KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2024, Tallinn Kohtuasja number

§ 101

alusel arvutatava miinimumelatise (hageja I kasuks 195,64 eurot kuus, hageja II kasuks 166,29 eurot kuus, hageja III kasuks 149,29 eurot kuus, hageja IV kasuks 149,29 eurot kuus ja hageja V kasuks 175,64 eurot kuus), lugedes alates ajavahemikul 01.09.2022–31.01.2023 iga lapse puhul elatise 400 euro ulatuses (80×5 kuud) tasutuks. Maakohus märkis kõigi laste puhul, et elatise summat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi (

§ 101

lg 3) ja brutotöötasu muutmise võrra (

§ 101

lg 4) ning peretoetuste muutudes (

§ 101

lg 5), elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga

§ 101

lg 6 alusel ning hagejate II–IV puhul vähendatakse lisaks 15%

§ 101lg 7 alusel.

Maakohus tühistas 5 2-22-9276 07.09.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mõistis Eesti Vabariigilt lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasuna välja 331,2 eurot, jättis riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning muud menetluskulud kostja kanda. 4.

1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - - kostja on kõigi laste isa; Pärnu Maakohus kinnitas 22.09.2022 määrusega vanemate kompromissi, mille kohaselt sai ema kõigi laste puhul nende elu- ja viibimiskoha määramise ning haridust puudutavate küsimuste osas ainuhooldusõiguse ning isal oli õigus kohtuda lastega kahel nädalavahetusel kuus kestusega reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, arvestades laste ürituste aegu; hageja I ülalpidamiseks kulub 648 eurot, hageja II ülalpidamiseks 641 eurot, hageja III ülalpidamiseks 631 eurot, hageja IV ülalpidamiseks 483 eurot ja hageja V ülalpidamiseks 458 eurot kuus; ema sissetulekuks on töötasu 400 eurot kuus, üüritulu 280 eurot kuus ja peretoetused 720 eurot kuus; emale kuulub ½ mõttelist osa Xxxxxxxx kinnisasjast ja Yyyyyy yy korteriomand; ema kasutuses on Xxxxxxx OÜ sõiduauto Xxxxxxxxxxx; isa sissetulekuks on palk 1025 eurot (neto); isale kuulub ½ mõttelist osa Xxxxxxxx kinnisasjast, ½ mõttelist osa Pppppppp kinnisasjast (maatulundusmaa 47 441 m²) (Ppppppp kinnisasi) ja Xxxxxxxx korteriomand; samuti sõiduauto Xxxxxxxx; Xxxxxxxx kinnisasja väärtus on ligi 94 000 eurot ja vanematel on seoses sellega ühine kohustus 12 000 eurot; isa ei panustanud ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 laste ülalpidamisse, v.a tasus elektriarve 1173,74 eurot; isa on alates 2022 septembrist tasunud iga kuu laste ülalpidamiseks kokku 400 eurot. 4.
2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb isalt laste kasuks alates 01.04.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni välja mõista

§ 101järgi arvutatud miinimumelatis.

Isa on perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustatud lapsi ülal pidama, kuid ei ole seda vabatahtlikult teinud. Miinimumelatise saamiseks ei pea hagejad tõendama ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Isa ei ole tõendanud, et ta ostis lastele saapad ja joped ega kummutanud ema väidet, et need ostis lastele kingituseks vanaema. Isa on töövõimeline isik ja tema töötasu suurus ei anna alust mõista talt laste ülalpidamiseks

§ 102lg 2 alusel välja miinimumist väiksemat elatist.

Vanemate ühises omandis ja kostja ainuomandis on vara, mille realiseerimisel on võimalik tasuda lastele kohtulahendi alusel elatist. 4.3. Hagejate nõue ülalpidamiskohustuse täitmiseks tagasiulatuvalt ajavahemikul 01.08.2021– 31.10.2021 on

§ 108alusel põhjendatud.

Arvestades seda, et isa tasus sel ajal elektriarve 1173,74 eurot, tuleb isalt iga lapse ülalpidamiseks sel ajavahemikul mõista välja elatis 641,25 eurot ((4380–1173,74):5). 4.

1. Menetluskulud on õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6 2-22-9276 Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas tagasiulatuva elatisenõude ning mõistis kostjalt edasiulatuvalt iga lapse kasuks välja elatise 80 eurot ületavas osas. 5.
3. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei nähtu maakohtu otsusest, et maakohus oleks kohaldanud vaidluse lahendamisele enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse ja 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse redaktsiooni. Samuti ei ole maakohus selgitanud pooltele õiguse muutumist menetluse ajal. 5.
4. Maakohus jättis kostjalt laste kasuks elatist välja mõistes arvestamata siinse asja asjaolud. Maakohus jättis arvestamata, et vanemate varaline seisund ja ülalpidamisvõimekus, laste arv, isa suhtlemise lastega suhtlemine (vahetu ülalpidamine) ja riiklikud toetused annavad koosmõjus alust vähendada

