Obsah (17)

§ 263§ 25§ 209§ 121§ 63§ 68§ 199§ 22§ 257§ 76§ 201§ 74§ 75§ 73§ 214§ 266§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2010.a. Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-7740 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Rahvakohtunikud

§ 263p 1,3,4, § 121, § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8, T.

S süüdistuses

§ 263

p 1,3,4, § 121, § 199 lg 2 p 4,6, § 22 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1, Kalle Pärnoja süüdistuses

§ 25

lg 2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8, § 201 lg 2 p 1, Ülle Paesüld süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1, Janno Alberg süüdistuses

§ 263p 1,4 järgi üldmenetluses.

Mati Palmi, ik 38005104212, EV kodanik, haridus 7 klassi, emakeel eesti keel, elukoht Lõuna 3, Sindi, töötas OÜ-s Must Auk, kriminaalkorras karistatud 8-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 08.05.2009.a., viibib vahi all teise kuriteo toimepanemise eest Adv. Avo Pärmann T. S , ik X, EV kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht Pärnu mnt 37-22, Sindi, töötas AS-s Ragn-Sells, kriminaalkorras karistatud 3-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohaldatud 04.03.2009.a., kahtlustatavana kinnipeetud teises kuriteos adv. Ants Nõmmik 1 Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Kalle Pärnoja, ik 38102134221, EV kodanik, haridus 6 klassi, emakeel eesti keel, elukoht Kooli 4-12, Sindi, kriminaalkorras karistatud 7-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohaldatud 21.03.2008.a. Adv. Rünno Roosmaa Ülle Paesüld, ik 45803054244, EV kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht Kooli 2b-48, Sindi, kriminaalkorras karistamata Adv. Viktor Kozlov Kaitsja Janno Alberg, ik 37909264250, EV kodanik, kesk-eriharidus, emakeel eesti keel, elukoht Saare tee 3-6, Taali küla, Paikuse vald, Pärnu maakond, kriminaalkorras karistatud 1-l korral Adv. Vahur Krinal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, kohus otsustas: Süüdistatav Süüdi tunnistada Mati Palmi

§ 263p 1,3,4 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Mati Palmi

§ 121järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Mati Palmi

§ 25

lg 2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendades raskemat karistust liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.-19.02.2008.a., s.o. 3 päeva, 16.05.-24.10.2008.a., s.o. 5 kuud ja 8 päeva, 31.10.2008a.-08.05.2009.a., s.o. 6 kuud ja 7 päeva, kokku 11 kuud ja 18 päeva ning lugeda tal ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise algust arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast. Süüdi tunnistada T. S

§ 263p 1,3,4 järgi mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada T. S

§ 121järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada T. S

§ 199lg 2 p 4,6 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada T. S

§ 22lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada T. S

§ 257

järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. 2

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.05.20.11.2008.a., s.o. 6 kuud ning lugeda tal ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 76

lg 6 ja § 65 lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 07.06.2006.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud ja 24 päeva vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise algust arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast. Süüdi tunnistada Kalle Pärnoja

§ 25lg 2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Kalle Pärnoja

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendades raskemat karistust liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Kalle Pärnoja ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75toodud kontrollnõudeid.

Katseaja algust arvata alates 13.04.2010.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Ülle Paesüld

§ 209

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Ülle Paesüld ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 13.04.2010.a. Süüdi tunnistada Janno Alberg

§ 121

järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Janno Alberg ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75toodud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvata alates 13.04.2010.a. Kr

MS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel välja mõista riigituludesse: - Mati Palmilt, T. S ult, Kalle Pärnojalt, Janno Albergilt ja Ülle Paesüldilt igalt ühelt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu Mati Palmilt 11 208 (üksteist tuhat kakssada kaheksa) krooni ja 40 senti, T. S ult 8 895 (kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti, Kalle Pärnojalt 8 400 (kaheksa tuhat 3 - - nelisada) krooni, Ülle Paesüldilt 8 400 (kaheksa tuhat nelisada) krooni; kaitsjatele toimikutest koopiate tegemise kulu Mati Palmilt 78 (seitsekümmend kaheksa) krooni ja 20 senti, T. S ult 21 (kakskümmend üks) krooni, Kalle Pärnojalt 66 (kuuskümmend kuus) krooni 40 senti, Ülle Paesüldilt 7 (seitse) krooni ja Janno Albergilt 7 (seitse) krooni; kannatanutele ja tunnistajatele kulude hüvitamiseks väljamakstud summade katteks T. S ult 308 (kolmsada kaheksa) krooni, Kalle Pärnojalt 32 (kolmkümmend kaks) krooni ja Ülle Paesüldilt 9 (üheksa) krooni. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber
2. Selgitusse märkida „ nimi, 1-09-7740, menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. VÕS § 1043 välja mõista tsiviilhagide katteks: - Mati Palmilt ja Kalle Pärnojalt solidaarselt OÜ Turret House kasuks 950 (üheksasada viiskümmend) krooni; - T. S ult ja Ülle Paesüldilt solidaarselt SW Energia OÜ kasuks 17 576 (seitseteist tuhat viissada seitsekümmend kuus) krooni ja 60 senti; - Kalle Pärnojalt Andrei Tihomirovi kasuks 8 400 (kaheksa tuhat nelisada) krooni; - T. S ult ja Ülle Paesüldilt solidaarselt OÜ Tolmetex kasuks 149 942 (ükssada nelikümmend üheksa tuhat üheksasada nelikümmend kaks) krooni. Tsiviilhagid tasuda nende sissenõudjatele. Asitõendid: katlad ja veemahutid - KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastada SW Energia OÜ-le; õlletops, puidust vars, puidust nui - KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada; CD plaadid – jätta kriminaalasja juurde; sviiter – KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada Mati Palmile; T. S ule kuuluv ja arestitud mobiiltelefon Q295300-Samsung U700 – jätta tsiviilhagi täitmise tagamiseks aresti alla. Edasikaebekord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik Mati Palmi’le on süüdistus esitatud selles, et tema, 10.02.2008.a kella 19.00 paiku koputas Mati Palmi Sindi linnas, Pärnu mnt 26 asuva korteri nr 13 välisuksele ja lõi korteri välisuksele tulnud, korteris viibinud Vitali Sevostjanov’it ühe korra rusikaga pea piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seejärel läks Mati Palmi koos Vitali Sevostjanovi ja Ako Liloveeriga Sindi linnas, Jaama 7 maja hoovi, kus Mati Palmi lõi Vitali Sevostjanovit ühel korral rusikaga vastu lõuga ja jalaga vastu paremat põlve. Löökide tagajärjel kukkus Vitali Sevostjanov pikali. Seejärel peksis Mati Palmi maaslamavat Vitali Sevostjanovit jalgadega kohtueelse menetluse käigus tuvastamata 4 arv kordi ülakeha, jalgade ja pea piirkonda. Peksmise tagajärjel kaotas Vitali Sevostjanov teadvuse. Peksmisega tekitas Mati Palmi Vitali Sevostjanovile füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse ninaluumurru, vasaku silma aluse hematoomi ning pea- ja rindkerepõrutuse näol. Samuti tema, olles alkoholijoobe seisundis, tungis 31.10.2008.a ajavahemikul kella 01.00-03.00 Sindi linnas, Lühike 2 majas kallale Mairit Päärson’ile ja Enn Nõmm’ele ja lõi elutoas Mairit Päärson’i korduvate rusikalöökidega pea ja keha piirkonda. Enn Nõmm läks Mati Palmi ja Mairit Päärsonile vahele ning püüdis Mati Palmit rahustada, mille peale Mati Palmi lõi ka Enn Nõmme rusikatega näo ja kehapiirkonda, võttis seejärel keraamilise vaasi ning lõi sellega Enn Nõmm’e ühel korral pea piirkonda, mille tagajärjel Enn Nõmm pikali kukkus ja kaotas lühiajaliselt teadvuse. Mati Palmi tekitas peksmisega Mairit Päärson’ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse pea piirkonna pindmiste vigastuste näol ja Enn Nõmm’ele füüsilist valu ja tervisekahjustuse pea piirkonna põrutushaavade näol. Sellega tema, teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Mati Palmi, 16.02.2008.a kella 19.30 ajal, Pärnu maakonnas, Sindi linnas, Pärnu mnt 27a trepikojas, toa nr 306 ukse taga, kohas kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungis Mati Palmi ilma mõjuva põhjuseta, Ahto Sukk’a ja Raivo Nazarovi nähes kallale Juri Nazarovile ja Diana Nazarovale. Kallaletungi käigus lõi Mati Palmi Diana Nazarovat käega kahel korral näo piirkonda ja tõukas Diana Nazarova vastu koridori seina, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi peapõrutuse ning suu ja suuõõne pindmiste vigastuste näol. Seejärel tungis Mati Palmi kallale Juri Nazarovile, lõi teda jalaga nii, et kannatanu kukkus pikali ning peksis maas lamavat Juri Nazarovit käte ja jalgadega pea, ülakeha ja jalgade piirkonda, tekitades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi parema reie piirkonna põrutuse, silmaaluse hematoomi ja peapõrutuse näol. Peksmisest häirituna kutsus Raivo Nazarov välja politsei. Mati Palmi püüdis ka veel politsei kohale saabudes Juri Nazarovile kallale tungida, mistõttu tuli teda füüsiliselt kinni hoida. Oma sellise käitumisega rikkus Mati Palmi majaelanike, sh kannatanute ja tema pereliikmete rahu ja avalikku korda ning näitas ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Samuti tema, 16.05.2008.a eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid kella 03.00 ja kella 04.00 vahelisel ajal Pärnu maakonnas, Tahkuranna vallas, Pärnu linna ja Tahkuranna valla piiril asuvas „PIIRI” kohvikus, milline on avatud 24 tundi ööpäevas ja kus toimub toitlustus ning milline on käsitletav kohana, kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungisid koos T. S uga mõjuva põhjuseta kallale kohvikus viibivatele Tarmo Põldots’ale, alaealisele (17 aastane) Rauno Põldots’ale ja Alver Tiivits’ale, pekstes Tarmo Põldotsa, Rauno Põldotsa ja Alver Tiivitsat kohtueelse menetluse käigus tuvastamata arv kordi kätega ning isevalmistatud ja kehavigastuse tekitamiseks kohandatud puust kurikatega ning kohvikus asuva tooliga, pea, ülakeha ja jalgade piirkonda, tekitades Tarmo Põldotsale füüsilist valu ja tervisekahjustuse peapõrutuse, parema küünarliigese põrutuse ja parema sääre põrutushaava näol; Alver Tiivitsale füüsilist valu ja Rauno Põldotsale füüsilist valu ning tervisekahjustuse näo piirkonna põrutuse, vasaku silmaümbruse hematoomi ja pindmiste marrastuste näol näo piirkonnas. Mati Palmi ja T. S käitudes erilise jõhkrusega ja rikkudes jämedalt avalikku korda üldkasutatavas kohvikus selle lahtioleku ajal, näitas oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu, mistõttu peksmist pealt näinud kohvikutöötaja kutsus välja politsei. 5 Sellega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega, grupi poolt, pani toime

§ 263p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Samuti Mati Palmi, olles varem toime pannud varguse, olles seega

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik, 20.03.2008.a kella 15.50 paiku sisenes koos Kalle Pärnojaga Pärnu linnas, Suur-Sepa 3 asuvas majas olevasse korterisse nr 3, kus püüdis koos Kalle Pärnojaga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Triinu Tiislerile kuuluva pesumasina Samsung maksumusega 5000 krooni ja külmkapi maksumusega 9000 krooni, samuti tungisid Kalle Pärnoja ja Mati Palmi, lukustatud ukse jõuga lahtilükkamise teel Suur-Sepa 3 maja pööningule, kus püüdsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta OÜ-le Turret House kuuluva elektrihöövli maksumusega 310 krooni ja puurvasara maksumusega 1500 krooni. Vargus jäi lõpule viimata OÜ Turret House omaniku Martti Maasik’u ja Triinu Tiisler’i sekkumise tõttu, kes sündmuskohale saabusid ja varguse toimepanemise tõkestasid, kutsudes kohale politsei. Sellega tema, tahtliku teoga, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime

§ 25lg 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T. S ’ule on süüdistus esitatud selles, et tema 29.04.2008.a kella 21:30 ajal koos Janno Alberg’iga Pärnu maakonnas, Sindi linnas, Pärnu mnt 57 asuva Maxima kaupluse välisukse juures pani toime avaliku korra rikkumise, mis seisnes selles, et tungis koos Janno Alberg’iga kallale kauplusest väljunud Kalle Kõivomägile ja peksis Kalle Kõivomägi’t rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ninaverejooksu näol. Oma sellise tegevusega rikkusid T. S ja Janno Alberg rahu ja avalikku korda, kuna kaupluse ees, üldkasutatavas kohas, toimunud peksmist märkasid Arne Mirme, Meelis Meier ja Ruth Kõlvart ning näitasid oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Ruth Kõlvart teatas peksmisest Janek Kõksile ning kui viimane kannatanule appi jooksis, põgenesid T. S ja Janno Alberg sündmuskohalt. Samuti tema, 16.05.2008.a eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid kella 03.00 ja kella 04.00 vahelisel ajal Pärnu maakonnas, Tahkuranna vallas, Pärnu linna ja Tahkuranna valla piiril asuvas „PIIRI” kohvikus, milline on avatud 24 tundi ööpäevas ja kus toimub toitlustus ning milline on käsitletav kohana, kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungisid koos Mati Palmiga mõjuva põhjuseta kallale kohvikus viibivatele Tarmo Põldots’ale, alaealisele (17 aastane) Rauno Põldots’ale ja Alver Tiivits’ale, pekstes Tarmo Põldotsa, Rauno Põldotsa ja Alver Tiivitsat kohtueelse menetluse käigus tuvastamata arv kordi kätega ning isevalmistatud ja kehavigastuse tekitamiseks kohandatud puust kurikatega ning kohvikus asuva tooliga, pea, ülakeha ja jalgade piirkonda, tekitades Tarmo Põldotsale füüsilist valu ja tervisekahjustuse peapõrutuse, parema küünarliigese põrutuse ja parema sääre põrutushaava näol; Alver Tiivitsale füüsilist valu ja Rauno Põldotsale füüsilist valu ning tervisekahjustuse näo piirkonna põrutuse, vasaku silmaümbruse hematoomi ja pindmiste marrastuste näol näo piirkonnas. Mati Palmi ja T. S käitudes erilise jõhkrusega ja rikkudes jämedalt avalikku korda üldkasutatavas kohvikus selle lahtioleku ajal, näitas oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu, mistõttu peksmist pealt näinud kohvikutöötaja kutsus välja politsei. Sellega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega, grupi poolt, pani toime

§ 263p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritavad 6 kuriteod.

