Obsah (8)

§ 171§ 29§ 30§ 23§ 22§ 1§ 13§ 17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13311 Kohtuasi GB

) § 29 lg-s 1 sätestatud alused menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata. Ajutine haldur tegi ettepaneku lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata (

§ 171lg 2 p 3).

Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1859,98 eurot (sh hüvitada osaliselt kulud summas 784,80 eurot riigi vahendite arvelt ja mõista 1075,18 eurot välja võlgnikult).

1. Võlgnik esitas vastuväiteid ajutise halduri aruandes märgitud võlgniku kohustuste suuruse kohta. Samuti ei olnud võlgnik nõus ajutise halduri töö kvaliteediga ning vaidles vastu ajutise halduri tasu suurusele ning palus seda vähendada. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus lõpetas 13.04.2022 määrusega võlgniku pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Maakohus vabastas ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tema ülesannetest ning määras ajutise pankrotihalduri tasuks 1859,98 eurot (sh käibemaks), millest 784,8 eurot (sh käibemaks) hüvitatakse riigi vahenditest ning 1075,18 eurot jääb võlgniku kanda.
3. Maakohus leidis, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

§ 29

lg-le 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 10 080,60 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Kohus nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Vastavalt

§ 30

lg-le 1 ja 2 on kohus teinud 21.03.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot hiljemalt 04.04.

1. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas asjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.
2. Maakohus leidis, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 171

lg 2 p 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata mh juhul, kui kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada. Kohtu infosüsteemist nähtub, et kohus vabastas võlgniku 12.03.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr y-yy-yyyy kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 11.07.

1. Seega vabastas kohus võlgniku kohustustest kõigest viis kuud enne kohtule uue pankrotiavalduse esitamist.
2. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri töötasuks 1549,98 eurot, millele lisandub käibemaks summas 310 eurot, kokku 1859,98 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,85 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 130,80 eurot (lisandub käibemaks). 3 Kohus leidis, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leidis, et ajutise halduri tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt

§ 23lg-le 4.

