohus selgitas jälgitavalt, milliseid tõendeid pidas kohus piisavaks, et arvetel märgitud kaubad või teenused objektiga siduda.

10.Maakohus on otsuse p-s 12.5 leidnud, et kauba või teenuse kasutamine Xxxxxxxxx tee x objektil on tõendatud siis, kui saatelehel on märgitud objekti aadress ja saateleht on allkirjastatud. Samuti leidis maakohus, kauba või teenuse kasutamine on tõendatud siis, kui kostja on vastava väite omaks võtnud (otsuse p 12.4). Kolleegium leiab, et maakohtu hinnang tõenditele on põhjendatud ja jälgitav. Maakohus selgitas, et arvest ei teki pooltele õigusi ega kohustusi (vt ka RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-72-15, p 10) ja seetõttu ei ole arve tõenduslik väärtus suur. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et üksnes arvele objekti märkimine või kinnisasja ühisomanike viitamine ei võimalda usutavalt tuvastada, et arvetel märgitud kaubad või teenused on seotud vaidlusaluse ehitusega ja et need tegelikkuses kinnisasja ühisomanikele üle anti.

11.Mõned hageja esitatud arvetest on arve-saatelehed, kuid neil puudub kostja I või tema esindaja allkiri, nt 02.11.2018 Optimera Estonia AS arve nr A18128115 (dtl 72), Veikopp OÜ arve 14.09.2018 (dtl 1008), Hekamerk arve 1829634A (dtl 86). Tõendid (dtl 52) ei kinnita hageja väidet, et 09.11.2018 MT Grupp arve saatelehel on kostja I allkiri. Arve-saatelehel võib küll olla viide ehitusobjektile või kostja I kontaktile, kuid kolleegium nõustub maakohtuga, et see ei ole piisav tõendamaks, et kaup või teenus tegelikkuses üle anti. Neil arvetel olevate kaupade ja teenuste arvestamata jätmine ei ole vastuolus otsuse põhjendustega, sest saatelehtedel ei ole kostja I või tema abikaasa allkirja.

12.Apellatsioonkaebuses on hageja mitmete arvete kohta selgitanud, et need on tulnud kostja I ette võtte meiliaadressilt xxxxxx@xxxxx.xx või kostja I abikaasa meiliaadressilt xxxxxx@xxxxx.xx. Hageja selgitas 30.05.2022 dokumendis (dtl 1118), et 9 arvet saadeti kostja I või tema abikaasa meiliaadressilt hagejale. Kolleegium märgib, et hageja ei ole maakohtumenetluses väidetava meilivahetuse kohta tõendeid esitanud, esitatud on üksnes arved (nt dtl 57).

13.Kolleegium ei nõustu, et hagejale tuli üllatusena maakohtu seisuskoht, et hageja oleks pidanud tõendama, et vaidlusalused arved on tasutud ja et seda asjaolu ei arutatud pooltega (TsMS § 436 lg 4). Maakohus väljendas nimetatud seisukohta tõendite hindamise kontekstis.

Kolleegiumi hinnangul oli praegusel juhul hagejale tõendamiskoormist piisavalt selgitatud ning hagejale oli ilmne, et VÕS § 1018 eelduste täitmiseks peab ta muuhulgas esile tooma ja tõendama, et ta tegi kulutusi Xxxxxxxxx tee x ehitusele. Hagejale oli seejuures teada, et kostja 6 2-21-7956 vaidlustas valdava osa arvetel märgitud kaupade ja teenuste seotuse ehitusobjektiga. Maakohus ei pidanud hagejale täiendavalt selgitama, milliseid tõendeid tuleb esitada ega tegema ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks (TsMS § 230 lg 2).

14.Kolleegium märgib täiendavalt, et maakohtu põhjendustest võib aru saada, et asjaolu, et hageja ei ole arvete tasumist tõendanud, käsitas maakohus teisese tõendamisväärtusega kaudse asjaoluna. Näiteks otsuse p-s 12.5 luges maakohus tõendatuks kaupade ja teenuste osutamise, mille kasutamise kohta oli piisavalt tõendeid, hindamata, kas nende arvete eest on tasutud või mitte.