Samuti T. S , olles alkoholijoobe seisundis, 14.12.2008.a kella 23.30 paiku Pärnu maakonnas Sindi linnas Kooli tn 4 maja hoovis lõi Risto Olviste’t, kes istus oma sõiduauto BMW 520, reg nr 573 AYU juhiistmel, kolmel korral rusikaga näopiirkonda ning kui kannatanu väljus kõrvalistuja ukse kaudu autost, lõi veel kahel korral jalaga selga, tekitades löömisega Risto Olvistele füüsilist valu ning ala-ja ülahuule põrutushaava. Sellega tema, teise inimese tervise kahjustamisega löömise teel, pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti T. S , olles varem toime pannud varguse, olles

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik, ajavahemikul 15.05.-16.05.2008.a pani toime salajase varguse teist isikut ära kasutades, palgates võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil 15.mail 2008.a Jüri Põltsami ja Raiko Kallaspooliku ning 16.mail 2008.a Jüri Põltsami ja Juri Krainovi metalli transportimiseks metallikokkuostu, kes teadmata, et nad panevad toime varguse, võtsid 15.maist 2008.a – 16.maini 2008.a Pärnu maakonnas Paikuse vallas Seljametsas Pustuski teel asuva katlamaja juurest ära SW Energia OÜ-e kuuluvad 9 Kiviõli tüüpi katelt maksumusega (a’ 75000 krooni) kokku 675000 krooni, 3 veepaaki maksumusega (a’ 5000 krooni) kokku 15000 krooni, mittekasutatava Kiviõli tüüpi katla maksumusega 10000 krooni ning transportisid need Pärnus Savi 34a asuvasse OÜ-sse Tolmetex. Vargusega tekitas T. S SW Energia OÜ-le 700 000 krooni suuruse varalise kahju, mis on suur ulatus, kuna ületab 2008.a kehtinud palga alammäära (4350 krooni) enam kui sajakordselt. Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud suures ulatuses, pani toime

§ 199lg 2 p 4, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti T. S , olles varem toime pannud kelmuse ja varguse, olles

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isik, 15.05.2008.a pani toime kelmusele kihutamise, mis seisnes selles, et ta pakkus Ülle Paesüld’ile välja võimaluse raha teenimiseks, mis pidi seisnema Ülle Paesüldi arveldusarve kasutamises ja metalli eest saadava raha ülekandmises Ülle Paesüldi arveldusarvele, millelt viimane raha välja võtab ja T. S ule üle annab. Ülle Paesüld oli sellega nõus. T. S viis 15.05.2008.a õhtupoolikul Ülle Paesüld’i Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex metallikokkuostupunkti, kuhu T. S palgatud Jüri Põltsam ja Raiko Kallaspoolik olid transportinud Seljametsast SW Energia OÜ-le kuuluvad katlad ja veemahuti kogukaaluga 18 640 kg ning palus Ülle Paesüld’il võtta kaasa pass ja metalli kaalulehed ning sõlmida oma nimelt metalli ostutellimus-leping. T. S andis Ülle Paesüld’ile kaasa metallikokkuostupunkti toodud katelde kaalulehed ning selgitas tehingu teostamise korda, millise tegevuse tulemusena läks Ülle Paesüld 15.05.2008.a õhtupoolikul Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex kontorisse ja esitas kaalulehed raamatupidaja Eneli Kimmelile, ning luues viimasele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kinnitas Ülle Paesüld OÜ-ga Tolmetex sõlmitud ostutellimus-lepingul nr 810602 allkirjaga T. S poolt eelnevalt varastatud ja tegelikkuses OÜ-le SW Energia kuuluvate katelde ja veepaakide müümisel, et nimetatud esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel ja müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi ega võlgnevusi Eesti Vabariigi ees, mis ei vastanud tegelikkusele. OÜ Tolmetex kandis, eksimusse sattununa, sõlmitud ostutellimus-lepingu nr 810602 alusel Ülle Paesüld’i arveldusarvele nr 10010572299015 AS-s SEB Pank 15.mail 2008.a 73628 krooni. Laekunud raha võttis Ülle Paesüld oma arveldusarvelt samal päeval välja ja andis T. S kätte; Samuti T. S , 16.05.2008.a päevasel ajal pani toime kelmusele kihutamise, mis seisnes selles, et ta 7 pakkus Ülle Paesüld’ile uuesti võimaluse arvelduskonto kasutamise võimaldamisega raha teenida ning viis Ülle Paesüld’i Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex metallikokkuostupunkti, kus palus Ülle Paesüllal sõlmida sarnaselt eelmise päevaga metalli ostutellimus-lepingu. Selleks andis ta Ülle Paesüllale 16.mail 2008.a metallikokkuostupunkti toodud katelde kaalulehed ning selgitas tehingu teostamise korda, millise kihutamise tulemusena 16.05.2008.a päevasel ajal läks Ülle Paesüld Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex kontorisse ja esitas kaalulehed raamatupidaja Eneli Kimmelile, ning luues viimasele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kinnitas Ülle Paesüld OÜ-ga Tolmetex sõlmitud ostutellimus-lepingul nr 810770 ja nr 810801 allkirjaga, et T. S poolt eelnevalt varastatud ja tegelikkuses OÜ-le SW Energia kuuluvate katelde ja veepaakide müümisel, et nimetatud esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel ja müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi ega võlgnevusi Eesti Vabariigi ees. OÜ Tolmetex kandis eksimusse sattununa ostutellimus-lepingu nr 810770 alusel Ülle Paesüld’i arveldusarvele nr 10010572299015 AS-s SEB Pank 16.mail 2008.a 57 354 krooni ja ostutellimus-lepingu nr 810801 alusel 16.mail 2008.a 18960 krooni. Laekunud raha võttis Ülle Paesüld oma arveldusarvelt samal päeval välja ja andis T. S kätte. Sellega tema, teise isiku tahtliku kallutamisega varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, pani toime

§ 22lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, olles seega

§ 214

lg 2 p 1 täheldatud isik, 16.05.2008.a kella 04.00 ajal Pärnu linnas, Kadri tänaval maja nr 8 ees nõudis T. S Kadri 8 korteris nr 1 elavalt Ulvi Põldotsalt 3000 krooni üleandmist ning ähvardas raha maksmisest keeldumise korral puruks visata Ulvi Põldotsa elukoha aknad. Sellega tema, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on ähvardatud hävitada ja rikkuda vara, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kalle Pärnoja’le on süüdistus esitatud selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, olles seega

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik, 20.03.2008.a kella 15.50 paiku sisenes koos Mati Palmiga Pärnu linnas Suur-Sepa 3 asuvas majas olevasse korterisse nr 3, kus püüdis koos Mati Palmiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Triinu Tiislerile kuuluva pesumasina Samsung maksumusega 5000 krooni ja külmkapi maksumusega 9000 krooni, samuti tungisid Kalle Pärnoja ja Mati Palmi, lukustatud ukse jõuga lahtilükkamise teel Suur-Sepa 3 maja pööningule, kus püüdsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta OÜ-le Turret House kuuluva elektrihöövli maksumusega 310 krooni ja puurvasara maksumusega 1500 krooni. Vargus jäi lõpule viimata OÜ Turret House omaniku Martti Maasik’u ja Triinu Tiisler’i sekkumise tõttu, kes sündmuskohale saabusid ja varguse toimepanemise tõkestasid, kutsudes kohale politsei. Sellega tema, tahtliku teoga, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime

§ 25lg 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Kalle Pärnoja, olles varem toime pannud varguse, olles seega

§ 201

lg 2 p 1 tähendatud isik, 10.07.2008.a ajavahemikul kella 21.30 kuni 23.30 küsis Andrei Tihomirovi käest Pärnu maakonnas, Sindi linnas, Pärnu mnt 57 ajutiseks kasutamiseks Andrei Tihomirovile kuuluva mopeedi Rhon LH 50 Qt-B väärtusega 8400 krooni, lubades sõita koolimajani ja tagasi, põhjustas mopeediga samal õhtul liiklusõnnetuse ja tekitas mopeedile vigastusi ning ei tagastanud mopeedi 8 selle omanikule vaid omastas mopeedi, viies selle Sindi linnas Jaama 7 asuvasse hoovi ja müüs 2008.a suvel, täpselt tuvastamata kuupäeval, mopeedi Peep Pea kaudu 800 krooni eest kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata isikule maha. Sellega tema, valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ülle Paesüld’ile on süüdistus esitatud selles, et tema, sisenes 15.05.2008.a õhtupoolikul Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex kontorisse ja esitas temale T. S poolt eelnevalt antud metalli kaalulehed raamatupidaja Eneli Kimmelile, ning luues viimasele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kinnitas Ülle Paesüld OÜ-ga Tolmetex sõlmitud ostutellimus-lepingul nr 810602 allkirjaga T. S poolt eelnevalt varastatud ja tegelikkuses OÜ-le SW Energia kuuluvate katelde ja veepaakide müümisel, et nimetatud esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel ja müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi ega võlgnevusi Eesti Vabariigi ees, mis ei vastanud tegelikkusele. OÜ Tolmetex kandis, eksimusse sattununa, sõlmitud ostutellimus-lepingu nr 810602 alusel Ülle Paesüld’i arveldusarvele nr 10010572299015 AS-s SEB Pank 15.mail 2008.a 73628 krooni. Ülle Paesüld võttis tema arveldusarvele kantud raha 73 628 krooni samal päeval välja ja andis T. S kätte, kes andis Ülle Paesüldile 500 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, olles seega

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isik, 16.05.2008.a päevasel ajal sisenes Pärnus, Savi 34a asuvasse OÜ Tolmetex kontorisse ja esitas metalli kaalulehed raamatupidaja Eneli Kimmelile, ning luues viimasele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kinnitas Ülle Paesüld OÜ-ga Tolmetex sõlmitud ostutellimus-lepingul nr 810770 ja nr 810801 allkirjaga, et T. S poolt eelnevalt varastatud ja tegelikkuses OÜ-le SW Energia kuuluvate katelde ja veepaakide müümisel, et nimetatud esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel ja müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi ega võlgnevusi Eesti Vabariigi ees. OÜ Tolmetex kandis eksimusse sattununa ostutellimus-lepingu nr 810770 alusel Ülle Paesüld’i arveldusarvele nr 10010572299015 AS-s SEB Pank 16.mail 2008.a 57 354 krooni ja ostutellimus-lepingu nr 810801 alusel 16.mail 2008.a 18960 krooni. Ülle Paesüld võttis tema arveldusarvele kantud raha samal päeval välja ja andis T. S kätte, kes andis Ülle Paesüldile 1000 krooni. Sellega tema, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Janno Alberg’ile on süüdistus esitatud selles, et tema 29.04.2008.a kella 21:30 ajal koos T. S ’uga Pärnu maakonnas, Sindi linnas, Pärnu mnt 57 asuva Maxima kaupluse välisukse juures pani toime avaliku korra rikkumise, mis seisnes selles, et tungis koos T. S ’uga kallale kauplusest väljunud Kalle Kõivomägile ja peksis Kalle Kõivomägi’t rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ninaverejooksu näol. Oma sellise tegevusega rikkusid T. S ja Janno Alberg rahu ja avalikku korda, kuna kaupluse ees, üldkasutatavas kohas, toimunud peksmist märkasid Arne Mirme, Meelis Meier ja Ruth Kõlvart ning näitasid oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Ruth Kõlvart teatas peksmisest Janek Kõksile ning kui viimane kannatanule appi jooksis, põgenesid T. S ja Janno Alberg sündmuskohalt. Sellega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, pani toime

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9 Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ning tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele isikud süüdi tunnistada ja mõista vastavad karistused. Süüdistatavad M. Palmi ja T. S tunnistasid endid süüdi osaliselt, K. Pärnoja, Ü. Paesüld ja J. Alberg täielikult. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid:

