← Eesti

2-24-6484/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2024, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-24-6484 Tsiviilasi Ixxxxx-Mxxxxxx Pxxxx Lxxxx-Mxxxx Pxxx, MxxxxxMxxxxx Pxxxx Lxxxx-Lxx Pxxxx Mxxx-Hxxxxx Pxxx, Hxxxx Pxxx ja Exxxx-Hxxxxx Pxxxx hagi Hxxxx Pxxxxvastu elatise suurendamiseks Hageja I: Ixxxxx-Mxxxxxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) Hageja II: Lxxxx-Mxxxx Pxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja III: Mxxxx-Mxxxxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) Hageja IV: Lxxxx-LxxxPxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) Hageja V: Mxxx-Hxxxxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) Hageja VI: HxxxxxPxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) Hageja VII: Exxxx-Hxxxxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx: elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejate seaduslik esindaja: Mxxxxx Pxxx (isikukood 4xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xxxxx; e-post x Kostja: Hxxxx Pxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx, xxxxx linn; e-post x Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2024 RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Suurendada Hxxxx Pxxxx poolt Tartu Ringkonnakohtu
  5. juuni 2012 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-11-56515 Mxxx-Hxxxxs Pxxxxx Hxxxx Pxxxx ja Exxxx-Hxxxxx Pxxxx kasuks makstavat elatist alates
  6. aprillist
  8. Välja mõista Hxxxx Pxxxxxx elatis Mxxx-Hxxxxx Pxxxxxkasuks igakuiselt 200 eurot alates
  9. aprillist 2024 kuni Mxxx-Hxxxxx Pxxxx täisealiseks saamiseni xx. xxxxxxxxxxxxx.
  10. Välja mõista Hxxxx Pxxxxxx elatis HxxxxxPxxxx kasuks igakuiselt 200 eurot alates
  11. aprillist 2024 kuni HxxxxxPxxxxxtäisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxxx
  12. Välja mõista Hxxxx Pxxxxxx elatis Exxxx-Hxxxxx Pxxxx kasuks igakuiselt 200 eurot alates
  13. aprillist 2024 kuni Exxxx-Hxxxxx Pxxxx täisealiseks saamisenixxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
  14. Suurendada HxxxxxPxxxx poolt Tartu Maakohtu
  15. jaanuari 2021 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-20-8208 Ixxxxx-Mxxxxxx Pxxxx, Lxxxx-Mxxxx Pxxxx, Mxxxx-Mxxxxx Pxxxx ja Lxxxx-LxxxPxxxxxkasuks makstavat elatist alates
  16. aprillist
  18. Välja mõista Hxxxx Pxxxxxx elatis Ixxxxx-Mxxxxxx Pxxxxxkasuks igakuiselt 200 eurot alates
  19. aprillist 2024 kuni xxxxxx-Mxxxxxx Pxxxx täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxx.
  20. Välja mõista Hxxxx Pxxxxxx elatis Lxxxx-Mxxxx Pxxxxxkasuks igakuiselt 200 eurot alates
  21. aprillist 2024 kuni Lxxx-Mxxxx Pxxxx täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxx.
  22. Välja mõista Hxxxx Pxxxxxxxelatis MxxxxxMxxxxx Pxxxx kasuks igakuiselt 200 eurot alates
  23. aprillist 2024 kuni Mxxxx-Mxxxxx Pxxxxxtäisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxx.
  24. Välja mõista HxxxxxPxxxxxx elatis Lxxxx-LxxxPxxxxxkasuks igakuiselt 200 eurot alates
  25. aprillist 2024 kuni Lxxxx-LxxxPxxxx täisealiseks saamisenixxxxxxxxxxxxxxxxxxx
  26. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud
  27. Ixxxxx-MxxxxxxxPxxx, LxxxxxMxxxx Pxxxx Mxxxx-Mxxxxx Pxxxx Lxxxx-Lxx Pxxx (hagejad I-IV) esitasid Tartu Maakohtule hagi Hxxxx Pxxxx (kostja) vastu
  28. jaanuari 2021 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-20-8208 välja mõistetud 100 euro suuruse elatise, suurendamiseks ning Mxxx-Hxxxxs Pxxx, Hxxxx Pxxx ja Exxxx-Hxxxxx Pxxx (hagejad V-VII)
  29. juuni 2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-56515 välja mõistetud elatise, suurendamiseks. Hagejate selgituste kohaselt on elukallidus ja elatise miinimummäär tõusnud, kuid hagejate seadusliku esindaja sissetulekud ei ole suurenenud. Kostja ei anna lastele alates 2020 märtsist ülalpidamist. Hagejate esindaja 2 märgib, et laste kulude hulka ei ole arvestatud eluaseme laenumakseid ega kindlustusmakseid. Hagejad soovivad elatise suurendamist 200 euroni kuus.
