Maakohus asus seisukohale, et hagi on esitatud jätkuvalt puudustega, mida hageja pole kõrvaldanud ning seega tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Hagiavalduse puudus on see, et hageja ei ole kohtule selgitanud, millele tuginevad hageja väited, et kostja on tekitanud moraalset kahju ning milles seisnes kostja õigusvastane käitumine. Alles siis, kui on teada faktiväited, saab nende kohta esitada tõendeid ning saab need võimalusel lugeda üldteada asjaoluks või kostja saab need omaks võtta. Hageja ei ole kohtule esitanud argumente, millise konkreetse tegevusega või käitumisega on kostja hagejale mittevaralist kahju tekitanud ning põhjendanud seost tegevuse või käitumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel. Kohtule ei nähtu hagiavaldusest kellele, kuidas, millal on kostja hagis kirjeldatud ebaõigeid väiteid levitanud. Hageja kohta avaldatu faktiväiteks või väärtushinnanguks kvalifitseerimine võib sõltuda kontekstist ja seetõttu oli hagejal kohustus neid asjaolusid täpsustada. Kõigi asja lahendamiseks vajalike asjaolude ammendav välja toomine on oluline mittevaralise hüvitise suuruse määramisel. Samuti ei ole hageja välja toonud, et kostja oleks hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid kostja Facebooki kontol, mistõttu ei ole hagejal võimalik nõuda andmete 2 ümberlükkamist kostja Facebooki kontol. Lisaks eelnevale puudusele, ei ole hageja kõrvaldanud puuduseid viivise osas.
lg 1 p 3 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada ning saata asi esimese astme kohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 13. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks põhjusel, et kostja esitas hageja kohta kolmandatele isikutele ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest
lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel põhjendusel, et hagis esitatud asjaolud on sedavõrd ebaselged, et hagi ei ole võimalik sellisel kujul menetleda. Kolleegium leiab, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult. 14. Tsiviilasja materjalidest nähtuval on hageja esile toonud, et kostja hakkas hageja kohta levitama erinevatele isikutele (OH, VK, MK, SV, MN jne) ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid öeldes, et hageja on ebausaldusväärne isik, hageja on petis, hageja on värdjas ja ei ole hea inimene. Hageja väitel nimetatu solvas teda ja mõjus mainet kahjustavalt, millest tulenevalt taotles hageja kahju tekitava tegevuse lõpetamist ja öeldu ümberlükkamist, mittevaralise kahju hüvitamist ning välja mõistetud kahju hüvitiselt viivist alates hagi esitamisest kuni otsuse täitmiseni. Seega on hageja välja toonud, millise käitumisega on talle kahju tekitatud, mh kes ja kellele ning mis sisuga hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid avaldas, samuti on hageja esile toonud, milles seisneb tema mittevaraline kahju ja esitanud protsessuaalse taotluse. Arvestades hageja esile toodud asjaolusid ei saa asuda seisukohale, et hagiga ei oleks
Mistahes ebaselguse asjaoludes saab pigem kõrvaldada eelmenetluses ja
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga iseenesest selles, et seni esile toodud asjaolud ei tarvitse olla piisavad, kui kostja esitab hagile vastuväiteid, kuid seda ei saa lahendada hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Asjaolu, kas hageja on suuteline esile toodud asjaolusid tõendama, ei ole samuti käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd
lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9; RKTKm 13.09.2017, 3 2-16-17452, p 11). Samuti ei ole vähemalt praegu veel asjakohane maakohtu käsitlus väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete eristamise kohta. Senisest kohtupraktikast nähtub, et vastava hinnangu andmine on tihtipeale õiguslikult keerukas. Sellise õigusküsimuse puhul tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ja küsimuse täiendavat analüüsimist.
lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse (vt nt RKTKm 24.09.2014, 3-2-1-72-14, p 14).
18.
lg 1 I lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 I lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Määrus jõustub selle teatavaks tegemisega (
(allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.