1. Mati Palmi süüdistus 10.02.2008.a. episoodis (kannatanu V. Sevostjanov) V. Sevostjanovi surma tõttu avaldas kohus KrMS § 291 p 1 kohaselt Vitali Sevostjanovi ütlused (2 kd tl 95–96, 97–98). 14.02.2008.a. ülekuulamisel kannatanu ütleb, et tema tarvitas Rinad Gainullini juures alkoholi, kui korteriukse taha tulid kaks noormeest. Üks oli teisest tunduvalt pikem. Lühem süüdistas teda tema korteris vargil käimises ja maki ning taara varguses. Mehed tõmbasid ta jõuga korterist välja ja pikem lõi teda rusikaga vastu pead. Teda lohistati Jaama 7 hoovi, kus keegi meestest lõi teda põlveõndlasse ning ta kukkus. Temalt nõuti tagasi videomakki. Tema eitas vargust ja seejärel hakati teda jalgadega peksma pähe, rindkeresse ja jalgadesse. Ta kaotas peksmise ajal teadvuse. Suust, peast ja ninast tuli verd, pea valutas ja ta hakkas oksendama. Ta viidi kiirabiga haiglasse. 14.08.2008.a ülekuulamisel jääb kannatanu oma ütluste juurde. Ta täpsustab, et Jaama 7 hoovis lõi pikk mees teda rusikaga ühe korra vastu lõuga, tema sõber vastu paremat põlve. Löökide tagajärjel ta kukkus pikali. Kannatanu arvates hakkasid mõlemad mehed teda peksma kui ta maas lamas. Ta kaotas teadvuse ja kui teadvusele tuli, ei olnud peksjaid enam lähedal. Ta läks R. Gainullini juurde tagasi ja seal kutsuti talle kiirabi. Tunnistaja Rinad Gainullin andis kohtus ütlusi, et kaks tundmatut noormeest, kellest ühes ta fotode järgi tundis ära Ako Liloveeri, tulid tema korteri ukse taha ja nõudsid Vitali Sevostjanovit. Liloveer käskis teisel mehel Sevostjanov korterist välja tõmmata, mille peale too sisenes korterisse ja tõmbas Sevostjanovi kättpidi uksest välja. Edasi läksid nad kolmekesi majast välja. Umbes tunni aja pärast tuli Sevostjanov tagasi, oli üleni verine ja talle kutsuti kiirabi. Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelist (2 kd tl 89-90) nähtuvad kannatanul 14.02.2008.a näos olevad vigastused. SA Pärnu Haigla patsiendikaardis ja kiirabikaardis (2 kd tl 93-94) on fikseeritud andmed, et Vitali Sevostjanovile kutsuti kiirabi 10.02.2008.a kell 19:
2. Kaebuse kohaselt tõmmati kannatanu toast välja ja hoovis teda peksti. Kaebab peavalu, nina paistes, valu vasakul roiete piirkonnas. Näol on löögijäljed, nina turses. Kannatanul diagnoositi ninaluude murd, pea ja rindkere põrutus. Tunnistaja Ako Liloveer tunnistas kohtus, et ta oli koos Mati Palmiga ning nad soovisid et Malai st Vitali Sevostjanov tuleks nendega kaasa Jaama tn 7 maja juurde kuna ta kahtlustas Vitali Sevostjanovit tema korterist maki varguses. Ta tahtis Sevostjanovile näidata kruvikeerajat, et kas ta on neid näinud aga ta ütles, et ei ole. Makist ta ei teadnud midagi. Kannatanu oli ülbe ja hakkas neid venelastega ähvardama. Seepeale Mati Palmi lükkas Sevostjanovit paar kuni kolm korda, kannatanu kukkus tagumiku peale kuid otsest löömist ta tähele ei pannud. Siis viisid nad kannatanu tagasi Malai juurde. Tema kedagi ei löönud, seisis kõrval, tal oli käsi kipsis. SA Pärnu Haigla vastus (kd 3 tl 185-186) kinnitab asjaolu , et Ako Liloveeri käsi oli kipsis. Mati Palmi seletas kohtuistungil, et keegi käis Ako Liloveeri remonditavas korteris vargil. Nad said teada, kes vargil käis ja läksid teda otsima. Arvasid, et see pole keegi muu kui Sevostjanov. Korteris 10 olid sopased jäljed maas ning nad arvasid, et saavad jälgede järgi tuvastada, kes korteris sees on käinud. Sevostjanov tuli nendega vabatahtlikult kaasa. Ta andsid Sevostjanovile kaks korda vastu hambaid. M. Palmi seletuse kohaselt nägu oli Sevostjanovil kogu aeg katki. Ta lõi Sevostjanovile käega vastu põske. Koridoris Sevostjanovit ei löönud keegi. Kui Sevostjanov Jaama 7 maja juures pikali kukkus, ei löönud teda keegi. Vahemaa kahe maja vahel, kus nad Sevostjanoviga liikusid, oli umbes 100 meetrit.
3. Mati Palmi süüdistus 16.02.2008.a. episoodis (kannatanud Juri Nazarov ja Diana Nazarova) Kannatanu Diana Nazarova ütluste kohaselt esimesena ründas M. Palmi teda, kuna tema avas koputamise peale ukse. Ta lükkas Palmi koridori ja viimane lõi teda koridoris kätega ning paiskas ta vastu seina, mille tulemusena ta sai mõned sinikad ja muhu kuklasse. Juri Nazarov tuli neile vahele ja Mati Palmi lõi teda ka. Kaklus toimus Mati Palmi ja tema abikaasa vahel, löödi nii käte kui jalgadega. Küsimusele miks Palmi neile tuli, vastas kannatanu, et ta otsis tema poega Raivo Nazarovit. Kõike seda nägi pealt tema poeg Raido Nazarov. Mati Palmi tuli mõned päevad hiljem ja vabandas. Kannatanu on Mati Palmile andestanud. Patsiendikaartist (2 kd tl 112) nähtub, et Diana Nazaroval esinesid suu ja suuõõne pindmine vigastus, kuklas muhk ja pea põrutus ja Telefonikõnede salvestustest (2 kd tl 123-125) nähtub, et häirekeskusse helistas laps, kes rääkis, kallale tungiti tema emale ja isale. Kohus avaldas KrMS § 291 p 4 kohaselt Juri Nazarovi ütlused. Tema ütluste kohaselt ta kuulis koridoris karjumist ja läks vaatama. Tema naine, laps ja 4-6 võõrast meest olid koridoris. Kohe kui koridori astus, tungis üks mees talle midagi ütlemata kallale, lõi vastu paremat jalga, ta kukkus selili, seejärel jätkas mees käte ja jalgadega peksmist. Siis tõmmati mees temast eemale. Üks mees ütles, et tema kuurist varastati midagi ja arvab, et varas on tema poeg. Sama mees tungis talle veel kolmel korral kallale. Kannatanu ei näinud, et keegi teine oleks teda löönud. Patsiendikaardist nr 08/07644 (2 kd tl 117) nähtub, et Juri Nazarovil tuvastati peapõrutus, silmaalune hematoom ja reiekontusioon (põrutus) paremal. Tunnistaja Ako Liloveeri ütluste kohaselt oli koos Mati Palmiga, kui nad läksid Liloveeri juurest varastatud puhuri kohta Nazarovitelt aru pärima. Uksele tuli algul ema ja siis ka isa ja tema ei pannud muud tähele, kui ühel hetkel olid Mati Palmi ja isa seal maas. Tema hakkas neid lahutama ja natukese aja pärast tuli politsei ja nii see lõpetatigi. Kõik see toimus koridoris. Tunnistaja ei näinud, et keegi oleks Diana Nazarovat löönud. Tunnistaja sõnul lõi Juri Nazarov Mati Palmit ja siis lõi Palmi Nazarovit, tema lahutas neid. Mõlemad olid vihased ja mõlemad olid omavahel kakluses. Tunnistaja Ahto Sukk ütluste kohaselt Nazarovite ukse taha läksid nad kolmekesi – tema, Palmi ja Liloveer Uksele tuli ema, kes hakkas neist üle rääkima ja seejärel ka isa. Isa lõi Mati suunas aga kas ta pihta sai, ta ei tea. Siis läks rüseluseks Mati Palmi ja selle mehe vahel. Tunnistaja kinnitas eeluurimisel öeldut, et Mati Palmi lükkas Diana Nazarovat ühe korra käega vastu seina, kuna ta tahtis vahele ronida. Tunnistaja Marek Busch ütles kohtus, et sai väljakutse Sindis, Pärnu mnt 27a majja. Kui tema kohapeale saabus, olid seal Palmi, Liloveer ja Sukk ning Juri ja Diana Nazarov ja Raido Nazarov. 11 Vigastusi oli tekitatud Juri Nazarovile ja viga oli saanud ka Diana Nazarova. Väga kuri ja emotsionaalne oli Mati Palmi, kes üritas veel Juri Nazarovile kallale minna ja keda tuli seetõttu takistada. Mati Palmi kohtus ennast süüdi ei tunnistanud, tema avalikku korda rikkunud ei ole, vaid tegemist oli enesekaitsega. Tema lõi Juri Nazarovit peale seda, kui Nazarov teda lõi kuna tal läks silme eest mustaks. Ta läks koos Liloveeriga otsima Punapea nimelist, kes oli müünud soojapuhurit, mis võis olla Liloveeri korterist varastatud. Uksele tuli Diana Nazarova, kes hakkas karjuma. Siis tuli Juri Nazarov ja lõi teda vastu hambaid. Tema lõi Juri Nazarovit näkku, kuid ei tea mitmel korral. Löömise ajal nad kukkusid koos 2-3 korda. Koridor oli sel ajal rahvast täis. Tema Diana Nazarovat ei löönud, Diana Nazarova võis saada rüseluse ajal kogemata pihta. Kinnipidamisprotokolli kohaselt (3 kd tl 98-99) Mati Palmil kinnipidamisel 17.02.2008.a mingeid vigastusi ei tuvastatud.
4. Mati Palmi ja Kalle Pärnoja süüdistus 20.03.2008.a. episoodis (kannatanud Triinu Tiisler ja OÜ Turret House) Kuriteo toimepanemise koht – kannatanu täpsustas kohtuistungil, et Triinu Tiislerile kuuluva korteri number on 5, mitte kolm. Palun selles osas lugeda õigeks numbriks
5. Süüdistatavate olukorda selline täpsustus ei raskenda. OÜ Turret House avalduse (2 kd tl 70-71) kohaselt esitas Martti Maasik politseisse avalduse suurema hulga tööriistade kadumise/varguse kohta. Seoses vargusega vahetasid OÜ Turret House omanik ja üks töölistest varguse päeval ära pööningule viiva ukse luku, mille võtmeid samas firmas tööl olnud Kalle Pärnojal ei olnud. OÜ Turret House juhatuse liige Martti Maasik andis kohtus ütlusi, et temale helistas Janek Grigorjev ja ütles, et Pärnoja ja Palmi tungisid tema korterisse ja tahavad ära viia pesumasinat ja külmkappi, nad olid vannitoast pesumasina välja tõstnud ja külmkapi paigast ära nihutanud. Veel helistas Grigorjevi telefonilt Mati Palmi ja kutsus teda kohale. Enne kui tema sündmuskohale jõudis, oli lõhutud pööningule viiva luugi lukk ja ühe eraldi oleva ruumi ukselukk. Need olid lahti surutud. Ta oli Pärnoja just enne lahti lasknud varguste tõttu ja ukselukud ära vahetanud. Pärnoja laskis ta töölt lahti mõne nädala enne seda kuna töölt kadusid tööriistad sellest korterist, kus Pärnoja töötas. Pärnojal majja juurdepääsu ei olnud, kuna nad vahetasid just lukud ära. Kohale jõudes räuskas korteris Mati Palmi. Korteris oli pesumasin vannitoast välja sikutatud, külmkapp seinapesast välja sikutatud. Palmi ütles nende kohta, et ta viib need sealt kohe ära, kuna tema olevat Pärnojale võlgu. Kalle Pärnoja tuli pööningult, tööriistad – elektrihöövel ja drell - käes. Pärnoja oli saanud väidetavalt vähem palgaraha kui ta arvestanud, kuskil 1000 – 2000 krooni. Tööriistad tahtis ta palgaraha katteks varastada. Varalist kahju sai OÜ Turret House lukkude lõhkumisega seoses. Kannatanu Triinu Tiisler ütlused kohus avaldas KrMS § 291 p 5 kohaselt. Ta nägi Mati Palmit endale kuuluvas korteris, kus külmkapp ja pesumasin olid oma kohtadelt välja tiritud ja mille kohta Mati Palmi talle teatas, et viib need minema. Samuti kuulis kannatanu ülevalt madinat ja nägi Pärnojat trepist alla tulemas, tööriistad käes. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (2 kd tl 81-85) kohaselt Suur-Sepa 3 hoone on kahekordne palkmaja, mille esimesel korrusel korter. Korteriukselt on näha, et oma kohalt on liigutatud pesumasin ja külmkapp, pesumasinast on põrandale voolanud vesi. Teiselt korruselt treppi mööda 12 pööningule minnes on trepil puurvaras ja karp elektrihöövliga. Katusekorrusel paremat kätt tööriistaruum, mille uks avatud ja ukselukk lukustatud asendis. Tööriistaruumi parempoolne uksepiit on lukustuse kohalt purunenud. Tunnistaja Janek Grigorjev tunnistas kohtus, et elas Suur-Sepa 3 korteris nr 5 ja töötas OÜ-s Turret House koos Kalle Pärnojaga. 20.03.2008.a hakkas ta koju minema, kui korterisse tuli alkoholijoobes Pärnoja koos oma sõbraga. Nad rääkisid, et Martti Maasik ei ole Pärnojale palka ära maksnud. Nad tahtsid, et ülemus neile palga ära maksaks või siis võla katteks midagi võtta. Pärnoja sõber palus, et ta helistaks Maasikule, siis aga sõber helistas ise Maasikule, kutsus teda sinna ja ütles, et kui ta palka ei maksa, võtab ta sealt võla katteks mingid asjad kaasa. Ülemus koos naisega tulid sinna. Korteris olles helistas Mati Palmi kellelegi, et tahab pesumasinat ära viia, et sellele autoga järgi tuldaks. Ta küsis vastuvõtjalt, kas too ei soovi külmkappi või pesumasinat. Auto kutsus ta järgi Express Hotline juurde. Tunnistaja teadis, et pööningule ehitati tööriistahoidlat, kuhu väljaspool tööaega ei pääse, uksed on lukus ja võti ülemuse käes. Pärnoja läks trepikotta ja tema sõber läks järgi. Pärnoja kutsus sõpra üles. 10 minuti pärast tuli sõber alla tagasi ja Pärnoja tuli 5 minuti pärast talle järgi ja kutsus uuesti üles. Nad läksid trepist koos üles. Tema pani asju kokku kui Kalle sõber tuli trepist alla ja küsis, kas tunnistaja tahab tööriistu. Kalle Pärnoja tunnistas kohtus ennast varguse katses süüdi ja ütles, et ta läks tol päeval töö juurde, et võlga sisse nõuda, kuna palk olevat talle maksmata jäänud. Tema palk oli 11000 krooni. Kui ta tööriistadega lahkuma hakkas, tuli Martti Maasik. Algul oli tal mõte pööningul asuvad tööriistad lihtsalt ära võtta kuid selgus, et lukud olid ära vahetatud. Lukus uksed surus lahti Mati Palmi. Tema läks pööningule, Palmi läks alla tagasi. Pööningult võttis ta ketaslõikuri ja lööktrelli. Tööriistad kavatses ta maha müüa. Tema kellelegi ei helistanud. Pesumasinat ja külmkappi ei ole tema ära viia tahtnud. Pärnoja kinnitas, et juba enne minekut ütles ta Palmile, et ta kavatseb minna tööandja majja ja varastada sealt tööriistu. Korteris nägi Palmi aga külmkappi ja pesumasinat ja tahtis neid ära viia. Selleks helistas ta oma isale, et see talle järgi tuleks. Palmi liigutas külmkapi ja pesumasina köögi ukse alla. Samas arvas Pärnoja, et keegi pidi vett maha valama, kuna pesumasin ei töötanud ja sellest ei saanud vett maha minna. Mati Palmi kohtus ennast süüdi ei tunnistanud. Tema aitas Kalle Pärnoja ja viimane ei saanud talle abi eest raha maksta, kuna ei saanud töölt palka kätte. Palmi ütles, et ta ei uskunud Kalle Pärnoja juttu, et ülemus Kallele võlgu oli. Nad otsustasid Kalle töökohta kohale minna. Seal olles helistasid nad ülemusele, kes väitis, et ta on välismaal. Palmi aga ütles ülemusele, et viib asjad minema, kui ülemus kohe kohale ei tule. Ta tahtis teada, kas ülemus on Kallele võlgu või ei ole. Palmi tunnistas, et tõmbas külmiku seinast välja. Külmik hakkas sulama ja nii saigi vesi maha. Samuti tunnistas Palmi, et tema lõi pööningu ukse maha, kuna seal olid tööriistad. Küsimusele, kas ta veel kellelegi helistas, vastas Palmi, et ta ei hakka oma 63-aastasele isale helistama, et tule mulle kuriteo kaasosaliseks. Ja pealegi kedagi ei tulnud. Me olime seal tund-poolteist ja sel ajal ei tulnud sinna kedagi. Kogu käitumist peab ta näitemänguks, et mõjutada Kalle ülemust raha maksma.
