Obsah (7)

§ 101§ 96§ 97§ 99§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. mai 2024, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-23-16739 Hagi ese

§ 101

lg 1 ja § 108 alusel miinimumelatise alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. 7. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kuigi kostja on vastuses viidanud, et võib-olla ei ole hageja tema laps, ei ole kostja esitanud isaduse tuvastamise hagi. Seega ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja laps, kes on alaealine. Hageja on õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.

1. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt ka nt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13).

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 4).

Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (

§ 101

lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (

§ 101lg 6). Seega on Mxxxxx Txxxxl kohustus tasuda Lxxxxxxxx

Txxxxxxx ülalpidamiseks perioodil

1. detsember 2023 kuni
2. märts 2024 igakuiselt 260 eurot 33 senti ja alates
3. aprillist 2024 igakuiselt summas 287 eurot 72 senti kuus.
4. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pidanud hageja oma kulutusi tõendama. 10.

§ 102

lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna kostja ei ole elatise vähendamise asjaolusid kohtu ette toonud ega tõendanud, puudub alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 3 11. Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 30. november 2023 eest hageja kasuks 2860 eurot. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-19-18082 lahendi p-s 11 märkinud, et

§ 108

alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi

§ 99

mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit

§ 102ja § 105 lg 3 tähenduses.

Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid taotletaval perioodil tema rasket majanduslikku olukorda, millest tulenevalt rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi
3. jaanuar 2023 kuni
4. november 2023 eest elatise summas 2680 eurot.
5. Kohus selgitab, et

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).

1. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
2. Kohus tagas
3. jaanuari 2024 kohtumäärusega hagiavalduse ning kohustas kostjat tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus kuni lõpplahendi jõustumiseni. Kohus tühistab
4. jaanuari 2024 määruse kohtuotsuse jõustumisel. allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 4