§ 102

lg 2 alusel nii enne 01.01.2022 kehtinud kui ka 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse redaktsiooni kohast miinimumelatist. Maakohus nentis pelgalt, et isa on töövõimeline ja seetõttu ei ole alust miinimumist väiksemat elatist välja mõista. Maakohus jättis tuvastamata mõlema vanema varalise seisundi ja võime teenida sissetulekut. Vanemad ei ole kunagi suutnud ega suuda ka edaspidi anda viiele lapsele sellises ulatuses ülalpidamist. Õiglane ei ole võimaldada emal pidada lapsi ülal alla miinimummäära ja nõuda isalt miinimumelatise maksmist. Maakohus jättis arvestamata, et vanemad peavad ülal pidama viit last. Maakohus jättis arvestamata, et lapsed viibivad suhtluskorra järgi isa juures ja isa peab neid siis vahetult ülal. Riigikohtu praktika järgi võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 järgi olla ka suhtlemise aeg, mis on väiksem kui 7–15 päeva kuus.

Suhtluskorra puhul tuleb eeldada, et vanem teeb lapse vajaduste rahuldamiseks kulutusi proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. 5.

1. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb kostjalt laste kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis. Maakohus lähtus pelgalt miinimumelatise suurusest ja jättis arvestamata kostja selgitused, et ta ei suuda tagasiulatuvalt maksta 292 suurust elatist igale lapsele, ning et ta andis lastele sel perioodil vahetult ülalpidamist (lapsed elasid vanemate ühises omandis oleval kinnisasjal ja kostja kandis selle kulusid). Maakohus jättis arvestamata, et osa laste vajadustest oli kaetud riiklike toetustega. 5.
2. Maakohus oleks pidanud arvestama, et ema varaline seisund on isa omast parem. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx väitis ema, et tal on olemas piisavad vahendid, et kanda laste Xxxxxxxx elamise kulud. Järelikult on ema sissetulek siin menetluses väidetust suurem ning ülalpidamiskulude kandmisel tuleb kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest. Ema nõutav elatis ei lähtu pere senisest elulaadist, ema nõuab elatist parema elulaadi võimaldamiseks (loob uue elustandardi). 5.
3. Maakohus alandas kostja inimväärikust, kui ütles istungil, et kostjal tuleb leida tasuvam töö. Eesti kodanikul on põhiseaduse § 29 järgi õigus vabalt valida elukutset. Kostja töötab ametikohal, mille eest ei maksta miinimumpalka. Kostjal on põhiharidus ja xxxxxxx haridus. Kostja sissetulek on tema hariduse kohta normaalne. Töötasu on keskmiselt 1084 eurot (neto). Väljamõistetud elatise maksmine ei võimalda kostjale inimväärset elu ega võtta lapsi enda juurde. Kostjale ei jää sellisel juhul vahendeid enda ülalpidamiseks toimetuleku piiri ulatuses. Vastustaja seisukoht
4. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 7 2-22-9276 Menetluse edasine käik
5. Tallinna Ringkonnakohus tegi 29.04.2024 pooltele kompromissiettepaneku, mille kohaselt kohustub kostja tasuma kuni 01.05.2024 sissenõutavaks muutunud elatise katteks 9000 eurot ning edasiulatuvalt miinimumelatist, arvestades iga kuu keskmiselt 7 suhtluspäevaga.
6. Hagejad nõustusid vähendama tagasiulatuvat elatisesummat 9000 euroni, kuid palusid edasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada, et tegelikult on lapsed viibinud isa suures keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus.
7. Kostja ei nõustunud kompromissiettepanekuga ja tegi alternatiivsed ettepanekud, mis hõlmasid koosmõjus elatise maksmist ja lastega suhtlemist. Mh oli kostja nõus, et lapsed elavad tema juures, talle makstakse toetusi ning lapsed suhtlevad emaga kaks korda kuus ja ema maksab elatist kõigi laste kohta 400 eurot kuus. Kohtu pakutud edasiulatuva elatise suurus (kokku 630 eurot kuus) moodustab ⅔ isa sissetulekust ega võimalda teha laste ülalpidamiseks täiendavaid kulusid ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra järgi isa juures.
8. Tallinna Ringkonnakohus palus pooltel täiendavalt esile tuua ja tõendada, mitu ööpäeva viibis iga laps vaidlusalusel ajal keskmiselt iga kuu isa juures, kas ja millises ulatuses täitis isa kohtu määratud suhtluskorda ning kas ja millises ulatuses peab kostja võimalikuks seda edaspidi reaalselt täita, millises ulatuses maksti emale vaidlusalusel ajal toetusi, mille arvel ja millises ulatuses pidas ema lapsi vaidlusalusel ajal ülal, milline oli ja on kummagi vanema sissetulek ja millised varaesemed kuuluvad kummalegi vanemale ning milline on kostja kvalifikatsioon ja millise kvalifikatsiooniga tööd on kostja varem teinud.