Ülejäänud summas tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Võlgnik palub tunnistada end pankrotis olevaks.
2. Määruskaebuse kohaselt on ajutine pankrotihaldur näidanud oma aruandes ebaõigesti, et võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 10 020,60 eurot. Aruandes ei ole näidatud, mis võlgnevused need on ning kes on võlausaldajad. Võlgnikul on praeguseks ajaks võlgnevus summas 192,22 eurot (täiteasi nr 024/2019/782) ja 5040,08 eurot (täiteasi nr 014/2021/1300). Harju Maakohtu 12.03.2021 määrusest tsiviilasjas nr y-yy-yyyy, millega kohus vabastas võlgniku kohustustest, mis olid tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, oli 16.12.2020 seisuga nõuete jääk 2289,81 eurot. Seega saab võlgnikul olla kohustusi summas 7525,11 eurot. Võlgnikul puuduvad raha ja sissetulekuid ning tal ei ole vanglas tööd. Tallinna Vangla perearst on vabastanud võlgniku tööst tervisliku seisundi tõttu. Seetõttu ei saa võlgnik võlgasid maksta ja esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja võlgadest vabastamiseks, kuid maakohus on jätnud võlgniku põhjendused ja raske olukorra tähelepanuta ega ole neid vaidlustatud määruses käsitlenud.
3. Võlgnik ei nõustu sellega, et temalt on vaatamata tema vastuväidetele välja mõistetud ajutise halduri tasu. Ajutise halduri ajakulu on ülepaisutatud ja põhjendamatu. Ajutine haldur on esitanud kohtule valeandmeid võlgniku kohustuste kohta ning kohus ei ole kontrollinud esitatud andmete õigsust. Kui pankrotihaldur võtab endale vastutuse esitada olemasolevate võlgade summaks 10 080,60 eurot, siis on ta kohustatud välja tooma, mis võlgnevused need on (asja number, kohtutäitur ja võlasumma). Paljud varasemad võlgnevused peavad olema kustutatud aegumistähtaja tõttu.
4. Võlgnik esitas maakohtule avalduse, milles palus kutsuda end pärast ajutise pankrotihalduri aruande esitamist kohtuistungile, kuid maakohus jättis avalduse põhjendamatult tähelepanuta.
5. Maakohtu lahend on ebaõiglane ja põhjendamatu, kuna võlgnikul ei ole vara ja sissetulekuid. Maakohus ei ole võtnud arvesse võlgniku poolt esitatud tõendeid ja põhjendusi ning on teinud oma järeldused üksnes ajutise halduri aruande põhjal. Võlgniku arvates on ebaõiglane olukord, kus kinnipeetavalt mõistetakse kriminaalasjades välja kohtukulud, kuid samas ei taga riik kõigile kinnipeetavatele vanglas tööd, et oma võlgasid tasuda. Kohtutel tuleb otsuseid vastu võtta lähtudes kinnipeetavate olukorrast vanglates. Vabaduses viibides on isikutel mitmeid võimalusi võlgu tagasi maksta, kuid vanglates neid võimalusi ei ole. Sellepärast pöörduski võlgnik avaldusega kohtu poole, et kohus kustutaks tema võlad seoses võimetusega neid maksta. Kohtutäiturid seda ise ei tee, kuigi osad võlad on juba ammu tähtaja möödumise tõttu aegunud. Võlgnikul ei ole vara ning ta viibib vanglas, kus ei ole tööd ning tal ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik töötada. Samas ei ole kohtu jaoks need põhjendused piisavad, et võlgnikku võlgadest vabastada.
6. Põhjendamatud on maakohtu etteheited, et võlgnik pöördus uue avaldusega kohtu poole juba 5 kuu möödudes kohustustest vabastamisest tsiviilasjas nr y-yy-yyyy. Seoses kriminaalasjas nr w-ww-wwww välja mõistetud menetluskulude võlgnevusega summas 4 4734,92 eurot pöördus võlgnik pärast kohustustest vabastamise menetlust maakohtu poole, et kohus jätkaks võla kustutamise menetlust. Maakohus selgitas, et tsiviilasjas nr y-yy-yyyy on menetlus juba lõppenud ning võlgnik peab esitama maakohtule uue avalduse, mida ta ka tegi.
7. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemist (K-Raha) nähtuvalt on võlgnikul praegu võlgnevus varasemate süüdimõistmiste eest. Võlgnik saab aru, et pankrotiolukorras annulleeritakse vabadusse minekul kõik varasemad võlgnevused kriminaalasjades, et võlgnik saaks alustada uut elu. 27.03.2018 väljus võlgnik Tartu Vanglast ennetähtaegselt vabastatuna pankroti seisundis. Kuigi maakohus on võlgniku kohustustest vabastanud, ei ole kriminaalasjadest tulenevaid nõudeid alates
8. aastast kohtutäituri poolt kustutatud.
9. 17.08.2022, 25.08.2022, 09.11.2022, 14.11.2022 menetlusdokumentides teatas võlgnik, et täitemenetlused täiteasjades nr 024/2019/782, 023/2015/1063, 014/2021/1300 ja 025/2022/3846 on lõpetatud seoses nõude tasumisega ning esitas tõendina vastavad kohtutäiturite otsused täitemenetluste lõpetamiste kohta. Kuna võlgnik on kõik võlgnevused tasunud, ei ole pankrotimenetlus enam vajalik, kuid võlgnik ei ole endiselt nõus ajutisele pankrotihaldurile määratud tasuga. Menetluse edasine käik
10. Ajutine pankrotihaldur oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ajutise halduri tasu puudutavas osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
13. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde võlgniku poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
14. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
15. aasta
16. juunini.
17. Võlgnik taotles maakohtule esitatud avalduses enda pankroti väljakuulutamist ja võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Maakohus jättis võlgniku suhtes pankroti välja kuulutamata

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu.

23. Võlgnik on esitanud etteheiteid ajutise pankrotihalduri aruandes kajastatud võlgniku kohustuste suurusele. Vastavalt

§ 22

lg 2 p 1 ja 11 selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Samuti selgitab haldur välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused.