6. T. S ja Janno Alberg süüdistus 29.04.2008.a. episoodis (kannatanu Kõivomägi) Kannatanu Kalle Kõivomägi andis kohtus ütlusi, et oli õhtune aeg, ta oli purjus ja tuli parajasti kauplusest välja, kui kaupluse välisukse kõrval kaks inimest talle kallale tulid, tahtsid arvatavasti tema kotti ära võtta. Mingit põhjust ta kallaletungiks ei andnud ega saanud aru, miks talle kallale tungiti. Kehavigastusi ta ei saanud ja pikali ei kukkunud. Kannatanu kinnitas kohtus, et üks noormeestest ütles talle, et ta olevat Kasele mingi jama kokku keeranud. Mõlemad noormehed üritasid teda jalaga lüüa, üks tabas teda õlga nii, et poekott kukkus käest. Mehed jooksid minema. 13 Peksjaid ta ära ei tunneks, kuna oli täitsa purjus. T. S küsimusele vastas kannatanu, et ta teda ei tunne. Tunnistaja Arne Mirme ütluste kohaselt viibis ta samal ajal Maxima kaupluse juures koos T. S ja Janno Albergiga. Tema tundis oma sõnul ammusest ajast Janno Albergi ja läbi Janno ka T. S ku. Mirme oli kaupluse juures jalgrattaga, teised Albergi autoga. Mirme sõnul tekkis kaupluse juures Albergil ja S ul rüselus ühe tema jaoks võõra meesterahvaga, kelle kohta Janno Alberg talle rääkis, et ta oli seotud Kalevi nimelise mehega mingi traktori ostmise või müümisega. See vanem mees ostis traktori kuid ei maksnud raha või midagi sellist. Rüselus sai alguse, kui T mehe juurde läks, siis võttis mees T haardesse ja Janno läks vahele. Tunnistaja kinnitas oma ütlusi ja jäi kohtus ütluste juurde, et T ja Janno sööstsid kauplusest väljunud tüsedale mehele kallale, üritasid teda lüüa kuid see neil hästi ei õnnestunud, kuna mees osutus tugevaks, võttis T l kaela tagant kinni ja lõi ta vastu Maxima akent. Sellele ajal sai Janno mehele paugu ära panna, kuna mehel oli hiljem nina verine. Siis avastas mehe kaaslane, et midagi toimub ja läks tagasi asja klaarima. Siis panid T ja Janno jooksu, sest mehe tuttavad olid ka seal kõrval. Nad märkasid rüselust ja läksid juurde. Tunnistaja Meelis Meier, kes töötas Maxima kaupluses turvatöötajana andis kohtus ütlusi, et tema nägi kaupluse aknast, kuidas kaks-kolm noormeest ründasid ühte isikut. Tema kutsus politsei. Löömine oli ühepoolne, löödi käte ja jalgadega. Noormehed lõid kauplusest väljunud meest rusikatega näo- ja kehapiirkonda, kuid mitmel korral löömine toimus, ta öelda ei oska. Üks noormeestest kandis heledaid riideid ja nad olid poe juures rohelise sõiduautoga Mitsubishi Galant. Nad lahkusid kaupluse juurest autoga ja liikusid Paide maantee suunas. Kannatanu lahkus samuti, jättes maha vaid purustatud õllepudelid ja katkised munad. Tunnistaja Ruth Kõlvart, kes oli koos kannatanu Kalle Kõivomägiga kauplusse tulnud, ütles kohtus, et tema tegi oma ostud ära ja väljus kauplusest ning istus autosse. Kalle Kõivomägi aga ei tulnud. Ta vaatas, kuhu Kalle jääb ning nägi, et Kalle oli poe nurga juures, nägu verine ja kott maas. Löömise momenti tunnistaja ei näinud. Ta hüüdis, mis siin toimub, ta kutsub politsei. Üks noormees ütles talle, et kui ta midagi ei tea, olgu vait, et ta ei tea, mis siga ta mängis. See ütleja oli tumeda peaga, tume kapuutsiga dressipluus seljas. Teine noormees, kes kandis heledat kapuutsiga dressipluusi, jooksis bussijaama poole. Autos ta uuris kannatanult, miks teda rünnati ja Kalle arvas, et ju traktorivarguse pärast, mis ta politseile üles oli andnud. Äratundmiseks esitamise protokolli (1 kd tl 160-161) kohaselt tunnistaja Ruth Kõlvart tundis fotode järgi ühes lööjatest ära Janno Albergi. Tunnistaja Janek Kõks andis kohtus ütlusi ütles, et läks koos Kõivomägi ja Kõlvartiga Sinti poodi süüa ostma. Tema jäi autosse ootama. Ruth Kõlvart tuli ja ütles talle, et Kallele tuli keegi kallale. Tema nägi, et mingi kähmlus seal käis, Kalle vehkis poekotiga. Tema juures oli 2-3 isikut. Kui ta lähemale läks, olid kaks noormeest natuke eemal ja üks tõreles Kallega, karjus tema peale ja süüdistas teda. Ta jooksis ühele musta jopega noormehele järgi kuid kätte ei saanud. Kalle ütles talle, et üks poiss lõi talle vastu hambaid, lõi silma alla. Janno Alberg tunnistas kohtus ennast temale esitatud süüdistuses süüdi kuid leidis, et kauplusesse sisenemise ajal Kalle Kõivomägi lükkas teda. Tema oli koos T. S ja Arne Mirmega. Peale lükkamist läks ütlemiseks ja vastastikuliselt löödi. T tuli tema ja kannatanu vahele, sikutas ta haardest lahti. Kannatanu sai T. S ul kratist kinni ja virutas ta vastu poe klaasi. Siis sikutas jälle tema kannatanu T juurest ära. Kannatanu tuttavad jooksid nende poole ja nad jooksid minema. Alberg tunnistas, et lõi kannatanut ühel korral. 14 T. S kinnitas, et kannatanut Kalle Kõivomägi ta ei tunne. Tüli Albergi ja kannatanu vahel sai alguse sellest, et nad kaupluse uksest sisse minnes põrkusid. S ütles, et kuna ta ei tahtnud, et tüli suureks läheb, läks ta Albergile ja kannatanule vahele ja käskis ära lõpetada. Kannatanu arvas, et ta teda ründab ja haaras kratist kinni ja viskas vastu Maxima kaupluse klaasi. Tema oli antud situatsioonis hoopis kannatanu.
7. T. S , Ülle Paesüld süüdistus 14.-16..05.2008.a. episoodis (kannatanud SW Energia OÜ, OÜ Tolmetex) OÜ SW Energia juhatuse liikme Tarmo Saartsi kohtus antud ütluste kohaselt avastas hooldusmees 19.mai 2008.a. hommikul, et nende katlad on Seljametsa katlamaja tagant ära viidud. Kateldele oli vaba juurdepääs. Nad teatasid vargusest politseile ja hakkasid ka ise katlaid otsima. Katlad leidsid Tolmetexi laoplatsilt. Kõik katlad ja paagid said nad tagasi. Katelde väärtuse kohta lisas Tarmo Saarts, et selliseid katlaid valmistati Eestis ja hinnatud on nad seetõttu, et enam neid ei toodeta kuid väiksematele katlamajadele sobivad nad hästi. Nemad ostavad vanu katlaid kokku ja renoveerivad neid. Samasuguse katla hind välismaalt ostes oleks 600-700 tuhat krooni. Varastatud katelde raamatupidamislik väärtus on 0-100 000 krooni, kasutatud kateldel 75 000 krooni, varuosadeks mineval katlal 10 000 krooni ja veepaagil 5000 krooni. Katlad said nad tagasi kuid need olid kahjustatud, ilmselt transportimise käigus mõlgitud. Ühte katelt ei saa enam üldse kasutada. Katelde transportimise kulud, sh kahe töömehe palk ja kraanateenus kogusummas 17576,69 krooni on kannatanu kandnud ning esitas kohtus ka vastavad dokumendid. Kolme katla tehniline seisukord on halvenenud ja selle kogusumma on 45 000 krooni kuid selle väljamõistmist kannatanu kohtuistungil ei nõudnud. OÜ SW Energia kahjuteate (1 kd tl 2) kohaselt on 15.-19.05.2008.a Seljametsa katlamaja juurest ära viidud katlad: 9 Kiviõli tüüpi katelt, 1 mittekasutatav Kiviõli tüüpi katel, 3 veepaaki. Kahju kokku 700 000 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (1 kd tl 3-8) kohaselt tehti 19.05.2008.a. kindlaks, et sündmuskohal Seljametsas Pustuski tee 16 maja taga, kus katlamaja kõrval asetsevad metallist kiviõlikatlad on parkla kõrval mulla peal näha sõiduki rehvijälgi. Rehvijälgedest 1,5 m kaugusel kolm metallist katelt. Katelde tagasisaamist tõendab SW Energia OÜ-le keskküttekatelde ja mahupaakide tagastamise akt 26.05.2008.a (1 kd tl 23/), mille kohaselt OÜ Tolmetex toodud 15.mail ja 16.mail 10 katelt ja 3 mahupaaki tagastati kriminaalmenetlusega tunnusmaterjaliks SW Energia OÜ-le. Ostutellimuslepingud 15.05.2008.a nr 810602 (1 kd tl 41, 72), ostutellimusleping 16.05.2008.a nr 810770 (1 kd tl 42, 74) ja ostutellimusleping 16.05.2008.a nr 810801 (1 kd tl 43, 75), kus hankijaks on Ülle Paesüld, kes kinnitab allkirjaga, et müüdaval metallil ei lasu mingeid kohustusi. OÜ Tolmetex juhatuse liige Roman Beljavski andis kohtus ütlusi, et ostsid Ülle Paseüldilt metalli, mis osutus tegelikult OÜ-le SW Energia kuuluvaks ja tuli omanikule tagastada. Neil tekkis varaline kahju 149 942 krooni, so summa, mille nad müüjale metalli eest üle kandsid. OÜ Tolmetex esitas tsiviilhagiavalduse 09.07.2008.a (1 kd tl 24) seoses Ülle Paesüldilt metalliostuga
8. ja 16.mail 2008.a. Koostati kolm ostutellimuslepingut, millel Paesüld oma allkirjaga kinnitas metalli kuuluvust temale. Kuna metall temale tegelikult ei kuulunud ja kaup tagastati õigele omanikule, tekkis OÜ-l Tolmetex kahju 149 942 krooni. 15 Maksekorraldused nr 33311, 33114, 33275 (1 kd tl 25-27) tõendavad raha ülekandmist Ülle Paesüldile. Tunnistaja Eneli Kimmel, kes töötab OÜ-s Tolmetex raamatupidajana abina, kinnitas kohtus, et peale metalli kaalumist tuleb klient kaalulehega tema juurde ja tema vormistab isikuttõendava dokumendi alusel ostutellimuslepingud, millel klient kinnitab, et müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi Eesti Vabariigi ees. Tema palub klientidel andmed kontrollida ja näitab lepingul olevat kinnitust, mida klient allkirjaga kinnitab. Tunnistaja ütles, et
9. ja 16.mail käis mittegabariidset metalli müümas Ülle Paesüld, kellega vormistati kolm ostutellimuslepingut, kuna ta tõi mitu koormat suuri katlaid. Raha kanti talle samal päeval arvele ülekandega. Ülle Paesüldiga oli kaasa üks noormees. Ülle Paesüldi arvelduskonto väljavõte (1 kd tl 83) ja sularaha väljamakse kviitungid (1 kd tl 73, 74) kinnitab ülekannete toimumist ja raha väljavõtmist pangakontolt. Videosalvestise vaatlusprotokolli (1 kd tl 79-80) kohaselt pangakontoris 15.mail käisid koos Ülle Paesüldiga pangakontoris T. S , Arne Mirme ja Raiko Kallaspoolik, 16.mail Ülle Paesüld üksi. Tunnistaja Alari Siirak ütluste kohaselt ta avastas varguse ja teatas sellest politseisse. Tunnistaja Tauno Tamm ütluste kohaselt kuuldes katelde vargusest, helistas ta OÜ-sse Tolmetex ja küsis, kas neile on toodud selliseid katlaid. Saanud jaatava vastuse, läks ta kohale Pärnus Savi tänaval ja leidis 10 katelt ja 3 mahupaaki. Tunnistaja Olev Tomingas, kes elab Pustuski tee 12 majas, kinnitas kohtus, et tema näeb oma kodust Seljametsa katlamaja. Katlamaja juures ta märkas suurt tõstukiga autot kolmel päeval katlaid vedamas. Auto juures tegutses kaks sinistes tunkedes töömeest. Tema midagi halba aimata ei osanud. Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud veoautot Volvo FL 7 reg nr 622 MKI (1 kd tl 19-22), mis asub Savi tänaval ning millel asub kraana. Veoautojuhi nimi on Jürka ja auto kuulub Donema Transpordile. Tunnistajana üle kuulatud Jüri Põltsam, kelle ütlused kohus avaldas, ütluste kohaselt töötas ta Donema Transport OÜ-s autojuhina ja tema telefoninumber on
10. Talle helistati 13.05.2008.a kella 10.-11.00 ajal ja üks meesterahvas küsis, kas ta saab rauda transportida. Nad leppisid kokku, et läheb 12.30 Sindi Konsumi juurde ja võtab sealt peale troppija nimega Reigo, kes oli kehaehituselt jässakas, siniste dressidega. Nad sõitsid Seljametsa garaažide juurde, kust võtsid peale katlad. 15.05.2008.a võtsid 5 katelt ja 1 veepaagi. Viisid Tolmetexi. Peale viimast käiku tulid sinna kaks meest, keda ta ei tundnud ja maksid vedamise eest. Järgmisel päeval helistati talle uuesti, ta võttis Sindist peale troppija Jura (tel nr 51939107), 40 a, jässakas, sinise ja halliga tööriided. Võtsid 3 katelt ja 2 veepaaki. Seejärel Lukoili tanklasse, kus kaks meest ja üks naine olid helesinise Mitsubishiga, maksid talle transpordi eest. Raha maksti metalli vedamise eest kaks korda, esimese päeva õhtul kokkuostu värava juures kahe poisi poolt 760 krooni. Need mehed katelde juures ei käinud. Kaaludokumendid jäid troppija kätte (st Kallaspoolik), troppija läks noormeestega kaasa. Mis autoga olid, ei tea. Teisel päeval maksid raha 950 krooni Lukoili tankla juures samad noormehed. Neid kahte noormeest metallikokkuostu juures ta ei näinud. Tankla juures nägi, et mehed olid vanemat tüüpi Mitsubishiga. Paar-kolm päeva hiljem helistati uuesti katelde osas, mis maha jäid. Siis ta teadis juba, et tegu on vargusega ja ütles neile seda. Osad katlad jäid maha, kuna 16 neil olid kivid sees ja olid liiga rasked et auto peale tõsta. Tunnistaja Juri Krainov ütles kohtus, et tööd katelde troppijana pakkus talle T. S . Ta kinnitas, et kohtus T. S ja Janno Albergiga. Temaga rääkis tööst T. S . Metall pidi asuma Seljametsas ja paberid pidid olema korras. Tema autojuhiga midagi kokku ei leppinud, ta teadis kuhu suur auto tuleb ja läks sellega kaasa. Metalli viisid kokkuostupunkti ja raha maksis talle tehtud töö eest T. S 10 000 krooni. Seda, et tegu oli vargusega, kuulis tunnistaja oma sõnul alles Sindi politseis. Tunnistaja Raiko Kallaspoolik ütluste kohaselt pakkus katelde troppijana talle tööd T. S . Ta ütles, et ta kohtus T. S ja Janno Albergiga, kes olid rohelise Mitsubishiga. Oli ka veel kolmas isik, aga teda ta ei tundnud. Temale pakkus tööd T. S ja ta oli nõus. T. S kinnitas talle, et vallavalitsuse poolt on kõik paberid olemas. T. S näitas talle, kus katlad asuvad. Autojuht tuli temale järele järgmisel päeval, tema autojuhiga kokku ei leppinud, kes autojuhi tellis, tema ei tea. Nad tegid 3-4 tiiru metallikokkuostu vahet. T. S uga oli kokku lepitud, et ta helistab T le, kui esimene koorem on peale tõstetud ja kui ta juba teel on. Tema siis helistaski. Kaaludokumendid anti T. S kätte. Metallikokkuostus käis üks naisterahvas ja peale seda sõideti panka. Naisterahvas võttis raha välja ja andis selle T. S kätte. S jagas raha. Töö eest maksis talle raha T. S . Tunnistaja Arne Mirme andis kohtus ütlusi, et katelde veost sai ta teada siis, kui T. S sellest telefoni teel rääkis. Ühel õhtul pimedas käis ta koos Janno Albergi, T. S ja Raigo Kallaspoolikuga neid vaatamas. Nad sõitsid Janno Albergi autoga ja katlaid näitas Janno Alberg, et Raiko Kallaspoolik teaks ja need katlad sealt ära toimetaks. Teisel päeval helistas T. S ja otsis inimest, kelle arvele raha üle kantaks. T. S küsis temalt, kas tema emal arve on. Ta küsis ka tunnistaja enda arve kohta, kuid temal ei olnud arvet. Nad läksid T. S uga tema ema Ülle Paesüldi juurde, kus T. S rääkis emaga. Ema läks koos T. S uga Tolmetexi kontorisse ja hiljem läksid nad panka. Ülle Paesüld andis raha T. S kätte, ta sai ise 500 krooni. Raha jagasid omavahel ära S , Alberg, Kallaspoolik ja veoautojuht. Vargus kestis veel kaks päeva kuid siis tema nendega koos ei olnud ega tea, mida nad siis tegid. Janno Alberg andis kohtus ütlusi, et tema osa metallivarguses oli olla autojuht. Temale tegid ettepaneku sõitmiseks Arne Mirme ja T. S , kuna neil endil autot ei olnud. Nad said tihti kokku, käisid Arnel töö juures järgi. Ta teadis, et vanaraud, mis asus Seljametsas, viidi Pärnusse kokkuostu. Laadimise juures olid abiks Kallaspoolik ja Jüri-nimeline venekeelne mees. Autojuht oli