9. Hagejate selgituste kohaselt viibisid lapsed ajavahemiku 01.08.2021–31.10.2021 ainult emaga, ajavahemikul 01.04.2022–31.12.2022 isaga 21 ööpäeva, ajavahemikul 01.01.2023– 31.12.2023 41 ööpäeva ja ajavahemikul 01.01.2024–30.04.2024 20 ööpäeva, s.o keskmiselt vastavalt 6, 4,6, 3,4 ja 5 ööpäeva kuus. Ema sissetulek oli 2021 keskmiselt 678 eurot kuus, 2022 883 eurot kuus, 2023 1509 eurot kuus ja 2024 642 eurot kuus. Pere vajaduste katmiseks on ema olnud sunnitud võtma kiirlaene ning laenu oma vanematelt. Lisaks maakohtu tuvastatud kinnisasjadele kuulub emale 100% osalus äriühingutes Xxxxxxx OÜ ja Yyyyyyyyy OÜ.
10. Kostja selgituste kohaselt tuleb jätta arvestamata ajavahemik enne 19.12.2022, kui jõustus vanemate abielu lahutus, sest sel ajal oli ülalpidamine antud ja kehtis vanemate varaühisus. Hiljem oli suhtlemise aluseks vanemate kokkulepitud suhtluskord tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, kuid ema hakkas seda rikkuma, pakkudes kostjale suhtlemiseks päevi, mis kostjale ei sobinud. Suhtlemine oli kaootiline ja laste ema poolt kontrollitud. Seetõttu pöördus kostja uuesti konkreetse suhtluskorra määramiseks kohtu poole ning 2023 septembris määrati konkreetne suhtluskord tsiviilasjas nr y-yy-yyyy, mille kohaselt on lapsed isaga paaritud nädalavahetused ja pool koolivaheaegadest. Suhtlemiskord toimib üldjoontes, kostja on seda täitnud ja kavatseb edasi täita. Suhtluskorra järgi suhtlevad lapsed keskmiselt 8 päeva kuus isaga. Kostja keskmine netosissetulek oli 2021 704,35 eurot kuus, 2022 946,57 eurot kuus, 2023 1052,8 eurot kuus ja 2024 1105,8 eurot kuus. Kostjale kuulub ½ mõttelise osa Xxxxxxxx kinnisasjast (mõttelise osa väärtus ligi 35 000 eurot), Xxxxxxx korter (väärtus ligi 25 000 eurot), ½ mõttelist osa raiutud metsaga Xxxxxxx kinnisasjast (väärtus ligi 10 000 eurot) ning väiketraktor Xxxxxxx (väärtus ligi 2000 eurot). 8 2-22-9276 Kostjal on põhiharidus ja xxxxxxxx oskused (vastav haridus puudub). Pärast põhikooli lõpetamist on kostja teinud valdavalt xxxxxxx tööd, sh vahepeal Xxxxxxxx. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas kahe vanema lapse elatisenõude ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 359,55 eurot ületavas osas ning kolme noorema lapse elatisenõude 299,55 eurot ületavas osas, mõistis alates 01.04.2022 iga lapse kasuks välja elatise, arvestamata suhtluspäevade arvu, jättis kindlaks määramata kohtuotsuse täitmise korra ja võtmata seisukoha hagi rahuldamise ulatuse kohta, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, jätab laste elatisenõude ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 ülalnimetatud osas rahuldamata, mõistab alates 01.04.2022 iga lapse kasuks välja miinimumelatise, arvestades suhtluspäevi koosmõjus isa varalise seisundiga, määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ning jätab maakohtus kantud menetluskulud, v.a riigi õigusabikulud, poolte endi kanda.
12. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva aja eest elatise ning kohustas teda tasuma iga lapse kasuks suuremat elatist kui 80 eurot kuus. Hagejad ei ole apellatsioonkaebust esitanud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mis puudutab kostjalt enne hagi esitamist elatise väljamõistmist, samuti pärast hagi esitamist elatise väljamõistmist suuremas ulatuses kui 80 eurot lapse kohta kuus.
13. Arvestades seda, et pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab tasuma oma viie lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumelatist või esineb mõjuv põhjus mõista kostjalt

§ 102

lg 2 alusel välja miinimumist väiksem elatis, samuti selle üle, kas miinimumelatise väljamõistmine aja eest enne hagi esitamist on üldse põhjendatud, ei ole tähtsust ema sotsiaalmeedia postitustel ja artiklitel, mis puudutavad investeerimist, ega isa ja kinnisvaramaakleri vestlusel seoses vanemate kaasomandis oleva Xxxxxxxx kinnisasja müügiga. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ning 25.05.2024 esitatud vestluse maakleriga TsMS § 238 lg 1 alusel tõendina vastu võtmata. Ülejäänud tõendid võtab ringkonnakohus vastu.

1. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus vaidlust lahendades põhjendamatult arvestamata kostja vastuväited ja tuvastamata osad olulised asjaolud ning mõistis seetõttu ekslikult kostjalt välja lubatust suurema elatise.
2. Esmalt leiab kolleegium, et maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja peab ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 maksma igale lapsele miinimummääras elatist, kuigi isa oli toonud esile asjaolud, mis annavad alust elatist

§ 102lg 2 alusel vähendada.

17.1. Ringkonnakohus märgib, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). 9 2-22-9276 Enne 01.01.2022 kehtinud

§ 101

lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli

1. aastal 292 eurot. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Sellest tulenevalt saab kohus lähtuda eeldusest, et 2021 kulus iga lapse ülalpidamiseks vähemalt 584 eurot kuus, s.o viie lapse ülalpidamiseks kokku 2920 eurot kuus, millest kumbki vanem pidi kandma pool, s.o 1460 eurot kuus. Juhul, kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele miinimummääras ülalpidamist, võib kohus

§ 102

lg 2 alusel mõjuval põhjusel mõista vanemalt lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Seejuures võib elatise vähendamise aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p d 28.1–28.2; 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kui kohustatud vanem taotleb

§ 102lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta Ts

MS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Seejuures ei annaks ainuüksi vanemate varalise seisundi erinevus alust mõista kohustatud vanemalt välja miinimumist väiksemat elatist, küll aga saaks seda arvestada koosmõjus muude asjaoludega. 17.

1. Siinsel juhul tõi kostja esile, et arvestades tema sissetuleku suurust, ei suuda ta viiele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras elatist maksta. Kostja tõendas, et 2021 oli tema keskmine sissetulek 704 eurot kuus (II kd, tl 81), 2022 1164 eurot kuus (II kd, tl 77), 2023 1336 eurot ja 2024 neljal esimesel kuul 1404 eurot (II kd, tl 80). Kostja väitel on tal põhiharidus ning ta on töötanud pärast põhikooli lõpetamist valdavalt xxxxxxxxx, seejuures omandanud xxxxxxx oskused töö käigus. Arvestades seda, et hagejad ei ole selle kohta vastuväiteid esitanud, on kostja väited usutavad. Statistikameti veebilehe andmed.stat.ee kohaselt oli keskmine brutokuupalk ja selle mediaan kõigil tegevusaladel ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse tegevusalal 2021–2023 järgmised: Kõik tegevusalad 2021 1474 2022 1645 2023 1832 10 2-22-9276 Keskmine brutokuupalk Brutokuupalga mediaan Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Kõik tegevusalad Masinate ja seadmete remont ja paigaldus 2021 1507 2022 1695 2023 1880 1200 1306 1340 1457 1501 1621 Ülaltoodut arvestades on kostja keskmine töötasu, arvestades kostja kvalifikatsiooni (põhiharidus, xxxxxxxxx oskused) kõigi tegevusalade ja sama tegevusala keskmisest brutokuupalgast ja selle mediaanist väiksem. Seega võib kostjal olla võimalik saada samal tegevusalal ka mõnevõrra, kuid mitte oluliselt suuremat töötasu. Kostjalt hagi esitamisele eelnenud aja eest elatist välja mõistes tuleb aga arvestada tema tegeliku sissetuleku suurust vaidlusalusel ajal. Ühtlasi tuleb arvestada ka laste ema sissetulekut sel ajal, sest laste vajaduste katmiseks tehtavate kulutuste suuruse ja laste elulaadi määrab vanemate sissetulekute suurus ja elulaad. Ema kinnitusel oli tema sissetulek 2021 keskmiselt 678 eurot, 2022 883 eurot, 2023 1509 eurot ja 2024 neljal esimesel kuul 642 eurot kuus (II kd, tl 66). Seega oli mõlema vanema sissetulek selline, mis seadis piirid laste vajaduste rahuldamiseks tehtavatele kulutustele. Samas kuulus ja kuulub vanematele kinnisasju, mille arvel vajadusel nii enda kui ka laste igapäevaseid vajadusi katta, kui sissetulekud seda ei võimaldada. 17.
2. Arvestades seda, et kostja keskmine sissetulek oli 2021 704 eurot kuus ning

§ 101

lg 1 järgi tuli kostjal tasuda viie lapse ülalpidamiseks miinimumelatist 1460 eurot (292×5) kuus, oli kostja selgelt olukorras, kus tema sissetulekust ei piisanud viiele lapsele seaduses sätestatud miinimumelatise maksmiseks. Samuti tuleb arvestada, et laste vajadused olid 2021 osaliselt kaetud erinevate toetustega. 2021 maksti emale tema väitel toetusi keskmiselt 762,2 eurot kuus (3811:5) (II kd, tl 66). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt oli 2021 lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ning kolmanda ja iga järgneva lapse kohta 100 eurot ning lasterikka pere toetus

