Obsah (5)

§ 334§ 115§ 127§ 132§ 338

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-134680 Tsiviilasi Rendin OÜ

§ 334

lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

§ 334

lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei 5 vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. 37. Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Lepingulise kahjuhüvitise nõude aluse annab üürileandjale

§ 115

lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude

§ 115

lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud

§ 115

lg-s 3.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (

§ 132lg 3).

38. Riigikohtu praktika järgi võib

§ 115

lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11): • võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Hageja tõi esile, et kostja on tagastanud eluruumid kahjustustega, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks, sest kardinad ja madrats olid loomade poolt rikutud, diivani puitelemendid olid kahjustatud (värv ja pinna tekstuur on ebaühtlased), korter ja selle sisustus olid väga mustad ja vajasid koristust, pesukuivatusrest oli kadunud ja põrandapesumopp kahjustatud, vannitoa ukse leng, piirdeliistud ja laienduse liistud olid kahjustustega, põrandal olid niiskuse kahjustused ja samuti oli kahjustatud magamistoas tapeet.
2. Üürileandjale tekkinud kahju on 4737,20 eurot, millest kostja on hüvitanud 608,92 eurot. Hageja hüvitas üürileandjale kahjuna 2414,96 eurot ja omandas selles osas nõude loovutamise teel ja sellest on kostjale teada antud (dtl 351, 352).
3. Hageja nõuab, et kostja hüvitaks kahjustuste kõrvaldamiseks 2414,96 eurot. Kostja leiab, et on kahju osaliselt hüvitanud ja osaliselt ei kuulu kahju hüvitamisele.
4. Hageja kahjunõue koosneb järgnevast: 42.
5. Hageja soovib, et kostja hüvitaks kahjustada saanud kardinad summas 273,02 eurot. Hageja on tõendanud kardinate seisukorda enne (dtl 73, 74) ja pärast (dtl 108,109, 111, 112, 119, 189) nende kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides. Kostja ei vaidlusta, et kardinad on kahjustatud tema kasutuses olnud ajal. Fotodelt nähtub, et kardinatel on palju väljaulatuvaid niite, niidid on nö. välja tõmmatud. Hageja on esitanud kardinate osas Motiva Aknakatted OÜ hinnapakkumise (dtl 213) summas 735,24 eurot ja soovib, et kostja hüvitaks 273,02 eurot. Kostja esitas Tinner OÜ poolt kaks hinnapakkumist (dtl 371-373). Kostja selgitas, et eritellimus sama materjali osas otse Saksamaalt oleks kallim. Kostja hüvitas üürileandjale pakkumise nr P-103071 (dtl 372) alusel 399,68 eurot ja leiab, et ei pea rohkem hüvitama. 42.
6. Kohus leiab, et hageja kardinate kahjuhüvitise nõue 273,02 eurot ei ole põhjendatud. Kostja on tõendanud, et samalaadsest materjalist kardinad saab odavamalt kui hageja esitatud hinnapakkumises. Hageja on välja toonud, et täpselt samast materjalist kardinaid ei 6 ole võimalik tellida, kuna firmat, kellelt need algselt telliti, et eksisteeri. Ka hageja ise on esitanud hinnapakkumise alternatiivsele materjalile. Puudub alus järeldada, et kardinate suhtes endise olukorra taastamise mõistlikud kulud oleks suuremad kui kostja esitatud pakkumises toodud 399,68 eurot. Lisaks märgib kohus, et hageja ise on hüvitanud algsele üürileandjale kardinate kahjustuste eest 273,02 eurot ja selles osas nõude omandanud. Seega ka hageja ise on pidanud võimalikuks, et kardinaid saab soetada väiksema raha eest kui hageja esitatud hinnapakkumine. Kostja on hüvitanud üürileandjale suurema summa. 42.
7. Hageja soovib, et kostja hüvitaks uue madratsi soetamise kulu summas 229 eurot. Hageja on tõendanud madratsi seisukorda enne (dtl 75, 76) ja pärast (dtl 113-115, 198) kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides. Madratsil on lemmiklooma poolt välja tõmmatud niidid ja plekid (dtl 113, 114). Hageja esitas madratsi osas IKEA e-poe väljavõtte, millest nähtub madratsi hind 229 eurot (dtl 216). Hageja leiab, et madratsi kangast välja ulatuvad niidid rikuvad une kvaliteeti, ka kulub kahjustatud madrats kiiremini. Kostja leiab, et kahju ei kuulu hüvitamisele, sest madrats on kasutamiskõlblik. Kohus leiab, et fotodelt nähtub, et kostja kasutusse on antud puhas madrats, kuid kostja poolt selle tagastamisel on sellel plekid ja väljatõmmatud niidid. Kohus leiab, et tegemist ei ole tavapärase kulumisega. Kuigi niidid ja plekid ei sega unekvaliteeti nagu leiab hageja, on madrats siiski must ja määrdunud ning jätab ebaesteetilise mulje. Seega peab kohus põhjendatuks, et kostja hüvitaks uue madratsi soetamise kulu 229 eurot. 42.
