R Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Perekonnaseis: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Ahaste küla Audru vald Pärnumaa XXX Eesti põhi vallaline, üks alaealine laps eesti ei tööta väärteokorras karistatud 9 korral kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1. 17.05.2007 Pärnu Maakohtu; Pärnu kohtumaja poolt
;
alusel mõisteti tingimisi vangistus: 4k katseaeg: 2a ja mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 2a 2. 02.12.2009 Pärnu Maakohtu; Pärnu kohtumaja poolt
alusel mõisteti vangistus: 3a; Lõplikuks karistuseks
lg1;
Tõkend: elukohast lahkumise keeld kahtlustatavana kinni peetud 18.03-19.03.2010. Kaitsja RESOLUTSIOON Rünno Roosmaa Juhindudes KrMS § 311- § 313 järgi Süüdi tunnistada J. R ning mõista karistuseks: 1
lg 1 järgi kolm kuud vangistust;
p 1 järgi kuus kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lugeda tema karistuseks neli kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 18.03.2010 kuni 19.03.2010, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja mõista karistuseks kolm kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu poolt 02.12.2009 karistuseks mõistetud, kuid kandmata kahe aasta, üheteist kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks kolm aastat, kolm kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada karistuse kandmisele asumisest. Välja mõista temalt tsiviilhagi katteks Arnis Rodendau kasuks 3484,32 krooni. Välja mõista J. R ’lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu riigi õigusabi eest 2040 krooni ning koopiate tegemise kulu 67.40 krooni. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Märkida selgitus: „J. R 1-10-5677 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 15.03.2010 kella 19.30 paiku Pärnus Oja 130 maja ees tänaval lõi J. R oma venda Arnis Rodendaud parema käe rusikaga vähemalt kolmel korral pea piirkonda ja parema jalaga vähemalt kahel korral vasaku külje piirkonda, seejärel surus Arnis Rodendau selili asfaldile ja istus tema kõhule ning lõi parema käega vähemalt kahel korral pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja parema silma aluse verevalumi, ülahuule põrutuse ja otsmiku piirkonna marrastused. Kui Arnis Rodendaul oli õnnestunud istuda oma sõiduautosse BMW 525 (registreerimismärk 498 AVK), lõi J. R parema käe rusikaga auto juhipoolse ukse küljeklaasi katki ning seejärel keeras maha kütusepaagi korgi ja hoidis põlevat suitsu seal läheduses lubades selle visata bensiinipaaki. Kuna eelpool kirjeldatud teod on toime pandud avalikus kohas kõrvalise isiku nähes, kelle õigusrahu nimetatud tegevus häiris ning kuna teise isiku löömine on vägivallategu, on tegemist 2
J. R , omades Erki Reipõllule (Reipõld) kuuluva sõiduauto BMW 850i (registreerimismärk 208 TEK) kasutusõigust, mille kohta oli Erki Reipõld koostanud 01.07.2009 sõiduauto kasutusõigust tõendava volikirja J. R nimele, volitas eelnevalt Erki Reipõllult luba küsimata sama sõiduautot kasutama Pavel Mištšenko. Sõiduauto kasutusõiguse kohta koostas J. R 09.09.2009 oma elukohas, aadressil Pärnu, Oja 29-15, volikirja Pavel Mištšenko nimele, võltsides volikirjal Erki Reipõllu, kui volitaja allkirja. Oma sellise tegevusega, mis seisnes dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises, pani J. R toime
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS Süüdistus
p 1 järgi Prokurör leidis, et isiku süü kuriteo toimepanemises on tõendatud alljärgnevate tõenditega: Kannatanu Arnis Rodendau avalduse /tl 2-3/ ja tema poolt 17.03.2010 antud ütlused koos fototabeli ja autost tehtud fotoga /tl 4-8/ selle kohta, et süüdistatav pani vägivallaga toime süüdistuses toodud moel. SA Pärnu Haigla teatis /tl 9/ ja patsiendikaart nr. 10/10636 /tl 10-11/ kinnitavad vägivalla teel saadud vigastusi kannatanul Hinnapakkumine nr.P3202135 /tl 12/ kinnitab vigastust olemasolu sõidukil ja kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 3484,32 krooni paikapidavust Tunnistaja Kadri Karm poolt 19.03.2010.a antud ütlused /tl 15-17/ ütlused kinnitavad avaliku korra rikkumist süüdistatava poolt. J. R tunnistas end kuriteos süüdi ja kinnitas esitatud tõendite paikapidavust. Süüdistus
lg 1 järgi Prokurör leidis, et isiku süü kuriteo toimepanemises on tõendatud alljärgnevate tõenditega: Kannatanu Erki Reipõllu suulise kuriteoteate protokoll /tl 42, 43/, tema 12.10.2009 ülekuulamise protokoll /tl 46, 47/ ja 13.11.2009 ülekuulamise protokoll /tl 48-50/ kohaselt kinnitab kannatanu, et süüdistatav on võltsinud tema allkirja volikirjal, mille alusel anti volitused auto kasutamiseks võõrale isikule. Volikiri 01.07.2009 /tl 44/ näitab Reipõllu poolt väljastatud volikirja, volikiri 09.09.2009 /tl 45/ on Reipõllu hinnangul võltsitud, kuna allkiri sellel ei ole tema poolt kirjutatud ja volikirja sisu ei väljenda tema tahet. Tunnistaja Pavel Mištšenko 18.03.2010 ülekuulamise protokoll /tl 54, 55/ tõendab, et süüdistatav esines auto omanikuna ja kirjutas talle volikirja. J. R tunnistas, et kõnealune volikiri on tema poolt koostatud selleks volitusi omamata ja Reipõllu allkiri on tema poolt kirjutatud. 3
MAAKOHTU SEISUKOHT
p 1 objektiivse kooseisu moodustab
Vägivallaga on tegemist siis kui tegu vastab
-122 tunnustele.