  30. Kostja vaidleb hagile vastu. Ta selgitab, et märtsis 2021 vabanes ta kinnipidamisasutusest ning pärast seda on töökoha leidmine olnud raskendatud. Lisaks on tema tervislik seisund halvenenud. Kostja kinnitab, et ta ei hoia elatise maksmisest kõrvale, tal ei ole lihtsalt võimalust elatist maksta. Kostja hinnangul saavad hagejad riigilt piisavalt erinevaid toetuseid, sh lastetoetused ja peretoetused ning hagejate seaduslikule esindajale on määratud töövõimetoetus, millest tulenevalt peaksid hagejad majanduslikult hakkama saama. Kostja palub hagi rahuldamata jätta. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  31. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
  32. Tartu Maakohtu
  33. jaanuari 2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-56515 mõisteti Hxxxx Pxxxxxx Mxxx-Hxxxxx Pxxxx kasuks välja 155 eurot, Hxxxx Pxxxx kasuks 195 eurot ja Exxxx-Hxxxx Pxxxxxkasuks 195 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tartu Ringkonnakohtu
  34. juuni 2012 määrusega kinnitati poolte vahel kokkulepe, millega kostja kohustus igale lapsele maksma elatist 150 eurot kuus.
  35. Tartu Maakohtu
  36. jaanuari 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-8208 mõisteti Hxxxx Pxxxxxt välja Ixxxxx-Mxxxxxx Pxxxx kasuks 100 eurot, Lxxxx-Mxxxx Pxxxx kasuks 100 euro, Mxxxx-Mxxxxx Pxxxx kasuks 100 eurot ja Lxxxx-xxx Pxxxx kasuks välja 100 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  37. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
  38. juuni
  39. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
  40. oktoobri
  41. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Hagejate seisukoht on, et elatise suurendamine on põhjendatud, kuna elukallidus on tõusnud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga ning kostja ei kanna lastega seotult ühtegi kulu. Seega on hagi elatise suurendamiseks lubatav.
  42. Tartu Ringkonnakohus kinnitas tsiviilasjas 2-11-56515
  43. juuni 2012 määrusega poolte kokkuleppe, mille kohaselt Hxxxx Pxxxxkohustus tasuma MxxxxHxxxxx Pxxxxxx, Hxxxx Pxxxxxx ja Exxxx-Hxxxxx Pxxxxxx igaühele 150 eurot kuus. Siis elas kostja koos hagejatega ja vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja on kodune ning tegeleb lastega.
  44. Tsiviilasja nr 2-20-8208 menetlemisel on tuvastatud, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja enam koos ei ela, kostja oli töötu ning tegeles tööotsimisega. 3
  45. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
  46. ja
  47. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Varasemate kohtulahendite tegemisel on arvestatud laste vajadustega ning kostja materiaalsete võimalustega.
  48. Kostja väitel ei saa ta tööd, kuna on viibinud vangistusasutuses ning tema tervislik seisund on halvenenud. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited töö mitteleidmise osas kohased, sest kinnipidamisasutusest vabanes ta juba 2021 märtsis, kuid tööd ei olnud tal aasta varem ega ole ka mitmeid aastaid hiljem. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kinnipidamisasutuses viibimine oleks takistavaks teguriks tööturul. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid oma töövõimetuse kohta ega tõendeid, millest nähtuksid tema sissetulekud, sh toetused. Hagejad on avaldanud, et kostja ei ole elatist kunagi tasunud. Hagejate poolt avaldatuga on tuvastatud, et kostjal on tekkinud elatisvõlgnevus, mis iseloomustab kostja maksekäitumist ka siis kui teda ei olnud kriminaalkorras karistatud ning tema tervislik seisund oli hea. Seega ei ole kostja väited töö puudumise ja tervise halvenemise osas aluseks elatise suuruse muutmata jätmiseks. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut lapse ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tal sissetulek ja vara puuduvad. Kuna
  49. jaanuari 2020 kohtuotsusega on laste ülalpidamiseks kostjalt välja mõistetud elatis alla miinimummäära (100 eurot lapse kohta) ja
  50. juuni 2012 määrusega 150 eurot lapse kohta, siis puuduvad käesolevalt asjaolud, mis välistaksid elatise suurendamise hagejate poolt nõutavas määras, s.o 200 euroni kuus. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate hagi ja suurendab hagejate kasuks Hxxxx Pxxxxxx väljamõistetavat elatist 200 euroni kuus. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.