§ 21

lg 2 järgi kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot (60 eurot lapse kohta), s.o iga kuu kokku 720 eurot. Ülejäänud osas (211 eurot, 42,2 eurot lapse kohta) on ema saanud ilmselt muid toetusi, sh on ema märkinud hagiavaldusse, et ta sai kohalikult omavalitsuselt laste huvihariduse toetamiseks transporditoetust. Seega sai kahe vanema lapse vajadusi katta 162,2 euro ulatuses ja nooremate laste vajadusi 202,2 euro ulatuses toetuste arvel ning olukorras, kus kostja sissetulekust ei piisanud viie lapse ülalpidamiseks, on põhjendatud vähendada kostja makstavat miinimumelatist iga lapse puhul laste eest makstud toetusest poole võrra (vastavalt 81,1 eurot ja 101,1 eurot). Lisaks tuleb arvestada, lapsed elasid 2021 ema ja isa kaasomandis oleval kinnisasjal, st isa andis lastele elamiseks talle kuuluva kinnisasja. Kuigi kostja ei ole toonud esile ega tõendanud eluaseme kasutuseelise suurust, saab eluaseme igakuiste laenumaksete alusel järeldada, et eluaseme kasutuseelis oli vähemalt 128 eurot kuus, s.o igakuine laenu tagasimakse koos intressiga (II kd, tl 95). Arvestades seda, et eluase kuulus vanematele võrdsetes mõttelistes osades, andis kostja laste kasutusse oma mõttelise osa väärtusega 64 eurot kuus, s.o 12,8 eurot lapse kohta kuus (64:5). Lisaks tuvastas maakohus, et kostja tasus elektri eest 1173,74 eurot, s.o 78,25 eurot lapse kohta kuus. Muul viisil laste vahetut ülalpidamist ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 ei ole kostja 11 2-22-9276 tõendanud. Maakohus andis 18.01.2023 istungil kostjale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid ja taotlusi, kuid kostja väitel ei olnud tal neid kohtule esitada (I kd, tl 173). Ainuüksi see, et sel ajavahemikul olid vanemad veel seaduslikult abielus, ei anna alust järeldada, et kostja pidas lapsi vahetult ülal. Seda, et kostja oleks sel ajavahemikul lastega märkimisväärse osa ajast koos veetnud ja neile sel viisil vahetult ülalpidamist andnud, ei ole kumbki pool väitnud. Ülaltoodut, sh kostja sissetuleku suurust, asjaolu, et kostja peab andma ülalpidamist viiele lapsele, ja seda, et laste eest maksti perele toetusi, aga ka seda, et lapsed elasid koos emaga sel ajal vanemate kaasomandis oleval kinnisasjal ja kostja tasus elektri eest, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud vähendada

§ 102

lg 2 alusel kostja makstava elatise suurust alla miinimumi ning mõista kostjalt kahe vanema lapse kasuks ajavahemikul 01.08.2021– 31.10.2021 välja elatis 119,85 eurot kuus (292–81,1–12,8–78,25) ning kolme noorema lapse kasuks 99,85 eurot kuus (292–101,1–12,8–78,25), s.o viie lapse eest kokku 539,25 eurot kuus. Ajavahemikul 01.08.2021–31.10.2021 tuleb kostjal seega tasuda kahele vanemale lapsele 359,55 eurot (119,85×3) ja kolmele nooremale lapsele 299,55 eurot (99,85×3). Kuigi ülalnimetatud elatise tasumise järel oleks kostjal nappinud vahendeid iseenda ülalpidamiseks, ei ole põhjust jätta kostjalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistmata ega vähendada seda suuremas ulatuses, sest kostjale kuulus ja kuulub kinnisvara, mille arvel täiendavalt enda ja laste vajadusi katta. Kuigi kostja väitel oli ta 2021 ajutiselt töötu, mistõttu oli tema keskmine sissetulek ajutiselt väiksem, on ta alates 2021 lõpust kuni tänaseni töötanud ja teeninud iga kuu sissetulekut. 18. Edasi märgib kolleegium, et maakohus jättis põhjendamatult alates 01.04.2022 kostjalt

§ 101

alusel arvutatavat miinimumelatist välja mõistes tuvastamata ja arvestamata isa ja laste suhtlemise päevad koosmõjus isa sissetuleku suurusega. 18.1. 01.01.2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse

§ 101

lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lisaks vähendatakse iga järgneva lapse puhul

§ 101lg 7 järgi elatist 15%, kui laste vanusevahe on kuni 3 aastat.

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus ja suhtlusaeg nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle, peab kohus 01.01.2022 jõustunud

§ 101

lg 6 alusel vähendama elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, sõltumata vanemate taotlusest. Kui lapsega suhtlemise kord ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, ei vähenda vanema juures viibimise aeg

§ 101

alusel arvutatava elatise 12 2-22-9276 suurust, kuid see võib olla mõjuv põhjus

§ 102

lg 2 alusel elatise vähendamiseks, seda mh juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui 7 ööpäeva kuus (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.7 ja 15.5). 18.

