Obsah (5)

§ 113§ 1§ 4034§ 403§ 94

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 22.mai 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-105066; OÜ Aktiva Finance Group hagi T.T. vastu; võlgnevuse

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja põhjendused 2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja/krediidiandja peab olema laenu andes kindel, et laenusaaja on krediidivõimeline. Antud leping on aastast 07.05.

1. Kuupäeval 22.07.2020 on tasutud Bigbank AS terve summa 1003,27 selgituses oli kirjas T.T. lepingu lõpetamine, millega lootis et ongi kõik ja saab selle lõpetada. Sama kasutamine jätkus samadel tingimustel, kuigi laenuandja peaks tegema uue krediidianalüüsi koos sissetulekute ja väljaminekutega, kuid seda ei ole tehtud. Antud dokumentides ei ole mitteühtegi kontoväljavõtet küsitud. Laenuandja peab küsima väljavõtet piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata laenusaaja krediidivõimet. Kostja poolt on kõik andmed antud õiged neile edastatud. On olnud ka olukord kus on saadetud teave, et läheb maksehäiresse ja arve on hilinemisega tasutud ja siis taas kohe saab uuesti limiiti kasutusele võtta kui arve on tasutud. On krediiti kasutanud kokku summas 3193 eurot ja tagasi maksnud 3791,62 eurot. 3.Hageja täiendavalt lisab, et KK3410452 lepingu sõlmimisel 07.05.2019 hinnati T.T. krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 07.05.2019 Pensioniregistri väljavõtte analüüsi, 07.05.2019 maksehäirete päringuid, 07.05.2019 Maksuameti päringut ning 07.05.2019 Ametlikud teadeanded päringut. KK3410452 krediidilimiidi suurendamisel 500 euroni 01.06.2019 hinnati T.T.´i krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 07.05.2019 Pensioniregistri väljavõtte analüüsi, 07.05.2019 ja 28.05.2019 maksehäirete päringuid, 07.05.2019 Maksuameti päringut ning 01.06.2019 Ametlikud teadeanded päringut. 2 KK3410452 krediidilimiidi suurendamisel 700 euroni 03.07.2019 hinnati T.T.´i krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 07.05.2019 Pensioniregistri väljavõtte analüüsi, 07.05.2019 ja 27.06.2019 maksehäirete päringuid, 07.05.2019 Maksuameti päringut ning 03.07.2019 Ametlikud teadeanded päringut. KK3410452 krediidilimiidi suurendamisel 1 000 euroni 04.05.2020 hinnati T.T.´i krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 04.05.2020 Pensioniregistri väljavõtte analüüsi, 21.04.2020 ja 04.05.2020 maksehäirete päringuid, 07.05.2019 Maksuameti päringut, 04.05.2020 Kinnisvararegistri päringut ning 04.05.2020 Ametlikud teadeanded päringut. KK3410452 krediidilimiidi suurendamisel 2 000 euroni 05.05.2020 hinnati T.T. krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 04.05.2020 Pensioniregistri väljavõtte analüüsi, 21.04.2020 ja 04.05.2020 maksehäirete päringuid, 07.05.2019 Maksuameti päringut, 04.05.2020 Kinnisvararegistri päringut ning 05.05.2020 Ametlikud teadeanded päringut. Endine võlausaldaja nõudis laenusaajalt enne lepingu sõlmimist mh andmeid krediidisaaja kõikide sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta, millised andmed krediidisaaja ka esitas. Seega ka juhul kui krediidisaaja on käesoleval juhul esitanud laenuandjale oma kohustuste või sissetulekute suuruse kohta ebaõiget teavet, ei vabasta see krediidisaajat lepingust tulenevate kohustuste (so eelkõige intressi ja viivise tasumise kohustus) täitmisest. Kostja on lepingu kestel krediiti kasutusele võtnud summas 3529,73 eurot ning teinud esialgsele laenuandjale tagasimakseid kokku summas 3751,17 eurot. Hagejale on kostja tagasimakseid teinud summas 50,00 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. Hageja esitab tõendina nõude arvestuse. Hageja märgib, et Bigbank-i poolt tehtud makse summas 1003,27 eurot ei katnud ära kostja poolt kasutatud krediiti, mis tähendab, et kostjal oli pärast seda veel tagastamata krediit summas 792,77 eurot. Kohtu põhjendused 4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3410452 ja krediidikonto lepingu muutmise kokkulepetest (dtl 35-58), mille kohaselt väljastas kostjale krediiti kokku 3529,73 eurot.
3. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

7. Hageja leidis, et on täitnud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034sätestatud nõudeid.

1. Kohus leiab, et hageja selgitus kostja krediidivõime hindamise vastavusest laenuandja sisemistele reeglitele ei taga, et reeglid on vastavuses seaduse nõuetega või et neid reegleid käesoleval juhul täideti või et neid nõuetekohaselt täideti.
2. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole hageja kostja 3 konto väljavõtteid küsinud, on hageja kostjale igakordsel krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 10.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, st krediidiandja on kohustatud koguma teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimet. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selleks peab krediidiandja olema krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-is ja

-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 11.Vastavalt

§ 4034

lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 12.

§ 4034

lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 13.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-144 21710, p 25.3;
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
5. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmist peab vaidluse korral tõendama hageja ja hageja pole esitanud ühtki tõendit selle kohustuse lepingueelse täitmise kohta. Hageja on esitanud laenutaotlused ja menetlusandmed (dtl 61-90, 189-203).
6. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).
3. Kohus leiab, et hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral, eriti olukorras, kus kostja on esitanud ajavahemikus 7.05.2019-5.05.2020 viis krediiditaotlust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st
4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

§ 403

4 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Nt nähtub krediidiandja päringust pensioniregistrile, et laenutaotluses avaldatud kostja sissetulek 1200 eurot oli kõrgem tegelikkusest (7.05.2019 väljavõtte kohaselt keskmine 996,04 eurot) ja ning 4.05.2020 väljavõtte kohaselt 366,66 eurot ja laenutaotluses kostja sissetulek oli 800 eurot (dtl 180-183). Seetõttu pidanuks krediidiandja kostja taotluses avaldatu kohta küsima krediidivõimelisuse kontrolliks lisainfot ja -dokumente. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediite andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti ei saa krediidiandja varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda. 17.Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23). 5 Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. 18.Hagejal on kohustus tulenevalt

§ 4034

lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt

§ 4034

lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). 19.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. 20.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. 21.Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti kokku 3529,73 eurot. Vastavalt laekumiste arvestuse kohaselt (dtl 203-301) kostja tasus kokku 3751,17 eurot, seega on kostja hagejale põhivõlgnevuse 3529,73 eurot tasunud. Kostja andmetel on ta krediiti kasutanud 3193 eurot (dtl 156-157) ja tagasimakseid tehtud kokku 3791,62 eurot (dtl 158160, 167). Samuti kostja arvestuse kohaselt on ta hagejale põhivõlgnevuse tasunud. 22.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist. 23.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6 (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 7