§ 22

lg 5 kohaselt esitab haldur

§ 22

lg-s 2 nimetatud 5 ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on maakohtule esitatud aruandes toonud välja, et tema arvates on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 10 800,60 eurot. Võlgnik on nendele andmetele vastu vaielnud, tuues nii maakohtus kui ka määruskaebuses esile, et tal on võlgnevusi summas 5235,30 eurot, kuid mitte rohkem kui 7525,11 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et ajutise halduri aruande eesmärk on anda ülevaade võlgniku varalisest seisust (sh kohustustest), et kohus saaks hinnata, kas võlgnik on maksejõuetu ning esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur on kajastanud aruandes kohustusi, millest on haldurile teada antud. Haldur on ka aruandes selgitanud, et tegelik ja täpne võlgade suurus selgub peale võlausaldajate nõuete laekumist.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja sissetulekud ning nii ajutine haldur kui maakohus leidsid, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetas kohus pankrotimenetluse ning jättis olenemata maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata (

§ 29lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud etteheited ajutise halduri aruandes kajastatu kohta ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Ka võlgniku poolt märgitud kohustuste suurusest lähtudes ei oleks maakohus saanud lahendada võlgniku pankrotiavaldust teisiti. 24.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

§ 171

lg 2 p 3 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo. Kuna käesoleval juhul on maakohus vabastanud 12.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr y-yy-yyyy võlgniku kohustustest ning uus pankrotiavaldus esitati juba viie kuu möödumisel 25.08.2021, oli maakohtul käesoleval juhul õigus jätta pankrot välja kuulutamata (

§ 171lg 11).

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väide, mille kohaselt ei korraldanud maakohus pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungit.

§ 13

lg 5 sätestab, et kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 17

lg 1 kohaselt määrab kohus ajutise halduri nimetamisel kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks, kui kohus peab seda vajalikuks või võlgnik, võlausaldaja või ajutine haldur seda taotleb. Kui kohus kohtuistungit ei määra, vaatab kohus pankrotiavalduse läbi kirjalikult. Käesolevas asjas on maakohus ajutise halduri nimetamisel 10.01.2022 määruses märkinud, et määrab asjas pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungi, kui võlgnik või ajutine haldur seda taotleb ning kui taotlust ei esitata, vaatab kohus asja läbi kirjalikus menetluses. Vastav taotlus tuli määruse järgi esitada hiljemalt 28.01.

1. 24.01.2022 menetlusdokumendis märkis võlgnik, et kui kohus ja pankrotihaldur peavad vajalikuks kohtuistungi määramist, siis palub võlgnik osaleda istungil videosilla teel või vaadata avaldus läbi kirjalikus menetluses (I kd lk 84, 95). Asja läbivaatamist kohtuistungil taotles võlgnik 01.02 ja 11.03.2022 menetlusdokumentides. Seega ei olnud need taotlused esitatud tähtaegselt ning maakohtul ei olnud kohustust asja läbivaatamiseks istungit korraldada. Võlgnikul on olnud võimalik esitada oma seisukohad kirjalikus menetluses. 6
2. Võlgnik on esitanud 17.08.2022, 25.08.2022, 09.11.2022 ja 14.11.2022 ringkonnakohtule andmed võlgniku suhtes erinevate täitemenetluste lõpetamiste kohta seoses nõuete tasumisega. Võlgnik teatas, et on tasunud kohtutäiturite ees kõik teadaolevad võlgnevused, mistõttu ei ole pankrotimenetlus enam vajalik ja tuleks lõpetada. Eeltoodust järeldub, et võlgnik ei ole enam pankrotimenetlusest huvitatud ning tal ei ole enam sisulisi vastuväiteid sellele, et menetlus lõppes raugemisega pankotti väljakuulutamata.
3. Võlgnik ei ole nõus ajutise halduri tasu suurusega. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt

§ 23

lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine pankrotihaldur on 21.01.2022 esitatud taotluses palunud määrata oma tasuks 1859,98 eurot (sh käibemaks). Tasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 130,80 eurot (lisandub käibemaks). Tööaruande järgi kulus ajutisel halduril oma tööülesannete täitmisele kokku 11,85 tundi. Sealhulgas kulus halduril 11.01.2022 toimiku koostamisele 0,5 tundi; pankrotiavalduse ja selle lisadega tutvumisele 0,75 tundi; võlgniku vara ja võlgade ning majandustegevuse kohta andmete saamiseks järelpärimiste koostamisele 2,1 tundi; päringutele esitatud vastustega tutvumisele ning võlgnikuga seonduvate dokumentide õiguslikule analüüsile, sh tagasivõidetavate tehingute ja vara sissenõudmise võimaluste selgitamisele, 4 tundi ning ajutise halduri aruande koostamisele ja kohtule esitamisele 4,5 tundi. Maakohus leidis, et halduri esitatud tasutaotlus on kogu ulatuses põhjendatud. 28. Kuigi võlgnik vaidles ajutise halduri tasu suurusele vastu ja palus seda vähendada, ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks tasu määramisel võlgniku vastuväidetega arvestanud või nendele vastanud. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga selles, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama või mahukama pankrotiasjaga. Tööaruandest nähtuvalt on ajutisel halduril kulunud võlgniku vara ja võlgade ning majandustegevuse kohta andmete saamiseks järelepärimiste koostamisele 2,1 tundi. Kohtule esitatud aruandest nähtuvalt on ajutine haldur võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks esitanud küsimustiku võlgnikule ning lisaks on haldur saatnud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, Maksu-ja Tolliametile ja kohtutäituritele. Ringkonnakohus leiab, et järelepärimiste mahtu ja halduri kutseoskusi arvestades saab nende koostamisega seonduvat ajakulu pidada põhjendatuks 1,55 tunni ulatuses. Päringutele esitatud vastustega tutvumise ja võlgnikuga seonduvate dokumentide õigusliku analüüsi ajakulu 4 tundi on kolleegiumi hinnangul vastuste sisu ja mahtu arvestades ülemäärane. Samuti arvestab ringkonnakohus sellega, et nimetatud toimingutega seonduv ajakulu kajastub osaliselt ka aruande koostamisega seotud tegevuses. Ringkonnakohus peab vastustega tutvumisega seotud toimingute osas ajutise halduri ajakulu mõistlikuks 2,6 tunni ulatuses. Ajutise halduri aruande koostamise ajakulu 4,5 tundi on kohtu hinnangul vastavuses aruande sisu ja mahuga ning seda ei saa pidada ülemääraseks. Ka toimiku koostamise (0,5 h) ja pankrotiavaldusega tutvumise (0,75 h) ajakulu peab ringkonnakohus kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Seega on ajutise halduri ajakulu põhjendatud 9,9 tunni ulatuses. 29.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata 7 nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 30. Maakohus pidas põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 130,80 eurot (lisandub käibemaks) ja määras tasu suuruseks koos käibemaksuga 1859,98 eurot, millest 784,80 eurot kuulub hüvitamisele riigi vahenditest ja 1075,18 eurot jäi võlgniku kanda.

§ 23

lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesoleval juhul rakendada ajutise halduri tasuna määra 33 eurot poole tunni kohta, millele lisandub käibemaks. Kuna ajutise halduri põhjendatud ajakulu on 9,9 tundi, siis tuleb määrata ajutise halduri tasu suuruseks 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, ja mis kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras ajutise halduri tasu kindlaks 784,80 eurot (sh käibemaks) ületavas osas. Tühistatud osas jääb ajutise halduri tasu taotlus rahuldamata.

1. Kuna ringkonnakohus rahuldab võlgniku määruskaebuse osaliselt, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda.
2. Harju Maakohus rahuldas 12.11.2021 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse ning andis võlgnikule tõlkeabi ning vabastas ta täielikult antud tsiviilasjas tõlkekulude kandmisest ja lisaks pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot tasumisest. TsMS § 184 lg 4 tulenevalt kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Võttes arvesse, et võlgniku võimalused sissetuleku saamiseks on seoses tema tervisliku seisundi ja kinnipidamisasutuses viibimisega piiratud, vabastab ringkonnakohus võlgniku maakohtu 13.04.2022 määruse peale esitatud määruskaebuse menetluses osutatud tõlkekulude ja määruskaebuse esitamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu summas 10 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) 8