1. Siinses asjas märkis ema 21.06.2022 esitatud hagiavalduses, et lapsed viibisid hagi esitamisele eelnenud aastal isaga koos keskmiselt 6 ööpäeva kuus ja ajavahemikul 01.04.2022– 31.12.2022 keskmiselt 4,6 ööpäeva kuus. Kostja ei ole täpsemalt esile toonud, kui palju ta sel ajal lastega aega veetis. Seega loeb ringkonnakohus, et isa veetis lastega ajavahemikul 01.04.2022–20.06.2022 aega u 4–5 ööpäeva kuus. Maakohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu 22.09.2022 määrusega kinnitati vanemate kompromiss, millega määrati mh kindlaks kostja ja laste suhtlemise kord selliselt, et lastel ja isal oli õigus kohtuda kahel nädalavahetusel kuus kestusega reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning graafiku koostamisel tuli arvestada ka laste ürituste aegadega (kompromissimäärust ei ole asjas esitatud). Selle kohaselt pidi isa ringkonnakohtu arvutuste kohaselt viibima lastega koos keskmiselt 4,3 ööpäeva kuus (kaks ööpäeva üle nädala, s.o 52 ööpäeva aastas : 12). Apellatsioonimenetluses tõi ema esile, et ajavahemikul 01.04.2022–31.12.2022 viibisid lapsed isaga tegelikult keskmiselt 4,6 ööpäeva kuus ja ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 3,4 ööpäeva kuus. Isa ei ole ema väidetule vastu vaielnud. Isa väitel on lastega suhtlemine olnud kaootiline, sest ema ei ole seda võimaldanud. Ema väitel ei ole isa soovinud lastega suhelda. Samas on ema väidetud suhtluspäevade arv keskmiselt ligilähedane kompromissimäärusega ettenähtud suhtluspäevade arvule. Seega saab lugeda, et ajavahemikul 01.04.2022–18.09.2023 viibisid lapsed isa juures keskmiselt 4 ööpäeva kuus. Vanemad pöördusid erimeelsuste tõttu laste hooldusõiguse ja suhtluskorra reguleerimiseks uuesti kohtu poole ning Harju Maakohus kinnitas 19.09.2023 määrusega kompromissi (II kd, tl 40–41 pöördel), sh isa ja laste järgmise muudetud suhtlemise korra: - - lapsed (kõik alati koos) veedavad isaga alates
2. aasta 39.nädalast iga paaritu nädala nädalavahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni selliselt, et Xxxxxxx väljasõiduga (bussiga liikumisel alguspunktiga Xxxxxxxx bussijaam) mitte hiljem kui 18.00 ja jõuavad pühapäeval mitte varem kui 15.00 ja mitte hiljem kui 19.00 Xxxxxxxx (bussiga liikudes sihtpunkt Xxxxxxxx bussijaam); ema ja isa finantseerivad laste sõidu isa juurde (bussiga liikudes alguspunkt Xxxxxxx bussijaam) ja tagasi (bussiga liikudes sihtpunkt Xxxxxxx bussijaam) kordamööda. Esimesena finantseerib laste transpordikulud isa juurde sõiduks ja tagasi Xxxxxxx isa; isal on õigus reisida lastega mh väljaspool Eesti Vabariiki laste tema juures viibimise ajal, teavitades laste ema reisimisega seotud asjaoludest (reisi sihtpunkt, hotellid jmt) ette vähemalt kaks nädalat enne planeeritavat reisi; kõik koolivaheajad veedavad lapsed vanematega ajaliselt võrdselt, s.t igal koolivahel veedavad lapsed poole koolivaheajast emaga ja poole isaga, milles ema ja isa lepivad eelnevalt täpsemalt kokku vähemalt kaks nädalat enne koolivaheaja algust; lapsed veedavad aastavahetuse isaga üle ühe aasta, s.t aastavahetuse 2023/2024 veedavad lapsed emaga, 2024/2025 isaga ning sealt edasi kordamööda; lapse/laste haigestumise korral teavitab isa sellest laste ema ning juhul, kui last/lapsi on võimalik transportida, transporditakse lapsed hiljemalt pühapäeva õhtu kella 19.00-ks Xxxxxxx. Transpordi korraldab vanem, kelle kord on finantseerida laste transpordikulud. Juhul, kui laps/lapsed haigestuvad ning seetõttu ei saa lapsed kõik koos isaga nädalavahetust veeta, asendatakse ära jäänud nädalavahetus esimesel võimalusel ema ja isa kokkuleppel; 13 2-22-9276 - juhul, kui lapse/laste kooli- või huvitegevuse tõttu ei saa lapsed kompromissis kokkulepitud paaritul nädalavahetusel isaga veeta, tuleb emal sellest isa teavitada ette vähemalt kaks

