← Eesti

2-23-5545/11

Obsah (6)§ 407§ 444§ 162§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-5545 Tsiviilasi Inkassoteenus

) § 407 lõikes 1 sätestatule.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

(5)Asjaolud
  1. Inkassoteenused OÜ nõuab 12.04.2023 hagis U. S.alt 6838,66 euro põhivõlgnevuse, 505,16 euro intressi ja 521,42 euro hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) vahel 08.01.2021 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr xxx, mille alusel sai kostja 6 790 eurot laenu ning 28.10.2021 sõlmitud laenulepingus lisast nr xxx laenulepingu muutmiseks, mille kohaselt suurenes laenusumma 500 euro võrra. Väljamakse 6 790 eurot teostati 12.01.2021 ning väljamakse 500 eurot 29.10.
  2. Lepingus lepiti kokku intressimääras 2,89% kuus/ 34,68% aastas (laenulepingu eritingimuste p-s 2), igakuise osamakse suuruseks algselt 225,18 eurot ja hiljem 232,05 eurot. Kostja jättis tagasimakseid nõuetekohaselt teostamata. Laenulepingu osaks on ka tagatisleping. Vastavalt lepingu punktile 7.
  3. tagatislepingu sõlmimine ja laenuandja registreerimine tagatise (sõiduk Peugeot 308, reg. märk xxx) omanikuna on laenu väljamaksmise eelduseks. Vastavalt lepingu punktile 4.1.
  4. oli kostja kohustatud võimaldama laenuandjal igal ajal tagatise seisukorda kontrollida laenuandja määratud ajal ja asukohas laenusaaja kulul. Laenuandja teatab sellest laenusaajale vähemalt 3 (kolm) tööpäeva ette. Kostja on antud kohustust rikkunud.
  5. Kostja ei reageerinud Primero Finance OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Vastavalt laenulepingu punktidele 10.
  6. ja 10.2.
  7. on laenuandjal õigus leping erakorraliselt viivitamatult üles öelda tagatislepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse olulise rikkumise tõttu laenusaaja poolt. Kostja on rikkunud lepingu punktis 4.1.
  8. sätestatud kohustust. Seoses sellega edastati 05.05.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatus ja anti kostjale täiendav tähtaeg oma kohustuste täitmiseks (7 päeva). Kostjat hoiatati, et kohustuse täitmata jätmisel, ütleb esialgne võlausaldaja laenulepingu üles. Laenuleping on üles öeldud 31.05.2022, s.o. täiendava tähtaja (19 päeva) möödumisel. Mõlemad dokumendid olid edastatud kostjale lepingus märgitud e-posti aadressile. 30.09.2022 loovutas Primero Finance OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest.
  9. Kostja tasus laenulepingu alusel Hagejale kokku 3231,84 eurot, millest arvestati 451,34 eurot põhivõla, 2780,33 eurot intressi ja 0,17 eurot viivise katteks. Seega põhivõlgnevuse suuruseks arvutab hageja 6838,66 eurot (6790+500-451,34). Intressi arvestamine toimub alates 13.03.2022, so laenu väljastamise kuupäevast, kuni lepingu ülesütlemiseni, so 31.05.2022, kokku 505,16 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni kokku 521,42 eurot.
  10. Tarbija krediidivõimelisust hinnati kostja avalduse, pangakonto väljavõtte ja päringuvastuse alusel. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis Primero Finance OÜ kostja maksevõimelisust kostja poolt esitatud panga väljavõtte alusel. Kostja igakuine sissetulek moodustas xxx eurot, kohustused xxx eurot. Täiendavalt täitis kostja laenutaotluse, milles teatas oma andmed sissetuleku ning kulude kohta. Majapidamiskuludena märkis kostja xxx eurot ja muude kohutustena xxx eurot. Kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendid, puudusid teated Ametlikes teadaannetes. Maksevõimet mõjutavad maksehäired kostjal puudusid. 3
(5)Hageja tuvastas, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale jõukohane. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 8. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.

  1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud. Kuigi kohtule on esitatud tõendina kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.10.2020-07.01.2021 kohta, ei saa seda pidada piisavalt pikaks ajavahemikuks. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub kaks laenukohustust TF Bank AB (publ) ees, igakuised maksed xxx eurot ja xxx eurot ja laenusaaja teeb makseid Julianus Inkassole (xxx eurot, xxx eurot), millest võib järeldada, et isikul oli juba raskusi võlgnevustega. Pangakontolt nähtuvad maksed Eesti töötukassast (viimase, s.o jaanuarikuu makse suurus xxx eurot) ja palgamaksed X AS-st (viimane laekumine oli suuruses xxx eurot). Lisaks kanti kostjale igakuiselt peretoetust xxx eurot, mis tähendab, et kostjal olid sel ajal ka ülalpeetav. Arvestades kostja sissetulekute suurust (töötasu + töötutoetus kokku alla xxx euro kuus), juba olemasolevaid laenukohustusi (kokku xxx eurot) ja makseid inkassofirmale (xxx eurot), ülalpeetava olemasolu, taotluses märgitud igakuiste kulude suurust (majapidamiskulud xxx eurot ja muud kohustused xxx eurot), ning uue laenulepingu alusel laenumakse suurust xxx eurot kuus, ei saanud algne võlausaldaja teha järeldust, et kostja on maksevõimeline. Seejuures ei ole hageja tõendanud majapidamiskulude ja muude kohustuste kontrollimist (pangakonto väljavõtte analüüsi metoodikat). Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
  3. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist, 4058,16 eurot (6790+500-3231,84) tuleb kostjalt välja mõista. Intressinõue jääb rahuldamata, sest taotletaval perioodil oli intressimäär 0%.
  4. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  5. Viivist on hageja arvestanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 6838,66 eurolt alates 01.06.2022 kuni 12.04.
  6. Kuna väljamõistetava põhinõude suurus vähenes 4058,16 4

(5)euroni, arvutab kohus välja ka uued viivisesummad. Seega on viivisemäär perioodi 01.06.2022 – 31.12.2022 eest 8% (190,34€), 01.01.2023 – 30.06.2023 eest 10,50% (211,3€), 01.07.2023 31.12.2023 eest 12% (245,49€) ja 01.01.2024 – 06.05.2024 eest 12,5% (176,02€). Kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise summa kokku on 190,34+211,3+245,49+176,02= 823,15 eurot. 13. Menetluskulud tuleb

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

  1. Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 700 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud.
  2. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on hageja taotlus lepingulise esindaja kuluna 192 euro välja mõistmiseks põhjendatud. 16. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 892 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 192 eurot. 17. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.