võõras, kes temaga ühendust võttis, ta ei tea. Kes töölised palkas, ta ei tea. Tema sai tasuna 25 000 krooni sõidutamise eest kahel päeval. Kes talle raha andis, ta ei tea. Kokkuostus käisid sees Arne Mirme ja Ülle Paesüld. Autoregistrikeskuse väljavõte (1 kd tl 122) kohaselt Janno Alberg kasutab Ljudmila Albergile kuuluvat sõiduautot Mitsubishi Galant, rohelist värvi. Süüdistatav Ülle Paesüld tunnistas kohtus ennast süüdi ja kahetses toimepandut. Temale helistas poeg Arne Mirme ja rääkis midagi 500 kroonist. Poeg tuli koos T. S uga tema juurde ja nad sõitsid Tolmetexi, kus T. S teda juhendas, andis kaalulehed ja näitas, kuidas neid täitma peab, näitas, kust uksest sisse minna ja saatis ukse juurde. Tema läks sisse, andis isikuttõendava dokumendi ja kirjutas alla, et müüs vanarauda, mis kuulub temale. Teda oli vaja, et raha kätte saada kuna temal oli pangakaart. Raha oli vaja T. S ul. Seejärel läks ta panka koos T. S ja sinistes dressides mehega, pangas saadud raha andis ta T. S kätte, kes selle ära jagas. Tema sai 500 krooni, teisel päeval 1000 krooni. Janno Alberg sai 25 000 krooni. Teisel päeval see kordus, ta ei julgenud alt ära hüpata. Nad läksid T. S uga Tolmetexi, kus S andis talle kaalulehed ja tema läks neid vormistama. Seejärel läksid panka. Kuna raha ei olnud veel tulnud, läksid Janno Alberg ja T. S kõndima. Kui ta raha 17 pangast kätte sai, andis selle T. S kätte. Nendega oli üks vene mees ka veel kaasas. T. S hakkas raha jagama, andis Janno Albergile ja vene mehele, tema sai 1000 krooni. Metalli vedanud autot nägi Ülle Paesüld Kaubamajaka ligidal, enne uut silda asuva bensiinijaama juures, kus ta ootas, kuni T. S käis autojuhile raha maksmas. T. S tunnistas kohtus, et ta on osaliselt varguse toime pannud kuid mitte üksi, vaid grupis. Katlaid käisid nad vaatamas koos Janno Albergi, Arne Mirme, Jüri Krainovi ja Raiko Kallaspoolikuga. Janno Alberg oli ainult roolis. Raiko Kallaspoolikuga rääkisid tema ja Arne Mirme. Raha kanti arvele läbi Arne Mirme ema. Ülle Paesüldiga käis ta pangas kaasas, et teda ei röövitaks, sest suured summad olid. Tema käis sel ajal tööl, seega ta arvas, et autojuhile helistas Arne Mirme, kuid tegi seda tema telefoni pealt, jälitusprotokollis olev number võib olla õige. Töölised palkas Aarne Mirme. Ülle Paesüldiga rääkis Arne Mirme, kuna ta oli tema ema, rahad olid Arne Mirme käes. Ülle Paesüld andis raha Arne Mirme kätte ja Mirme ise jaotas. Veoautojuhile ja töölistele andis raha paberi sees üleandmiseks tema kätte Arne Mirme. Ülle Paesüldi saatis metalli müüki vormistama tema, kuna on eelnevalt metalli müünud. Ta näitas, kus tuleb vormistada. Tema roll on kaasosaline. Tema sai ainult mõned tuhanded. Ülle Paesüldi ja Raiko Kallaspooliku ütlused on valed, nad tahavad süüd tema peale veeretada, kuna ta on varem karistatud. Jälitusprotokollis (3 kd tl 4-5) on kajastatud T. S numbrilt võetud kõned Raiko Kallaspoolikule ja Jüri Põltsamile.
11. Mati Palmi ja T. S süüdistus 16.05.2008.a. episoodis (kannatanud Tarmo Põldots, Rauno Põldots, Alver Tiivits, Catlin Strandberg, OÜ Ravelte) Kannatanu OÜ Ravelte juhataja Anne Talv, seletas kohtus, et kohvikus oli toimunud kaklus, müügisaalis asunud mitu tooli ja laud oli lõhutud, klaasid katki, leti ees laes purunenud laearmatuur, milleni käega ei oleks ulatunud, kuid mis võidi puruks lüüa kurikaga, mille tükke ta sündmuskohal leidis. OÜ-le Ravelte on sellega tekitatud 2400 krooni suurune varaline kahju kuid tsiviilhagi nad ei esita, kuna ei looda midagi saada. Kannatanu Catlin Strandberg, OÜ Ravelte Piiri kohviku müüja, andis kohtus ütlusi, et kohvikus olid kolm meesterahvast, kes tulid kohvikusse sööma. Teisest seltskonnast, kus olid neist vanemad mehed, hakkas keegi nooremale burgerit pakkuma, teine aga ei soovinud. Nooremast seltskonnast kutsus üks noormees hamburgerit pakkunu õue asja klaarima ja hiljem nad tulid tagasi sisse. Siis veel klaariti seda asja ja seejärel läks kakluseks. Tema valmistas veel sel ajal nooremale seltskonnale hamburgereid kõrvalruumis ega näinud kõike. Kui kaklus hakkas, läks ta leti tagant ära taharuumi ja helistas politseisse. Vahepeal ta vaatas ja nägi, et kellelgi oli käes 40 cm pikkune heledat värvi puupulk, millega ähvardas teist lüüa. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ja fototabelite (2 kd, tl 5-6, 7, 8-13) kohaselt vaadeldud Piiri kohvikut ja selle ümbrust. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati, et kohviku koridoris oli ümber pööratud puidust laud, uksest seespool valgusti laes, mille kuppel lõhutud, välisukse all porimatil verekahtlane määrdumine. WC ukse lähedusest põrandal ümberkeeratud laua all nurgas puidust soonelise keermega käepide munakujulise otsaga. 25 meetri kauguselt kohvikust killustikuhunniku lähedusest leitud kidadega puidust nuiataoline ese. Sündmuskohalt võeti kaasa tühi õlletops, puidust vars ja nui, mis asuvad asitõenditena asja juures ja kinnitavad nuiataolise eseme olemasolu sündmuskohal. Kannatanu Tarmo Põldots kinnitas kohtus, et tema istus kohvikus kui sisse astus Mati Palmi ja lõi 18 teda kurikaga nii, et ta pikali kukkus ja rohkem ta midagi ei tea. Kannatanul tuvastati peapõrutus ja säärehaav. Kannatanu Rauno Põldots andis kohtus ütlusi, et uksest tulid sisse Mati Palmi, kellel ta nägi käes kurikat, tema järel T. S ja pusaga noormees. Mati Palmi lõi teda kurikaga 3-4 korral, tema hoidis käsi näo ees ja püüdis ennast kaitsta. Samal ajal kaklesid Mati Palmiga kaasasolnud mehed tema venna ja Alver Tiivitsaga. Kannatanu Alver Tiivits andis kohtus ütlusi, et tema istus seljaga ukse poole lauas ja ootas hamburgerit, kui teda löödi pähe mingi jäiga asjaga. Ta hakkas eest ära minema, kui teda uuesti löödi ja siis ta kukkus pikali. Kui ta toibus, oli ta WC juures pikali, tooli jupid olid seal maas. Kes teda lõi, ta ei tea. Tunnistaja Arne Mirme andis kohtus ütlusi, et oli koos Mati Palmi ja T. S uga ja nad istusid kohvikus, kui agressiivsed noormehed sisse tulid. Mati Palmi pakkus viisakalt, et ostab neile hamburgeri, kuid nemad hakkasid halbade väljenditega pihta. Tema istus lauas, kui leti ääres rüselemine hakkas. Seal olid rääkimas nii T. S kui Mati Palmi. Tõuklemine hakkas Mati Palmi ja ühe agressiivse noormehe vahel. Teised võõrast seltskonnast pärit noormehed olid vahepeal väljas ja tulid siis jälle sisse. Kui tõuklemine leti ääres lõppes, läksid Mati Palmi ja T. S välja ja tulid tagasi, Mati Palmil oli käes ogadega nui ja T. S ul pudrunui. Need olid enne autos. Teise seltskonna noormehed ostsid sel ajal süüa. Siis tulid Mati Palmi ja T. S sisse, läksid otse nende võõraste noormeeste juurde ja hakkasid neid noormehi peksma. Ta nägi, et üks noormeestest kukkus maha. Keegi neist hüüdis, et ärge mind lööge, ma pole midagi öelnud. Tema läks siis kohe välja ja ajas Janno Albergi üles. Alberg läks sisse kaklust lahutama. Kohvikust tuli välja T. S ja andis temale pudrunuia, et ta selle eemale viskas, mida ta ka tegi. Mati Palmi tuli välja ja viskas käes olnud ogalise nuia ise metsa. Janno Alberg kinnitas kohtus, et teda tuli üles ajama Arne Mirme ja kui ta kohvikusse jõudis, oli mööbel pikali ja situatsioon lõppenud. Tunnistaja Ege Vaabel andis kohtus ütlusi, et politseitöötajana sai väljakutse Piiri kohvikusse, kus oli kaklus. Kohale jõudes mehed istusid laudade taga, kohviku põrandal olid katkilöödud esemed. Joobes isikud viidi jaoskonda. Mati Palmi tunnistas kohtus, et Piiri kohvikus toimunu oli enesekaitsepiiride ületamine. Temale tuldi kallale ja teda rünnati isiku poolt, kellel oli parem käsi sidemes (Rauno Põldots). Tema läks T. S uga hamburgerit ostma, Janno Alberg jäi autosse magama. Kohvikusse tulid võõrad noormehed, kes hakkasid inetusi ütlema. Talle öeldi, et mis sa vahid ja anti vastu hambaid. Tema vaatas, et asi läheb kakluseks ja tõi autost nuia. See oli pruuni värvi. Kui ta autost tagasi tuli, oli T. S ulele kallale mindud. Ta vaatas, et keegi tõstis käe ja siis ta lõi. Ta lõi ainult ühte inimest ja siis läks nui katki. See poiss, keda ta nuiaga lõi, kukkus baarileti äärde maha. Kähmles kõigi kolmega. Tarmo Põldotsa lõi ta käega. Küsimusele, miks oli vaja nuia järgi minna ja miks ei võinud ta lihtsalt lahkuda, vastas Mati Palmi, et kui nad oleksid vabandanud, poleks midagi toimunud. Kahtlustatava kinnipidamise protokolli (3 kd tl 101-103) kohaselt Mati Palmil kinnipidamisel välised vigastused puudusid. T. S ütles kohtus, et tema oli koos Mati Palmi ja Arne Mirmega kohvikus, kui sinna tulid agressiivsed noormehed, kes olid joobes ja räuskasid. Nad lõid Mati Palmit aga vastu Palmi neid ei rünnanud. Tema vaatas, et läheb kakluseks ja hakkas ära minema kui keegi tal rinnust kinni võttis ja 19 tema jope katki tõmbas. Üks võõrastest ütles, et maksab selle kinni. Tema tellis takso, kuna poisil oli telefoni aku tühi. Poisi ema tuli välja ja ta rääkis, mis oli juhtunud. Nad leidsid kompromissi ja ema lubas kinni maksta. Ta andis emale oma kontaktandmed. Ulvi Põldotsa ei ole ta ähvardanud. Küsimusele, miks ta eeluurimisel kohvikus toimunud kaklusest midagi ei rääkinud ja justkui möödaminnes keegi temast mööda tormas ja jope puruks tõmbas, arvas S , et vastuolu siin ei ole ja põhimõte on sama. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelite kohaselt (2 kd, tl14, 15-19) vaadeldud sündmuskohalt kaasa võetud plastikust õlletopsi, puidust vart ja puidust nuia. Äratundmiseks esitamise protokolli (2 kd tl 55-56) kohaselt Tarmo Põldots tunneb ära Mati Palmi, kes teda Piiri kohvikus peksis. Patsiendikaarti koopia (2 kd tl 25) kohaselt on tuvastatud Tarmo Põldotsa vigastused. Kaebuse kohaselt saanud peksa Piiri kohvikus, pekstud laudade ja toolidega pähe, vastu selga. Valu peas, kaelas seljas. Tuvastatud on säärehaav ja peapõrutus.
12. T. S süüdistus 16.05.2008.a. episoodis (kannatanu Ulvi Põldots) Kannatanu Rauno Põldots seletas kohtus, et ajal, mil politsei veel Piiri kohvikusse polnud kohale jõudnud, hakkas T. S Rauno Põldotsale, kes oli kaine ja keda peksis Mati Palmi kurikaga pea piirkonda ja vastu kätt, rääkima, et tema jope on katki. Valuraha 3000 krooni peavad nad kamba peale kokku ajama. T. S ütles talle, et mingu ta koju raha vaatama. S tellis takso ja nad sõitsidki Rauno Põldotsa juurde koju, kus Rauno Põldots läks tuppa ja ütles emale, et temalt pressitakse raha välja. Küsimusele, kas ta on S uga kokku puutunud või tema jope katki tõmmanud, miks ta ei pöördunud politseisse vaid nõustus jope kinni maksma, ütles Rauno Põldots, et see oli tema jaoks esmakordne juhtum, ta ei osanud teisiti käituda, telefoniaku oli tal tühi ja ta ei teadnud, et politsei on sündmuskohale kutsutud, tema venda ja sõpra ei lubatud enne kohvikust lahkuda kui raha käes, mistõttu ta lootis raha maksmisega aidata oma venda vabaks saada kuna ta kartis et vennaga võib kohvikus midagi juhtuda eelneva kakluse pärast kuid jopet ei ole ta lõhkunud ega ole üldse S uga oma teada kokku puutunud. Ema ei lasknud teda aga toast enam välja. Ulvi Põldots tunnistas kohtus, et tema T. S ku ei tundnud. Öösel tuli kella 4 ajal koju tema noorem poeg Rauno, silm sinine, käsi verine, pusa verine ja püksid lõhki. Poeg ütles talle, et kohvikus toimus kaklus, teda, venda ja Alverit seal pekstakse. Värises üleni. Poeg küsis telefoni, et vennale helistada. Nüüd nõutakse raha, muidu vend kohvikust ära ei pääse. Õues oli tema jaoks võõras noormees, kes koputas aknale. Ta läks õue asja uurima. Noormees väitis, et Rauno tegi tema jope katki ja peab selle kinni maksma. Nad vaidlesid algul rahulikult, siis tõstis noormees ka juba häält. Tema küsis telefoninumbrit kuna ei tahtnud öösel vaielda. Seepeale noormees andiski talle numbri. Noormees ütles, et nüüd ta teab, kus ta elab ja kui raha ära ei maksa, pole probleemi, ta lööb meie aknad sisse. Ähvardusi võttis ta tõsiselt, ei saanud magada ega tööle minna. Kui aknad ära lõhutaks, tähendaks see 10 000 krooni suurust kahju. S u küsimusele, kas ma lõin teil aknad sisse, vastas Ulvi Põldots, et ma ei tea siiamaani, kas sa tuled ja lööd. Äratundmiseks esitamise protokolli (2 kd tl 42 – 44) kohaselt Ulvi Põldots tunneb ära T. S u, kes temalt nõudis 3000 krooni, vastasel korral lubas kodu aknad ära lõhkuda. 20 Tunnistaja Liisi Närep ütles kohtus, et ta oli sel ööl oma sugulaste Põldotsade juures, kui kella 4 ajal tuli koju endast väljas Rauno Põldots. Tahtis vennale helistada ja ütles, et õues ootab mingi siik, kes nõuab 3500 krooni selle eest, et kakluse käigus oli tema jope katki läinud. Tarmo ja Alver ei saa enne kohvikust välja kui makstud on. Rauno sõnul hakanud Piiri kohvikus temaga keegi tüli norima ja neile oli kallale tuldud. Rauno nägu oli verine ja üles tursunud, teksad katki ja pusa verine. Sidemes parem käsi oli ka verine. Tädi läks välja seal ootava mehega rääkima, tagasitulles ütles tädi, et mees olevat raha nõudnud ja lubanud aknad sisse lüüa, kui raha ei maksa. Tädi oli õuest tagasitulles endast väljas ja kartis, et midagi võib juhtuda, ta võttis ähvardust tõsiselt. Tunnistaja Aare Laine ütluste kohaselt sõidutas ta taksojuhina T. S ja Rauno Põldotsa Kadri tänavale. Ta viis noormehed öösel Piiri kohvikust Kadri tänavale, üks läks majja, teine jäi autosse ja näitas, et särk on katki. Tänavale tuli naisterahvas, kes oli ärritunud. Nad rääkisid midagi omavahel ja ta viis noormehe kohviku juurde tagasi. Vestlust ta pealt ei kuulnud, ainult midagi riiete hüvitamise raha vajadusest.