§ 101

lg 6 alusel kostjalt laste kasuks välja mõistetud elatist suhtluspäevade võrra ajavahemikul 01.04.2022–30.09.2023, sest see jäi keskmiselt alla 7 ööpäeva kuus (4–5 ööpäeva). Seega oli sel ajavahemikul

§ 101

järgi arvutatud miinimumelatise igakuine suurus iga lapse kohta järgmine: hageja I hageja II hageja III hageja IV hageja V kokku 01.04.2022–31.01.2023 195,64 eurot 166,29 eurot 149,29 eurot 149,29 eurot 175,64 eurot 836,15 eurot 01.02.2023–31.03.2023 183,14 eurot 155,67 eurot 147,17 eurot 147,17 eurot 173,14 eurot 806,29 eurot 01.04.2023–30.09.2023 227,83 eurot 193,66 eurot 185,16 eurot 185,16 eurot 217,83 eurot 1009,64 eurot Küll aga tuleb ajavahemikul 01.04.2022–30.09.2023, arvestades kostja sissetulekut ja sissetuleku teenimise võimet, aga ka seda, et kostja peab ülal pidama viit last, samuti isa ja laste suhtlemispäevade arvu (4–5 ööpäeva kuus), vähendada

§ 102

lg-te 2 ja 3 alusel sel ajavahemikul kostjalt iga lapse kasuks väljamõistetava elatise suurust. Kostja sissetulek ja miinimumelatise maksmise järel kostja käsutusse jäävad summad olid vaidlusalusel ajavahemikul järgmised: sissetulek (bruto) sissetulek (neto) elatis jääk 01.04.2022–31.01.2023 1164–1336 eurot 01.02.2023–31.03.2023 1336 eurot 01.04.2023–30.09.2023 1336 eurot ca 999–1115 eurot ca 1115 eurot ca 1115 eurot 836,15 eurot ca 163–279 eurot 806,29 eurot ca 308 eurot 1009,64 eurot ca 105 eurot 14 2-22-9276 Arvestades seda, et kostja sissetulekust ei oleks jäänud ülaltoodu kohaselt kostjale suurel osal ajast piisavalt vahendeid kostja enese minimaalselt vajalikuks ülalpidamiseks ja laste vajaduste vahetuks katmiseks ajal, mil lapsed viibisid kostja juures (keskmiselt 4–5 ööpäeva kuus), on kolleegiumi hinnangul põhjendatud vähendada ajavahemikul 01.04.2022–30.09.2023 kostjalt iga lapse kasuks väljamõistetava elatise suurust 10%. Selle kohaselt tuleb kostjal tasuda lastele ajavahemikul 01.04.2022–30.09.2023 elatist järgmiselt: hageja I hageja II hageja III hageja IV hageja V kokku 01.04.2022–31.01.2023 176,08 eurot 149,66 eurot 134,36 eurot 134,36 eurot 158,08 eurot 752,54 eurot 01.02.2023–31.03.2023 164,83 eurot 140,10 eurot 132,45 eurot 132,45 eurot 155,83 eurot 725,66 eurot 01.04.2023–30.09.2023 205,05 eurot 174,29 eurot 166,64 eurot 166,64 eurot 196,05 eurot 908,67 eurot Kokku tuli kostjal tasuda seega ajavahemikul 01.04.2022–30.09.2023: - hageja I ülalpidamiseks 3320,76 eurot (176,08×10+164,83×2+205,05×6), millest kostja tasus 1440 eurot (80×18), seega on kostjal tasumata elatis 1880,76 eurot; hageja II ülalpidamiseks 2822,54 eurot (149,66×10+140,10×2+174,29×6), millest kostja tasus 1440 eurot (80×18), seega on kostjal tasumata elatis 1382,54 eurot; hageja III ülalpidamiseks 2608,34 eurot (134,36×10+132,45×2+166,64×6), millest kostja tasus 1440 eurot (80×18), seega on kostjal tasumata elatis 1168,34 eurot; hageja IV ülalpidamiseks 2608,34 eurot (134,36×10+132,45×2+166,64×6), millest kostja tasus 1440 eurot (80×18), seega on kostjal tasumata elatis 1168,34 eurot; hageja V ülalpidamiseks 3068,76 eurot (158,08×10+155,83×2+196,05×6), millest kostja tasus 1440 eurot (80×18), seega on kostjal tasumata elatis 1628,76 eurot. 18.4. Alates 01.10.2023 kuni tänaseni tuleb kostja makstava miinimumelatise suuruse arvutamisel

§ 101

lg 6 alusel arvestada ka Harju Maakohtu 19.09.2023 määruse järgseid suhtlemispäevi, s.o asjaolu, et lapsed viibivad alates 01.10.2023 kuni tänaseni suhtluskorra järgi kostja juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Suhtlemispäevi arvestades on ajavahemikul 01.10.2023–30.06.2024