8. Hageja soovib, et kostja hüvitaks diivani puidust elementide taastamise kulu summas 58,79 eurot. Hageja on tõendanud diivani puitelementide seisukorda enne (dtl 64, 86, 87, 93, 95, 96) ja pärast (dtl 139-142, 179) kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides. Hageja selgitas, et diivani puitelemendid olid kahjustatud (värv ja pinna tekstuur on ebaühtlased) ja need tuli uuesti vahatada ja poleerida. Hageja ostis selleks vahendeid ja tarvikuid vahatamiseks ja poleerimiseks kokku summas 58,79 eurot (dtl 217, 218). Hageja selgitas, et kostja ei ole diivani puidust elementide taastamise nõuet rahuldanud. Üürileandja esitas kohtuväliselt kostjale eraldi diivani puhastuse nõude (korteri tagastamisel oli diivan märg, kuna üürnik proovis seda iseseisvalt puhastada ning järgnevatel päevadel peale diivani kuivamist ilmnesid diivanil plekid ja kassikarvad), mida üürnik ka tunnistas ja hüvitas selle eest 65 eurot. Tegemist on erinevate nõuetega, sest diivani puidust elemente polnud võimalik puhastuse käigus taastada, sest tegemist ei olnud mustusega, vaid pinna kahjustusega. Kohus leiab esitatud fotosid hinnates, et kostja kasutuses olnud ajal on kahjustada saanud diivani puitelemendid. Fotodelt on näha, et diivani puitpinnale on asetatud tass ja see on tekitanud jäljed. Kostja on kohtuväliselt hüvitanud diivani puhastuse, mitte puitelementide taastamise (dtl 344). Kostja ei vaidlusta, et üürileandja teatas kostjale üürilepingu sõlmimisel, et sellise kahju vältimiseks tuleb puitpindadel kasutada tassialuseid. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista 58,79 eurot. 42.
9. Hageja soovib, et kostja hüvitaks korteri koristuse 154,10 eurot. Hageja on tõendanud korteri üldist seisukorda enne ja pärast kostja kasutusse andmist fotodega eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktides (dtl 31-104, 107-208). Hageja heidab kostjale ette, et korter ja selle sisustus olid tagastamisel väga mustad. See ei olnud tavapärane kerget laadi tolm, vaid ulatuslik ja põhjalik määrdumine, mistõttu olukorra taastamiseks oli vajalik suurpuhastus. Sealhulgas, eluruumi valduse tagastamise hetkel tegi üürileandja kostjale ettepaneku teostada koristustöid iseseisvalt, et taastada eluruumi algne seisund, kuid kostja väljendas soovi, et koristustööd viiks läbi professionaalne teenuseosutaja ning lubas tasuda selle teenuse eest esitatava arve. Suurpuhastuse ja sellega kaasnevate akende pesu kogukulu oli 234,10 eurot (dtl 529), millest kostja hüvitas vaid 80 eurot. 42.
10. Kohtu hinnangul on esitatud fotosid hinnates tõendamist leidnud, et üüritud korter oli kostja kasutusse andmisel puhas, kuid pärast kostja poolt selle tagastamist must ja määrdunud. Kostjale oli üle antud puhas eluruum, samuti olid puhtad selles olevad asjad ja see nähtub eluruumi kostjale üleandmise akti fotodelt. Tagastamisel oli korter koristamata, põrandad on mustad. Mustad on nii köök kui selles olevad tarvikud, sh ahi ja pliit. Kappides 7 ja põrandatel on mustus. Ka on puhastamata vannituba ja selles olevad tarvikud. Ka kostja möönab vastuses üürileandjale, et on nõus hüvitama koristusfirma töö, kuid leiab, et põhjendatud hüvitis selle eest on 80 eurot. Selle summa on kostja üürileandjale ka hüvitanud. 42.
11. Kohus jätab hageja nõude selles osas rahuldamata. Kostja on teatanud üürileandjale, ja hageja ei ole vastupidist tõendanud, et kostja pesi aknad üleandmispäeva hommikul (dtl 344). Kui hageja pidas vajalikuks nende üle pesemist, siis see kulu ei ole kostja poolt hüvitatav. Ka peab kohus põhjendatuks, kui kostja on hüvitanud koristuse eest 80 eurot. Kostjale on üle antud korter märkega: näeb korras välja, kuid suurpuhastust pole tehtud. Kostja pidi kokkuleppe järgi tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, m.h. normaalset kulumist. Seega ei pea kostja hüvitama korteri suurpuhastuse kulu. 42.
12. Hageja soovib, et kostja hüvitaks kadunud pesukuivatusresti eest 29,99 eurot ja kahjustatud põrandapesumopi (dtl 150) eest 8,99 eurot (Maxima Eesti OÜ arve, dtl 217). Kostja leiab, et on hüvitanud väikeinventari eest 64,24 eurot (dtl 344). 06.08.2023 on kostja teatanud, et hüvitas põrandapesumopi (dtl 343). Hageja selgitas, et kokku tekkis üürileandjale kahju erinevate esemete kadumisest summas 128,47 eurot, millest kostja tasus vaid 64,24 eurot ja tasumata jäi 64,23 eurot. Hageja võttis üle nõude summas 38,98 eurot. Kostja ei ole selgitanud, miks ta ei peaks hüvitama kadunud pesukuivatusresti ja selles osas leiab kohus, et nõue tuleb rahuldada summas 29,99 eurot. Mopi on kostja hüvitanud ja see nõue jääb rahuldamata. 42.
13. Hageja soovib, et kostja hüvitaks remonditööd summas 1661,07 eurot, mis sisaldab endas: vannitoa ukse lengi piirdeliistude ja laiendusliistude vahetust summas 200 eurot (dtl 213), laminaadi vahetust ja sellega kaasnevate liistude silikoonimistöid summas 1169,40 eurot (dtl 213, 522), tapeedivahetust magamistoas (dtl 213) ja eelnimetatud töödega seonduv ehitusjäätmete utiliseerimist/käitlemist summas 66,67 eurot (dtl 213). Nende asjade kahjustamist on hageja tõendanud fotodega (dtl 107, 143, 158, 162-164, 186-188, 194-197, 199, 202-207, 654, 655). Kostja leiab, et ei pea hüvitama, sest osaliselt on loomulik kulumine (tapeet), mille eest ei vastuta, osaliselt ei ole fikseeritud, mis oli olukord kui sisse kolis (nii tapeedi ja liistude puhul) ja parketi puhul leiab, et üürileandja ei saa seda nõuda, sest see pole tagastamise aktis kirjas ja seda kulumist võinuks siis märgata, kui korterit tagastati. 42.
14. Esmalt märgib kohus, et hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg

§ 338

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 341 on kuus kuud, arvates asja tagasisaamisest. Üürileandja esitas kostjale laminaadi osas nõude ca 1 kuu jooksul korteri tagastamisest, seega tähtaegselt. 42.11.

§ 334

lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

§ 334

lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. 42.

1. Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. 42.
2. Hageja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Hageja peab näitama, millest tema kahju hüvitamise nõue koosneb, et kostjal oleks võimalik sellele esitada vastuväiteid ja tõendeid (vt Riigikohtu
3. juuni 2015 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-160-15, p 17). 42.
4. Kohtu hinnangul ei ole selgelt tuvastatav, et vannitoa ukse lengi piirdeliistud ja laiendusliistud olid korras (nendel puudusid täkked ja kriimud) üürisuhe alguses. Fotod on 8 tehtud kaugelt ja nende põhjal ei ole võimalik kindlalt veenduda, et hageja etteheidetavad puudused olid tekkinud pärast korteri kostja kasutusse andmist. Sel samal põhjusel ei ole võimalik tuvastada selgelt tapeedi olukorda enne korteri kostja kastusse andmist. Laminaadi võimalike kahjustuste osas nõustub kohus kostjaga, et seda kulumist võinuks siis märgata, kui korterit tagastati. Laminaati ei ole katnud korteri üleandmisel ja tagastamisel vaip, ka on fotod tehtud samas asukohas diivani suhtes. Kohus leiab, et selle võimalik kahjustus võib olla niivõrd väike, et seda esmapilgul ei ole üürileandja märganud, mis tähendab, et tegemist on loomuliku kulumisega. 42.
5. Kohus jätab hageja nõude selles osas rahuldamata ja leiab, et osaliselt on kahju tekkimine tõendamata ja osaliselt on tegemist loomuliku kulumisega, mis kaasneb asja lepingujärgse kasutamisega

§ 334lg 1 järgi.

42.

1. Kokku peab kostja hagejale hüvitama 317,78 eurot (229+58,79+29,99).
2. Menetluskulud 43.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 43.
4. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 13% ulatuses kostja ja 87% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 43.
5. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 350 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt. Kostjal tuleb sellest hüvitada 13% ehk summa 45,50 eurot. 43.
6. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.
7. a otsusega nr 2-23134680.