13. Kalle Pärnoja süüdistus 10.07.2008.a. episoodis (kannatanu Andrei Tihomirov) Kannatanu Andrei Tihomirovi ütluste kohaselt ostis ta tütrele rolleri. Rolleriga oli ta saanud sõita ainult 19 km, kuni koduni. Kalle Pärnoja tuli tema juurde ja tahtis rolleriga sõita. Ta andiski rolleri Kalle Pärnoja kätte, kes pidi sellega tegema ühe tiiru ja kohe tagasi tulema. Kalle Pärnojat tagasi ei tulnud, ta ootas poole üheni öösel, helistas siis politseisse. Rolleri võtmetega koos olid ka tema kodu võtmed ja ta ei saanud oma koju sisse. Ta helistas Pärnojale, kuid ei saanud teda telefoni teel kätte. Hiljem Pärnoja vastas ja teatas, et politsei pidas ta kinni ja roller viidi parklasse. Kannatanu helistas ka politseisse, sealt öeldi, et nemad ei ole kedagi peatanud ja pole midagi kuhugi viinud. Kannatanu esitas mopeedi dokumendid (1 kd tl 183) ja nõudis Kalle Pärnojalt 8400 krooni hüvitamist. Rolleri ostis ta sularaha eest, makstes mitmes osas. Tunnistaja Siiri Kukk andis kohtus ütlusi, et nägi õhtusel ajal, kella 20.00-21.00 vahel Kalle Pärnojat, kes oli purjus, mopeediga Piiri tänaval. Seal ta nägi, kuidas Kalle Pärnoja kukkus mopeediga ja selle suunatuli purunes. Ta ei lubanud Kalle Pärnojal mopeediga edasi sõita ning Pärnoja läks edasi mopeedi käekõrval lükates. Tunnistaja Peep Pea ütluste kohaselt Kalle Pärnoja tõi kaks aastat tagasi suvel tema elukohta Sindis, Jaama 7- 2 tagahoovi ühe punasekirju mopeedi, mis seal katkisena vedeles. Kellele mopeed kuulus, ta ei teadnud, see võis ka Kalle oma olla. Kalle tegi ettepaneku mopeed maha müüa. Mopeedi müüsid interneti kaudu ja saadud raha, mida võis olla 1000 krooni, andis Kallele. Süüdistatav Kalle Pärnoja tunnistas omastamises ennast süüdi. Andrei Tihomirov on tema naaber, elades üle tee Kooli tänaval. Ta tunnistas, et küsis Tihomirovilt mopeediga sõita, kokkulepe jäi, et ta sõidab koolini ja tagasi. Tegelikult sõitis ta mopeediga minema. Politsei poolt kinnipidamist ja rolleri parklasseviimist tegelikult aset ei leidnudki, kuid kui kannatanu talle helistas, ta valetas talle. Pärnoja tunnistab, et ta ei tagastanud rollerit, kuna sõitis selle katki. Katkise rolleri viis ta Kooli tänavale, kus paari nädala pärast müüs selle koos Peep Peaga maha. Raha rolleri müügist sai tema endale. Kahju suurusega 8400 krooni on nõus.
14. Mati Palmi süüdistus 31.10.2008.a. episoodis (kannatanud Enn Nõmm ja Mairit Päärson) 21 Kannatanu Mairit Päärson andis kohtus ütlusi, et tema ja Enn Nõmme elukohta tuli lukustamata ukse kaudu keset ööd kella 1 ajal Mati Palmi. Enne Mati Palmit oli neil õhtul külas olnud Jaanus Lusmägi, kes oli just lahkunud ja seetõttu oli välisuks lukust lahti. Mati Palmi tahtis Enn Nõmmega rääkida. Ta nõudis Enn Nõmmelt raha 100 000 krooni ja autot, kuna viimane olevat kellelegi võlgu. Asi polevat isiklik vaid Mati Palmit olevat palutud kellegi võlgnevus sisse nõuda. Mairit Päärson ütles, et temale jäi mulje, et keegi saatis Mati Palmi Enn Nõmme juurde. Enn Nõmm pakkus Mati Palmile autovõtmeid, öeldes, et auto on liisitud. Autost Mati Palmi loobus. Mairit Päärson tunnistas, et Mati Palmi jõi nende juures köögis laual olnud pooliku viinapudeli tühjaks ja nõudis temalt, et ta valaks talle klaveri peal olnud viina baasil tehtud ravimit, mis oli mõeldud pealemäärimiseks. Tema valas ja Mati Palmi jõi sellegi ära. Mingil hetkel Mati Palmi lõi teda näo piirkonda 3-4 korral, et ta jalust kaoks. Löömine toimus köögis. Ta ütles, et tema ja Enn Nõmm püüdsid Mati Palmit rahustada. Seejärel lõi Mati Palmi Enn Nõmme mitmel korral, viimasena nägi ta, kuidas Enn Nõmm maha kukkus ja Mati Palmi ütles Mairit Päärsonile, et nüüd võtad riidest lahti. Temal õnnestus tagaukse kaudu majast väljuda. Mis peale seda majas toimus, Mairit Päärson ei näinud kuid oskas öelda, et Enn Nõmmel oli õnnestunud kiirabi kutsuda ajal, kui Mati Palmi oli mööda maja kolama läinud ja Enn Nõmm pääses ema tuppa. Kui tema ära oli, oli Enn Nõmmele ka kahe vaasiga pähe löödud, selle tunnistuseks olid Enn Nõmme peas haavad ja maja oli kilde täis. Üks vaasidest, keraamiline savist vaas, seisis klaveri peal ja teine, klaasist vaas samas toas kapi peal. Enn Nõmm oli üleni verine, tal olid peahaavad kuklapiirkonnas ja paremal pea küljel. Nad viidi samal öösel kiirabisse. Relvadest sel öösel juttu ei olnud. Kannatanu Enn Nõmm andis kohtus ütlusi, et sellel õhtul sai ta kokku lapsepõlvesõbra Jaanus Lusmägiga, nad läksid koos tema poole Lühike 2, Sindi linn, kus tarvitasid alkoholi. Kella poole ühe ajal öösel Jaanus Lusmägi lahkus. Tema koos Mairit Päärsoniga vaatasid televiisorit kui äkki tuli tuppa Mati Palmi. See sai võimalikuks, kuna maja välisuks jäi peale Jaanus Lusmägi lahkumist lukustamata. Mati Palmi nõudis temalt 100 000 krooni ja autot võlgade katteks. Ta arvas, et Mati Palmi küsis temalt võlga, mis oli tekkinud lastele elatusrahade maksmata jätmisest ja oli antud täituri kätte. Ta püüdis Mati Palmiga rääkides säilitada rahu, et mitte segada ema, kelle kodu see oli. Tekkis ütlemine, mille käigus võttis Mati Palmi toas olnud klaveri pealt vaasi ja lõi selle talle pähe puruks. Ta oli mingi aja meelemärkuseta ja kui ta üritas kööki komberdada, nägu oli verega koos ja ta ei näinud hästi, lõi Mati Palmi talle teise vaasi pähe lõhki. Siis ta oli veel umbes 10 minutit meelemärkuseta, kui püsti sai, komberdas ema juurde ja palus endale kiirabi kutsuda. Sellel momendil Mati Palmit ei olnud. Mati Palmi ähvardas Mairit Päärsoni noaga ja peksis teda käega ning tõmbas hommikumantli seljast. Mairit Päärson oli õue jooksnud. Patsiendikaardi (5 kd tl 6) ja fototabeliga (5 kd tl 5) on fikseeritud, et Mairit Päärsonile on tekitatud pea piirkonna pindmised vigastused ja verevalum on näha näos. Patsiendikaardi (5 kd tl 12) ja fototabelitega (5 kd tl 10-11) on fikseeritud Enn Nõmme vigastused– objektiivselt pea piirkonnas kaks 3-4 cm pikkust pindmist põrutushaava. Kiirabi on saabunud sündmuskohale kella 4 paiku öösel. Tunnistaja Jaanus Lusmägi ütluste kohaselt ta tunneb Mati Palmit, kuna on viimasega koos vanglakaristust kandnud. Enn Nõmmega on ta aga lapsepõlvesõber. Tol õhtul võttis ta koos Enn Nõmme ja tema elukaaslasega viimaste juures kodus viina ja läks Enn Nõmme juurest ära siis, kui elukaaslased omavahel vaidlema hakkasid. Mati Palmiga ta sellel õhtul ei kohtunud. Mingeid vigastusi Enn Nõmmel ega Mairit Päärsonil ei olnud. Relvadest ei ole temal Mati Palmiga üldse juttu olnud. Tunnistaja Marek Busch ütluste kohaselt sõitis ta koos Andres Väljaotsaga sündmuskohale 22 väljakutsele. Nad leidsid Mati Palmi Enn Nõmme elukohast tagatoast voodist, teki alla pugenuna. Enn Nõmm tuli uksele ja ütles, et viige Mati Palmi siit minema. Tema jäi õue vaatama, et Mati Palmi ei põgeneks mõne muu väljapääsu kaudu ja samal ajal pidas Väljaots Mati Palmi toas kinni. Mairit Päärsoni majas ei olnud, tema oli tänaval ja tuli hüüdmise peale ligemale. Enn Nõmmel olid pea ja nägu verega kaetud, ka Mairit Päärsonil oli vigastusi näha. Mati Palmi oli tugevas alkoholijoobes ja väitis, et hoopis tema on kannatanu, näidates oma peahaava. Kuid Mati Palmi näitas sama peahaava temale varasemal väljakutsel sama tööpäeva õhtul Sindi turu juures, kuhu tuli politseisse väljakutse, et lõhutakse kioskeid. Siis väitis Mati Palmi, et ta sai sama peahaava kukkumise tagajärjel. Rohkem vigastusi tunnistaja hinnangul Mati Palmil juurde tekkinud ei olnud ja kiirabisse teda ei toimetatud. Tunnistaja Andres Väljaotsa ütluste kophaselt märkas majale lähenedes Mati Palmit läbi köögiakna köögist ära jooksmas. Enn Nõmm tuli uksele ja palus, et politsei Palmi ära viiks, kuna ta oli hulluks läinud ja seal peksma hakanud. Mati Palmi oli jooksnud tahatuppa ja seal teki alla pugenud. Enn Nõmm rääkis talle lühidalt, mis oli juhtunud ja seega oli alus Mati Palmi kinnipidamiseks. Ta läks koos Mati Palmiga politseiautosse, kus Mati Palmi käis välja kaks verisooni, justkui oleks Enn Nõmm teda esimesena rünnanud ja seejärel, et tema oli Enn Nõmme juurde tulnud relva ostma ja Nõmm ei olnud peale raha maksmist relva andnud vaid hoopis kallale tulnud. Midagi, mis Palmi ütlusi kinnitaks, tunnistaja oma hinnangul majas ei märganud, samas tundus sündmuskoht haakuvat Nõmme ütlustega. Tunnistaja Eevi Nõmm, Enn Nõmme ema, kes viibis samuti Lühike 2 majas, andis kohtus ütlusi, et tema nägi ainult sündmuse lõppvaatust. Öösel jooksis Enn Nõmm tema tuppa ning palus helistada. Eevi Nõmm läks oma toast välja ja kuulis, et keegi läks majas üles teisele korrusele. Ta ootas, et näha, kes sealt alla tuleb. Ülevalt tuli alla pikk kõhna noormees, kes nõudis Ennu. Enn oli sel ajal tema toas helistamas ja Eevi Nõmm keeldus võõrast oma tuppa laskmast. Võõras ütles, et Enn peab oma võla ära maksma. Varsti oli kiirabi ja politsei kohal. Köögis olid kahe vaasi, poolkristallist ja savist vaasi killud ning kööginuga põrandal maas. Enn Nõmme voodi oli verd täis ja poeg oli ise verega koos. Mingit kisa tunnistaja eelnevalt ei kuulnud, ta magas ja tubade uksed, mis olid tema ja Ennu toa vahel, olid kinni. Süüdistatav Mati Palmi seletas kohtus, et talle helistas öösel kella 1 paiku Jaanus Kumm (nüüd Lusmägi), et Konsumi juures kokku saada. Jaanus pakkus talle, et ta ostaks Enn Nõmme käest ühe püssi, kuna tema ei saa Enn Nõmmega läbi. Vaevatasuks pidi Palmi saama 1000 krooni. Mati Palmi läks Enn Nõmme juurde ja ütles, et tahab relva osta. Nõmm tõi automaadi ning lõi sellega Mati Palmile piki pead. Ta oli löögist uimane ja oli meelemärkuseta kuni politsei tulekuni. Enn Nõmm ütles, et ta ei topiks oma nina sinna kuhu pole vaja. Nõmm võttis temalt ära nahktagi ja selle taskusse jäi mobiiltelefon. Löögist sai ta peavigastuse. Mairit Päärsoni tema löönud ei ole, naisel oli juba varem silma all sinikas. Seejärel helistas Enn Nõmme ema politseisse, politsei tuli kohale ja pidas ta kinni. Majas oli ta pool tundi. Vaatlusprotokolliga (5 kd tl 23-28) on vaadeldud Mati Palmil seljas olnud sviitrit. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (5 kd tl 31) kohaselt toimetati Mati Palmi Sindist, Lühike 2 kainenema, tal tuvastati joove 1,07 mg/l. Prptokollist ei nähtu Mati Palmil vigastuste olemasolu. Isiku läbivaatuse protokolli (5 kd tl 38-39) kohaselt kinnipidamisel on Mati Palmil tuvastatud peas nahahaav, otsmikul nahakriimustus, põsel turse, jalal ja käel marrastused. 23 Läbiotsimisprotokolli (5 kd tl 47-50) kohaselt otsitavaid esemeid ei leitud.
15. T. S süüdistus 14.12.2008.a. episoodis (kannatanu Risto Olviste) Kannatanu Risto Olviste andis kohtus ütlusi, et tema süüdistatavat T. S ku ei tundnud. Tol õhtul jäi ta maja ette autosse ootama oma tüdruksõpra. Trepikojast väljus kolm noormeest, kaks nendest kõndisid mööda, kolmas koputas akna peale. Ta laskis autoakna alla, võõras noormees tegi samal ajal autoukse lahti. Võõras küsis, kas ta viiks tema ja tema sõbrad Konsumi juurde. Tema ei olnud nõus, kuna oli pime aeg, inimesed olid talle võõrad ja ukse lahti teinud isik tundus purjus olevat. Fotode järgi (isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll 4 kd tl 5-6) ta tundis ära teda tülitanud isikus T. S ja ka kohtus kinnitas kannatanu, et tegemist oli T. S uga. Nad vaidlesid S uga vähemalt viis minutit, sellel ajal üks sõpradest oli lahkunud, teine ootas kuuri nurga juures. Kui kannatanu vait jäi, küsis S temalt, kas on väga naljakas, kuigi kannatanu ei naernud ja T. S lõi teda järgmisel hetkel vastu kõrva. Kui ta küsis, mis ta teinud on, lõi S teda uuesti vastu suud ja kui ta autost kõrvalistuja istmele hakkas liikuma, lõi veel korra. Ta võttis telefoni ja autovõtmed ja hakkas autost välja ronima, ning sel ajal lõi T. S teda jalaga mitu korda selga. Ta helistas politseisse. Kuna teda rünnanud T. S pani mingi pudeli maha, arvas kannatanu, et teda tahetakse veel rünnata ning ta jooksis Ringi tänava suunas, noormehed hakkasidki talle järgi jooksma. Kannatanu sai politseiga kokku Sindi bensiinijaama juures. Tagasi auto juurde jõudes seal teda rünnanud isikut ei olnud. Risto Olviste ütles, et paar kuud hiljem helistas T. S talle ja küsis, mis avalduse ta on tema vastu teinud kui tema ei ole midagi teinud. Fototabelilt (4 kd tl 3) on näha Risto Olviste huulel vigastus. Patsiendikaardist (4 kd tl 4) nähtub, et Risto Olviste pöördus kiirabisse samal ööl kella 00.42 paiku. Seal tuvastati temal ala-ja ülahuule põrutushaavad ning marrastused näos. Tunnistaja Tiiu Kask andis kohtus ütlusi, et Risto Olviste pidi teda autos ootama. Sellest, et Risto Olvistet maja ees löödi, sai tunnistaja teada, kui Olviste helistas tema emale. Tema läks õue ja nägi seal tema trepikojas elavat Kalle Pärnoja. Nägi ka T. S ku mingi tüübiga, aga nemad kõndisid maja eest edasi. Tunnistaja Aleksander Treiali ütluste kohaselt täitis sellel õhtul tööülesandeid ja sai väljakutse Sindis Kooli 4 maja juurde, kus meesterahvale oli peksa antud. Nad sõitsid koos kannatanuga maja juurde, kus nägid purjus Kalle Pärnoja, kes tunnistas, et oli olnud koos T. S uga. Viimane võis kannatanule kehavigastusi tekitada. Tunnistaja Ako Liloveer ütluste kohaselt nad tulid koos Ahto Suka ja T. S uga Kalle Pärnoja juurest. Tema läks minema. Maja ees seisis sel hetkel üks sõiduauto. S ja Sukk jäid maja ette. Risto Olvistet ta ei tunne. Tunnistaja Ahto Sukk andis kohtus ütlusi, et nad olid Kalle Pärnoja juures ja tarvitasid seal alkoholi. Kalle Pärnoja juurest lahkusid nad kolmekesi, Ako Liloveer läks ära. Tema ja T. S seisid maja ees. Maja ees seisis sõiduauto, milles istus üks noormees. T. S läks mehega rääkima., et ta neid ära viiks. Ta kuulis, kuidas S küsis võõralt, kas ta võiks neid Konsumi juurde viia. Noormees keeldus. T. S vihastas sellepeale ning lõi autos olnud noormeest käega. Mitu korda T. S noormeest lõi, tunnistaja öelda ei osanud. T. S käitumine oli tunnistajale ebameeldiv. Noormees ütles, et kutsub politsei. T. S aga järele ei jätnud ja käis jätkuvalt peale. Noormees väljus kõrvalistuja ukse kaudu ja jooksis minema. Ta jooksis koos T. S uga kannatanule järele. 24 Süüdistatav T. S tunnistas ennast kohtus süüdi ja rääkis, et tema käis Kalle Pärnoja elukohas pidutsemas, temaga koos oli ka Ahto Sukk. Kalle Pärnoja maja ees oli mingi meesterahvas auto juures. Tema küsis, kas ta viskaks neid Konsumi juurde. Talle tundus, et see mees tahab neid ründama hakata, mistõttu ta võttis sisse kaitsepositsiooni sisse ja lükkas mehe käega eemale. Mees, keda ta lükkas, oli autost väljas, tõmbas suitsu ja jooksis lihtsalt minema. Hiljem ta helistas kannatanule, kes ütles, et tal ei ole mingeid pretensioone. Patrullilehe koopia (4 kd tl 14) kohaselt 14.12.2008.a. kella 23.40 oli väljakutse Sindis Kooli 4 juures, kus kannatanuks oli Risto Olviste, kellele tulid kaks meest kallale. Prokurör palub kohtul Mati Palmi - süüdi tunnistada

