lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Pille Juhkov Süüdistatav J.T ; elukoht: xxx; e-post: xxx; isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: xxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx Kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada J.T
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.11 kuni 30.11.2020.a, s.o 3 (kolm) päeva. Seega kandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel asendada kandmata vangistus 147 (ühesaja neljakümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest 4.
lg 4 alusel on J.T kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 1-21-1645 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 3, 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada J.T-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis alkoholijoobeseisundis 20.06.2019.a kella 22:48 ajal x vallas x külas x teel sinist mootorratast riikliku registreerumismärgiga xxx . J.T verest leiti uuringuakti nr 975T kohaselt etanooli sisaldus 1,84±0,06 mg/g. Samuti tema, juhtis uuesti alkoholijoobeseisundis 28.11.2020 kella 22.12 paiku x maakonnas x vallas x maantee x kilomeetril mootorsõidukit LexusGS300 registreerimisnumbriga xxx. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seeria nr. ARLE-0012 mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,85 mg/l alkoholi. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis J.T mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega J.T , tahtliku teoga s.o korduvalt mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime
Prokurör tegi ettepaneku J.T süüdi tunnistada
lg 2 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks viis kuud vangistust.
3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust, milline asendada
Üldkasuliku töö tegemise ajal on J.T kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakaristusena kohaldatakse juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb 3 1-21-1645 menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. selgitatud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 49,20 €, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 € ja KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulu 117,47 €, kokku 1056,68 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus J.T tasuda menetluskulud 1056,68 € ositi kolme kuu jooksul, kohustades J.T tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 25.ndaks kuupäevaks 352,23 € ning viimasel kuul 352,22 €. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tambet Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.