15.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tal on õigus nõude ustele tehtud kulutuste hüvitamist vaatamata sellele, et uksed on jätkuvalt hageja valduses. Kuna uksi ei ole kinnisasja ühisomanikele üle antud, ei ole toimunud sooritust VÕS § 1018 lg 1 mõttes ja rääkida ei saa käsundita asjaajamisest.

16.Kolleegium tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldatud kulutuste hüvitamise nõudelt 36 639,29 eurot välja mõistmata käibemaksu osa. Kulutuste hüvitamise nõude täitmine VÕS § 1023 lg 1 järgi on lepingusarnane õigussuhe, milles sooritus tehakse kasusaaja huvides ning füüsilisest isikust kasusaaja tasub nõudelt ka käibemaksu soorituse ajal kehtivas määras. Soorituse tegemise ajal oli käibemaksumäär 20%. Seega tuleb kostjalt I välja mõista kulutuse hüvitamise nõudelt käibemaks 7327,86 eurot.

17.Maakohus jättis õigesti rahuldamata hagi kostja II osas. 31.10.2022 seisukohas märkis hageja, et ta on „rahalise nõude suunanud üksnes VVi vastu, kuivõrd tema on eelpärijana MV eest pärandi vastu võtnud“. Edasi täpsustas hageja (dokumendi p 2.12), et „samas ei ole hageja hinnangul hagejal alust loobuda nõudest MV vastu, kuivõrd ta siiski kuulub pärijate ringi ning tal on õigus omandada Xxxxxxxxx x kinnistu võrdselt VViga.“ 18. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pärandaja nimetas kostja II enne täisealiseks saamist tema pärandvara osa eelpärijaks kostja I (vt ka dtl 19). Pärimisseaduse (PärS) § 45 lg 1 järgi testaator võib testamendis määrata, et teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumise korral läheb kogu pärand või osa sellest üle pärijalt järelpärijale. Pärija, kellele on nimetatud järelpärija, on eelpärija. PärS § 48 lg 1 järgi eelpärija võib käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

19.Kui käsundita asjaajaja teeb kulutusi ühisomandis olevale kinnisasjale, võib tal VÕS § 1023 lg 1 eelduste täitmisel tekkida kulutuste hüvitamise nõue mõlema omaniku vastu. Kui kinnisasja omanik on eelpärija, kellele on nimetatud järelpärija, tekib VÕS § 123 lg 1 järgne nõue eelpärija vastu. Järelpärija vastu nõude esitamine on välistatud PärS § 45 lg 1 järgi.

20.Maakohus on kaasanud kostja II (hageja taotlusel) kostjana ja jätnud tema suhtes hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud kostja II vastu rahalist nõuet. Selline käsitlus on menetluslikult vastuoluline. Ringkonnakohus mõistab hageja nõudeid selliselt, et hageja suunab oma nõuded ka kostja II vastu. Seda eelkõige põhjusel, et hageja avaldas, et ta ei loobu kostja II kaasamisest ja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka kostja II vastu esitatud nõude rahuldamata jätmise osas. Samas on nõude rahuldamine kostja II vastu on õiguslikult välistatud PärS § 45 lg 1 järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. TsMS § 163 lg 1 järgi jaotab kolleegium uuesti maakohtu menetluskulud jättes maakohtu menetluskuludest seoses hagi esitamisega kostja I vastu 68% hageja kanda ning 32% kostja I kanda. Maakohus jättis menetluskulud seoses hagi esitamisega kostja II vastu hageja kanda ning see otsustus jääb muutmata.

7 2-21-7956 22. TsMS § 173 lg 1 järgi jaotab kolleegium menetluskulud apellatsioonimenetluses.

Kolleegium rahuldas apellatsioonkaebusega taotletud täiendavast hüvitisest 56 605,38 eurot 7327,86 eurot ehk 13%. Kostja I ringkonnakohtus kantud kuludest tuleb 87% jätta hageja kanda ja kostja II ringkonnakohtus kantud kulud jäävad täielikult hageja kanda. Hageja ringkonnakohtus kantud kulud seoses nõude esitamisega kostja I vastu tuleb jätta 13% ulatuses kostja I kanda. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.