§ 101

järgi arvutatud miinimumelatise igakuine suurus iga lapse kohta järgmine: hageja I hageja II hageja III hageja IV hageja V kokku 01.10.2023–31.12.2023 106,33 eurot 90,38 eurot 86,41 eurot 86,41 eurot 101,66 eurot 471,19 eurot 01.01.2024–31.03.2024 111 eurot 94,35 eurot 90,38 eurot 90,38 eurot 106,33 eurot 492,44 eurot 01.04.2024–30.06.2024 123,78 eurot 105,21 eurot 101,24 eurot 101,24 eurot 119,11 eurot 550,58 eurot Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selle ajavahemiku puhul alust elatise suurust

§ 102

lg 2 ja 3 alusel vähendada, sest kostja suudab sellises ulatuse elatist oma sissetuleku arvel tasuda. Lisaks kuulub kostjale kinnisvara, mille arvel saab kostja vajadusel nii enda kui ka laste vajadusi rahuldada. 15 2-22-9276 Kostja sissetulek ja miinimumelatise maksmise järel kostja käsutusse jäävad summad on järgmised: sissetulek (bruto) sissetulek (neto) elatis jääk 01.10.2023–31.12.2023 1336 eurot 2024 1404 eurot ca 1115 eurot ca 1160,1 eurot 471,19 eurot ca 644 eurot 492,44–550,58 eurot ca 668–609,52 eurot Kokku tuleb kostjal tasuda seega ajavahemikul 01.10.2023–30.06.2024: - hageja I ülalpidamiseks 1023,33 eurot (106,33×3+111×3+123,78×3), millest kostja tasus 720 eurot (80×9), seega on kostjal tasumata elatis 303,33 eurot; hageja II ülalpidamiseks 869,82 eurot (90,38×3+94,35×3+105,21×3), millest kostja tasus 720 eurot (80×9), seega on kostjal tasumata elatis 149,82 eurot; hageja III ülalpidamiseks 834,09 eurot (86,41×3+90,38×3+101,24×3), millest kostja tasus 720 eurot (80×9), seega on kostjal tasumata elatis 114,09 eurot; hageja IV ülalpidamiseks 834,09 eurot (86,41×3+90,38×3+101,24×3), millest kostja tasus 720 eurot (80×9), seega on kostjal tasumata elatis 114,09 eurot; hageja V ülalpidamiseks 981,3 eurot (101,66×3+106,33×3+119,11×3), millest kostja tasus 720 eurot (80×9), seega on kostjal tasumata elatis 261,3 eurot. 18.5. Eelnevat kokku võttes, tuleb kostjal tasuda kokku ajavahemike 01.04.2022–30.09.2023 ja 01.10.2023–30.06.2024 eest kokku täiendavalt hagejale I elatist 2184,09 eurot (303,33+1880,76), hagejale II 1532,36 eurot (149,82+1382,54), hagejale III 1282,43 eurot (114,09+1168,34), hagejale IV 1282,43 eurot (114,09+1168,34) ja hagejale V 1890,06 eurot (261,3+1628,76). 18.6. Lisaks tuleb kostjalt alates 01.07.2024 kuni laste täisealiseks saamiseni välja mõista hageja I kasuks elatis 123,78 eurot, hageja II kasuks elatis 105,21 eurot, hageja III kasuks elatis 101,24 eurot, hageja IV kasuks elatis 101,24 eurot ja hageja V kasuks elatis 119,11 eurot kuus. Elatis tuleb kõigi laste kasuks välja mõista muutuva suurusena selliselt, et elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse

§ 101lg 3 kohaselt iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot)

§ 101

lg 4 kohaselt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega, seaduses sätestatud lapsetoetuse (80/100 eurot) või lasterikka pere toetuse (450/2 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse

§ 101

lg 5 kohaselt alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust ning elatise suuruse arvutamise aluseks on

§ 101

lg 6 järgi asjaolu, et iga laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Hageja II elatist vähendatakse

§ 101

lg 7 alusel 15% kuni 29.11.2026, hageja III elatist kuni 04.02.2029 ja hageja IV elatist kuni 03.08.2030 (vanema õe või venna täisealiseks saamiseni).

1. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus osaliselt apellatsioonkaebuse ja tühistab osaliselt maakohtu otsuse ning teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi maakohtust väiksemas ulatuses. 16 2-22-9276
2. Kuna maakohus ei märkinud TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohtuotsuses, kas ja millises ulatuses tuleb hagi rahuldada, täiendab ringkonnakohus selles osas kohtuotsuse resolutsiooni, rahuldades hagi osaliselt.
3. Lisaks jättis maakohus TsMS § 445 lg 1 alusel otsuses märkimata hagejate taotletud otsuse täitmise korra. Ringkonnakohus täiendab ka selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni ja määrab täitmise korra vastavalt hagis esitatud taotlusele.
4. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Kuna Pärnu Maakohus andis 12.09.2022 määrusega hagejatele riigi õigusabi kohustuseta see riigile hüvitada, jäävad riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 17