§ 263

p 1, 3, 4 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust; - süüdi tunnistada

§ 121

järgi ning karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust; - süüdi tunnistada

§ 25lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista kuus

§ 63

lg 2 alusel, suurendades raskemat karistust, liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 17.02.2008.a kuni 19.02.2008.a s.o 3 päeva ning 16.05.2008.a kuni 24.10.2008.a s.o 5 kuud 9 päeva ning 31.10.2008.a kuni 05.05.2009.a so 6 kuud 5 päeva, s.o kokku 11 kuud 17 päeva ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 13 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja lugeda karistuse kandmise algust kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast. T. S - süüdi tunnistada

§ 263

p 1, 3, 4 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust; - süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 6 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust; - süüdi tunnistada

§ 22

lg 2 ja 209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust; - süüdi tunnistada

§ 214

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 aastat vangistust; - süüdi tunnistada

§ 121

järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust;

§ 63

lg 2 alusel, suurendades raskemat karistust, liitkaristuseks mõista 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 21.05.2008.a kuni 20.11.2008.a s.o 6 kuud, lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 76

lg 6 ja § 65 lg 2 alusel, suurendades karistust 07.06.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 24 päeva võrra, liitkaristuseks mõista 5 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust. Arvestades, et T. S viibib vahi all teises kriminaalasjas, tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada ja arvestada karistuse kandmise algust kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kalle Pärnoja - süüdi tunnistada

§ 25

lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust; - süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 alusel, suurendades raskemat karistust, liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimisi 2 aastase katseajaga. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Ülle Paesüld - süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimisi 18 kuulise katseajaga. 25 Janno Alberg - süüdi tunnistada

§ 263

p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimisi 18 kuulise katseajaga. Mati Palmi kaitsja leidis, et osaliselt on tõendatud Sevostjanovi löömine. Teistes episoodides palus M. Palmi õigeks mõista ja karistus määrata selliselt, et see ei ületaks juba äraistutud aega. T. S kaitsja leiab, et T. S tuleb õigeks mõista. Äärmisel juhul Kõivomägi löömise episoodis ümber kvalifitseerida

§ 121

järgi ja väljapressimise episood omavoliks

§ 257järgi.

Palub kohaldada kergemat karistust kui prokurör taotles. Kalle Pärnoja kaitsja leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on õiglane. Janno Albergi kaitsja leiab, et J. Alberg tuleb õigeks mõista, kui kohus nii ei arva, siis taotleb Kõivomägi löömine ümber kvalifitseerida

§ 121järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus.

Ülle Paesüldi kaitsja taotleb karistuse mõistmist alla alammäära ja kohaldada

§ 73sätteid.

Mati Palmi viimases sõnas leiab, et pole kuritegusid toime pannud; T. S palub kergemat karistust, kuna tal on ülal pidada kaks last ja elukaaslane, Piiri kohviku episoodis pole süüdi ja väljapressimist pole toime pannud; Kalle Pärnoja, Janno Albert ja Ülle Paesüld kahetsesid tehtut. Maakohtu seiskoht 1. Mati Palmi süüdistus 10.02.2008.a. episoodis (kannatanu V. Sevostjanov) Mati Palmi ei eita, et lõi V. Sevostjanovit. Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et Vitali Sevostjanovile tekitati ajal, mil ta Gainullini korterist ca tunniks ajaks lahkus, tervisekahjustusi. Patsiendikaardi ja kiirabikaardiga on leidnud tõendamnist, et Sevostjanovil esinesid tervisekahjustused, mis olid mitmes kohas – vasakus suunurgas, vasaku silma all, ninaluumurd, paremal pea poolel marrastusjäljed, vasakul pool muhk, valu roietepiirkonnas, millised ei saanud olla tekitatud ühekordsest rusikaga löömisest. Puuduvad tõendid, et peale süüdistatava oleks keegi teine kannatanut löönud või et kannatanu oleks vigastused saanud teisel ajal ja kohas. Mati Palmi ütles, et kannatanul on kogu aeg silm sinine, kuid see väide ei ole millegagi tõendatud. Tunnistaja Rinad Gainullin kinnitas, et vigastused olid Sevostjanovil siis, kui ta korterisse tagasi jõudis. Tunnistaja Ako Liloveeri ütlustega on tõendatud, et Mati Palmi tõukas mitmel korral Sevostjanovit. Kannatanu Vitali Sevostjanov on kinnitanud mitmel korral ülekuulamisel, et Mati Palmi lõi teda koridoris ja Jaama 7 maja juures, samuti, et teda peksti jalgadega ajal, mil ta maas lamas. Kannatanu ütlusi toetavad tal tuvastatud vigastused ning osaliselt ka süüdistatava enda ütlused. Kannatanu ütluste usaldusväärsust ei vähenda asjaolu, et tema kinnitusel peksid teda kaks meest kuid teisele, Ako Liloveerile süüdistust ei esitatud kuna see otsus toetus ka muuhulgas Mati Palmi ütlustele, kes kinnitas, et tema üksi kannatanut lõi. Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud tahtlikult, mida kinnitab kuriteo toimepanemise viis. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Isegi juhul, kui Vitali Sevostjanov oli toime pannud Liloveeri suhtes õigusvastase teo, ei anna see õigust vägivalla tarvitamiseks. Seega leiab kohus, et Mati Palmi, teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

26 2. Mati Palmi süüdistus 16.02.2008.a. episoodis (kannatanud Juri Nazarov ja Diana Nazarova) Mati Palmi ennast süüdi ei tunnista ja kinnitab, et hoopis tema oli kannatanu, kellele kallale tuldi. Kohus tõendeid kogumis hinnates leiab, et Mati Palmi süü on leidnud tõendamist. Mati Palmi enda ütlustega ja tunnistajate Ahto Sukka ja Ako Liloveeri ütlustega on tõendatud, et kõik koos läksid Nazarovite juurde Sindis, Pärnu mnt 27a ühiselamusse, et rääkida varastatud soojapuhurist. Kannatanu Diana Nazarova ütlustega leidis tõendamist, et Diana Nazarova tuli koputuse peale uksele ja Mati Palmi hakkas teda valjuhäälselt sõimama. Kannatanu Juri Nazarovi ütlustega on tõendatud, et koridorist kostva lärmi peale tuli tema koridori, tema naine, laps ja 4-6 võõrast meest olid koridoris. Kohe kui koridori astus, tungis üks mees talle midagi ütlemata kallale, lõi vastu paremat jalga, ta kukkus selili, seejärel jätkas mees käte ja jalgadega peksmist. Tunnistajate Ahto Sukka ja Ako Liloveeri ütlustega on tõendatud, et Mati Palmi oli see, keda nad püüdsid takistada ja Juri Nazarovi pealt ära tirida. Kohus leiab, et Mati Palmi jutt enesekaitsest on nende tunnistajate ütlustega ümber lükatud. Kannatanupoolne käitumine võis olla tingitud ka sellest, et Diana Nazarova kinnitusel tõukas Mati Palmi Diana Nazarovat ja Juri Nazarov tuli neile vahele, asudes seega kaitsma oma abikaasat. Sellisel juhul ei olnud aga kaitseseisundis mitte Mati Palmi, vaid Juri Nazarov. Diana Nazarova ründamiseks puudus Mati Palmil igasugune alus. Kohus leiab, et Diana Nazarova ja Juri Nazarovi peksmine häiris peale kannatanute nende alaealist poega Raido Nazarovit, kes kutsus välja politsei. Kannatanud Diana Nazarova ja Juri Nazarov olid kodus koos 9-aastase Raivo Nazaroviga, kes kohtuistungil küll ütles, et ta juhtunut ei mäleta kuid kes kutsus välja politsei. Tema telefonikõnede salvestustest nähtub, et laps kutsub Nazarovite kodusele aadressile abi kuna tema emale ja isale tungiti kallale. Diana Nazarova ja Juri Nazarovi peksmine toimus üldkasutatavas koridoris majaelanike ja kõrvaliste isikute nähes ja juuresolekul, mida kinnitasid kannatanud ja tunnistajad Liloveer ja Sukk. Mati Palmi kinnitas ise kohtus, et koridor oli rahvast täis, Juri Nazarov kinnitas, et koridoris olid tema naine, laps ja 4-6 võõrast meest. Kohtu hinnangul häiris sündmus ühiselamu elanikke, sest peksmine toimus üldkasutatavas koridoris, samuti oli koridoris vähemalt 4-5 inimest lisaks kannatanutele ja nende alaealise lapse. Kohus leib, et Mati Palmi pidi pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu ning sellisest teadmisest lähtudes valib isikliku konflikti lahendamiseks koha ja viisi, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi Üldkasutatav koridor on koht, millele on juurdepääsuvõimalus kolmandatel, asjasse mittepuutuvatel isikutel. Mati Palmi tegevus häiris ka Palmiga kaasasolnud sõpru, kes tema tegevust takistada püüdsid. Seega leiab kohus, et tegemist ei ole pelgalt kannatanute kehalise väärkohtlemisega vaid rahu ja avaliku korra rikkumisega vägivalla kasutamisega ehk pani toime

§ 263p 1 süüteokoosseisule vastava kuriteo.