sisaldab endas kahte alternatiivset tegu, tervise kahjustamist ja valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Kehaline väärkohtlemine on keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis oma olemuselt ei ole selline, et võiks põhjustada tervisekahjustamise. Selliseks tegevuseks loetaksegi löömist ja peksmist, samuti käte väänamist, juustest sikutamist jms tegevust. Oluliseks objektiivse külje kooseisu tunnuseks on ka asjaolu, et eelpool kirjeldatud kehaline väärkohtlemine peab ka valu põhjustama so. peab esinema füüsilise valu tunne. J. R käitumine ei ole normaalne inimestevahelistes suhetes. J. R lüües Arnis Rodendaud parema käe rusikaga vähemalt kolmel korral pea piirkonda ja parema jalaga vähemalt kahel korral vasaku külje piirkonda ning parema käega vähemalt kahel korral pea piirkonda, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu ja parema silma aluse verevalumi, ülahuule põrutuse ja otsmiku piirkonna marrastused realiseeris
Kuna vägivallategu on toime pandud avalikult – avalikus kohas – tänaval suure elumaja ees, kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga seotud ning tegu nägid pealt asjasse mittepuutuv isik– majaelanik (Kadri Karm), keda ilmselgelt segas ja häiris nimetatud tegevus, kuna teise inimese löömise näol on tegemist ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevaheliste suhtlemise reeglite vastu, siis on J. R realiseerinud
Eksisteerib põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel – J. R löögid põhjustasid kannatanule füüsilist valu, parema silma aluse verevalumi, ülahuule põrutuse ja otsmiku piirkonna marrastused. Subjektiivsest küljest on koosseis täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. J. R pani kuriteo toime otsese tahtlusega - ta lõi teadlikult Arnis Rodendaud pea ja keha piirkonda ning teadis, et löök põhjustab kannatanule füüsilist valu. Samuti oli J. R teadlik, et nad asuvad avalikult käidavas kohas ja ümberringi olid palju elumaja aknaid, kust võis iga majaelanik toimuvat näha. Seadusandja ei ole
karistatavuse eeldusena sätestanud, et avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine oleks süüdlase eesmärk omaette. Tähtis on, et objektiivset avalikku kord rikutakse. Tähtis on see kuidas see tegu teistele paistab. Seega J. R realiseeris
Süüdistuse kohta
Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust ning on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljendaja. Volikiri on selline dokument, kuna sõidukit kasutav isik, kes ise ei ole selle omanik, tõendab sellega, et sõiduki valdus on õiguspärane ja tal on seaduslik õigus sõidukit kasutada. Liiklusseaduse § 17 kohaselt – Eestis registreeritud sõiduki juhil, kui ta ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab kaasas olema omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. Volikiri võib olla lihtkirjalik, kui seadus ei nõua ametlikult kinnitatud volikirja Nimetatud dokumendi puudumine on väärteokorras karistatav Liiklusseaduse § 7435 järgi. Võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. 4
Kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud J. R käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastatud J. R käitumises karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. J. R on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 17.05.2007 Pärnu Maakohtu; Pärnu kohtumaja poolt
;
Samuti 02.12.2009 Pärnu Maakohtu; Pärnu kohtumaja poolt
alusel mõisteti vangistus: 3a; Lõplikuks karistuseks
lg1;
Seega on vähemalt üks kuritegu, s.o
Karistus Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta, et J. R on juba kahel korral kriminaalkorras karistatud. Mõlemal korral on J. R le mõistetud karistuseks vangistus. Siiski on kohus andnud talle võimaluse ja ei ole karistust katseaega kohaldades täitmisele pööranud. 02.12.2009 mõistis kohus J. R süüdi
Käesolevat süüdistust vaadeldes näeme, et juba 4 kuud hiljem, katseajal pani J. R toime juba uue kuriteo oma venna kallal. J. R suutis kuritegudest hoiduda alla 4 kuu. Tegemist ei ole juhusliku libastumisega, kui vaadelda tema kuritegusid gradatsioonis, näeme uute kuritegude raskusaste üha suureneb. Eripreventiivsest seisukohast lähtuvalt peab järgnev karistus olema rangem, mis suunaks J. R õiguskuulekale teele. J. R le rahalise karistuse kohaldamine ei ole täna enam kohane. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb karistuseks mõista vangistus. Kuna raskem tagajärg on jäänud saabumata, on võimalik karistused mõista sanktsiooni alammäära lähedaselt,
lg 1 järgi kolm kuud vangistust ja
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra. Kuna isik on karistatud Pärnu Maakohtu 02.12.2009 otsusega ja selle alusel mõistetud kandmata vangistus moodustab 2 aastat, 11 kuud ja 27 päeva, tuleb mõista liitkaristus –
lg 1 järgi mõistetav karistus tuleb liita
02.12.2009 mõistetud karistusega. Karistusest lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust.
lg 2 kohaselt tuleb suurendada 02.12.2009 mõistetud karistust käesolevas asjas
p 1 järgi mõistetava karistuse võrra ja liitkaristuseks mõista kolm aastat, kolm kuud ja 25 päeva vangistust. Tsiviilhagi KrMS § 310 p 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.