Subjektiivsest küljest pani Mati Palmi kuriteo toime tahtlikult. Ta lõi kannatanuid korduvalt käte ja jalgadega, teda püüti kannatanu peksmisel korduvalt takistada ja eemale tõmmata, millest Palmi ei hoolinud vaid jätkas vägivaldset käitumist. Ta ei taltunud isegi politsei saabudes, nii et teda tuli füüsiliselt takistada kallale tungimast mis viitab tahtlikule teoviisile. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 3. Mati Palmi ja Kalle Pärnoja süüdistus 20.03.2008.a. episoodis (kannatanud Triinu Tiisler ja OÜ Turret House) Hinnates kõiki tõendeid kogumis, nähtub et nii kannatanute Triinu Tiisleri kui OÜ Turret House juhatuse liikme Martti Maasiku, tunnistaja Janek Grigorjevi kui süüdistatavate Mati Palmi ja Kalle Pärnoja ütlused lähevad kokku osas, mis puudutab Suur-Sepa majas objektiivselt toimunut – Mati Palmi poolt külmkapi ja pesumasina keset tuba sikutamist, Mati Palmi ja Kalle Pärnoja poolt 27 pööningule viiva ukse lahtimurdmist ja Pärnoja poolt sealt tööriistade äravõtmist. See aga tähendab, kuigi süüdistuse kohaselt oli nende tegevus suunatud võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmisele sissetungimisega, olid nad juba lõpule viinud

§ 266

mõttes omavolilise sissetungimise, mis varguse koosseisus neeldub kui üks raskendav asjaolu. Kalle Pärnoja kinnitas, et tema kavatseski minna tööandja asukohta tööriistu varastama ja kutsus endaga kaasa Mati Palmi. Tema ei helistanud kellelegi ja kui ta tööriistadega lahkuma hakkas, tuli Martti Maasik sündmuskohale. Tunnistaja Janek Grigorjevi ütlustest nähtub, et Mati Palmi oli tööriistade hõivamisest teadlik ja ta soovis seda, kuna ta pakkus tööriistu ka temale müüa. Mati Palmi kinnitas kohtus, et tema murdis pööningule viiva lukustatud ukse lahti. Samuti ei ole alust kahelda tunnistaja Janek Grigorjevi ja süüdistatava Kalle Pärnoja kokkulangevates ütlustes selles, et Mati Palmi soovis ära viia ka pesumasinat ja külmkappi, kuna ta nihutas need asukohtadest põranda keskele välja ja helistas transpordi saamiseks kellelegi, kutsudes ta Express Hotline juurde, mis asus üle tänava. Kohus leiab, et Pärnoja ütlused, et ta neid esemeid hõivata ei tahtnud võimaldavad teha järelduse, et see ei olnud küll Pärnoja initsiatiiv kuid ta ei teinud ka midagi Palmi tegevuse takistamiseks vaid nõustus vaikivalt kaassüüdistatava käitumisega. Väidetav Kalle Pärnoja õigus nõuda OÜ-lt Turret House töötasu, ei anna talle õigust minna tööandja juurde vargile. Pärnoja oli töölt lahti lastud ja lukudki tema kätte jäänud võtme tõttu majas ära vahetatud. Mati Palmi ütlustega on tõendatud, et tema helistas Martti Maasikule ja ähvardas asju ära viia. Sündmuste käigust nähtub, et seejärel Pärnoja ja Palmi murdsid pööningule sisse ja asusid tegema ettevalmistusi suuremate esemete äraviimiseks, Pärnoja võttis pööningult kaasa tööriistad, seega ei soovinudki nad kokku leppida aega töösuhete lahendamiseks vaid nende eesmärk oli hõivata võõrast vara. Kuritegu jäi nendest olenemata asjaoludel lõpule viimata omanike sekkumise tõttu. Seega Mati Palmi ja Kalle Pärnoja, tahtliku teoga, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, panid toime

§ 25lg 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. T. S ja Janno Alberg süüdistus 29.04.2008.a. episoodis (kannatanu Kõivomägi) T. S ku ja Janno Albergi süüdistatakse

§ 263

p 1, 4 alusel avaliku korra raskes rikkumises ehk selles, et nemad 29.04.2008.a Sindis, Pärnu mnt 57 asuva Maxima kaupluse ees ründasid kauplusest väljunud Kalle Kõivomäge, lõid teda rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda ning tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse ninaverejooksu näol. Kaupluse ees toimunud peksmist nägid pealt Arne Mirme, Meelis Meier ja Ruth Kõlvart ning viimase poolt kohalekutsutud Janek Kõks, kelle appi tulles süüdistatavad minema jooksid. Kannatanu Kalle Kõivomägi kohtus ütles, et ta ei mäleta juhtunut, kuna palju aega on möödas ja ta oli purjus, samas tunnistas ta õigeks kohtueelses menetluses öeldu. Sündmuse toimumist kinnitavad nii süüdistatavad ise kui tunnistajad Meelis Meier, Arne Mirme, Ruth Kõlvart ja Janek Kõks. Kannatanu tunnistas, et oli päris purjus, mille tõttu tema tähelepanuvõime oli madal, ta tunnistas, et ründajaid ta ära ei tunneks. Samas on kannatanu olnud kindel, et teda rünnati, ründajateks oli kaks noormeest ja mingit põhjust ta ründamiseks ei andnud. Vägivalla tarvitamise tagajärjel, mida tunnistab nii Janno Alberg, tunnistajad Kõks, Meier ja Mirme, hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Seega tekkis temale antud sündmuse käigus ka tervisekahjustus. Kohus leiab, et arvestades kannatanu, tunnistaja Mirme ja Meieri ütlusi, on tõendatud, et süüdistatavad ründasid kannatanut, kes selleks mingit põhjust tol momendil ei andnud. Seega võib kannatanu ründamise taga olla isiklik varem tekkinud motiiv. Samas lahendasid süüdistatavad konflikti avalikus kohas avalikult, nad tungisid ilma mingi mõjuva põhjuseta avalikus ja üldkasutatavas kohas - kaupluse ees kannatanule 28 kallale, nii et kannatanu oli sunnitud ennast kaitsma. Süüdistatavate ühisele ja kooskõlastatud käitumisele viitavad teo asjaolud, nii kannatanu kui tunnistaja Mirme ütlevad, et süüdistatavad ründasid kannatanut koos. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunnistaja Ruth Kõlvart tundis fotode järgi ühes lööjatest ära Janno Albergi. Kvalifitseerimaks süüdlase tegevust

§ 263

järgi, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelga konstateeringuga, et peksmine toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist

§ 263järgi (RKKKo 3-1-178-05).

Isikutevahelise tüli lahendamine võib tõepoolest toimuda ka viisil, et see väljub pelgalt näiteks isikuvastase süüteo raamidest

§ 121

mõttes ning süütegu kvalifitseeritakse kui avaliku korra raske rikkumine

§ 263järgi.

Kuid tähele tuleb panna, et sellisel juhul lisandub teole n.ö täiendav mõõde - isikliku tüli lahendamine väljub sellisel juhul toimepanijate, isiklikku laadi konflikti lahendavate poolte sfäärist, ning konflikti lahendamisesse saavad sellisel juhul enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse mittepuutuvad isikud. Toimepanija peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu

§ 16

. peatüki tähenduses ning sellisest teadmisest lähtudes valib isikliku konflikti lahendamiseks koha ja viisi, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi (RKKKo 3-1-1-15-07). Selleks, et kvalifitseerida asetleidnud vägivallateod avaliku korra rikkumisena, tuleb lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda (RKKKo 3-1-1-24-07). Tunnistaja Meelis Meier kinnitas kohtus, et nägi, kuidas kaks noormeest tungisid Kalle Kõivomägile kallale, ründasid teda poest väljumisel ja lõid rusikatega näo ja keha piirkonda. Tunnistaja Arne Mirme kinnitas, et nägi kuidas T. S ja Janno Albert rüselesid kannatanuga ning Janno Albert lõi kannatanut. Tunnistaja Ruth Kõlvart ja Janek Kõks nägid, et kannatanul oli nägu verine. Süüdistatavate Janno Albergi ja T. S ütluste kohaselt oli neil Kalle Kõivomägiga rüselus ja löömine. Seega kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et kohtus leidis täielikku tõendamist, et T. S ja Janno Albert ründasid kauplusest väljuvat Kalle Kõivomäge, lüües viimast näo piirkonda, mille tulemusena oli kannatanul nägu verine. Kohus leiab, et kallaletungi ja löömisega ei rikkunud süüdistatavad peale kannatanu teiste asjasse mittepuutuvate isikute nagu Arne Mirme, Meelis Meieri, Ruth Kõlvarti ja Janek Kõksi rahu ja avalikku korda. Tunnistajad nägid, et kannatanut rünnatakse ja sekkusid, mille tulemusena ründajad minema jooksid. Kogu sündmustik vältas lühikest aega. Seega leiab kohus, et tegemist on kehalise väärkohtlemisega, mitte avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga ja grupis. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et T. S ja Janno Alberg käitumine kirjeldatud olukorras vastab

§ 121, mitte § 263 p 1,4 tunnustele.

Seetõttu tuleb neile

§ 263

p-de 1 ja 4 järgi avaliku korra raske rikkumisena süüksarvatud kuritegu ümber kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena

§ 121järgi.

5. T. S , Ülle Paesüld süüdistus 14.-16..05.2008.a. episoodis (kannatanud SW Energia OÜ, OÜ Tolmetex) 29 Kohus leiab, et kogutud tõenditest nähtub, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas leidis aset SW Energia OÜ katelde ja mahupaakide vargus, mille koguses ja hinnas vaidlust ei ole. Metalli varguse eesmärk oli saada selle kokkuostu viimisest varalist kasu. Metalli transportijateks olid palgatud autojuht Jüri Põltsam ja abilisteks Raiko Kallaspoolik ja Juri Krainov. Metallikokkuostus müüs metalli oma nimelt Ülle Paesüld. Tunnistajate Raiko Kallaspooliku ja Juri Krainovi, süüdistava Ülle Paesüldi ütlustega leidis tõendamist, et neile jagas tööülesanded ja maksis raha T. S . T. S ei eita vargust, kuid kinnitab, et osales varguses koos Arne Mirmega. Tunnistaja Arne Mirme ütluste kohaselt tema sai teada varguse plaanist, kui kuulis T. S ku telefoniga rääkimas, ta käis kaasas, kui Raiko Kallaspoolikule näidati, kus katlad asuvad ja ta viis oma ema Ülle Paesüldi ja T. S kokku, kui T. S helistas ja otsis inimest, kelle arvele raha üle kantaks. Temal pangakaarti ei olnud kuid emal oli. Telefonikõnede andmetega on tõendatud, et 14.mai õhtul, 15.mail ja 16.mail on T. S telefonilt tehtud kõned Kallaspoolikule ja autojuht Põltsamile. Kohtus ei leidnud tõendamist, et T. S telefoni kasutas Arne Mirme nagu väitis T. S kohtus. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 16.mail ei olnud Mirmet üldse kaasas ja ka 15.mail toimunud kõnede kohta ütles tunnistaja Kallaspoolik, et tema leppis kokku S uga, et ta helistab talle, kui koorem peal ja seda ta tegigi. Süüdistatava Ülle Paesüldi, tunnistajate Kallaspoolik, Krainov, Mirme ütlustega leidis kohtus usaldusväärselt kinnitust, et rahasid jagas ja nö palka, sealjuures ka autojuhile, maksis T. S ning Mirme ei saanud mingit raha. Seega leiab kohus, et T. S väide, et varguse organisaator ja korraldaja oli Arne Mirme on tunnistajate ja süüdistatava Ülle Paesüldi ütlustega ümber lükatud ning on T. S poolt paljasõnaline, mis ei tugine ühelegi kohtu poolt uuritud tõendile. Võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil palgatud tööjõudu kasutades so vahendlikult, teist isikut ära kasutades, ära SW Energia OÜ-le kuuluvad katlad ja mahutid koguväärtusega 700 000 krooni ja olles varem varguse toime pannud, (S ku on korduvalt varguste eest karistatud ja karistused kehtivad), vastas T. S tegu

§ 199lg 2 p 4 ja 6 süüteokoosseisule.

Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult, millele viitab selle toimepanemise viis. Süüdistatav Ülle Paesüld tunnistas, et tema sai aru, et ta läheb kokkuostu müüma metalli, mille päritolu tema ei teadnud, samas ta oli teadlik, et temale metall ei kuulu. Kokkuostus täitis ta pabereid ja kirjutas alla ka sellele, et metall kuulub temale ja sellel ei lasu mingeid kohustusi. Järgmisel päeval läks ta uuesti kokkuostu, kuna tema juurde tuli uuesti S , ta oli nõus uuesti sama tee läbi käima ja samu kinnitusi jagama. Kokku sai Ülle Paesüld selle eest 1500 krooni. Seega teadis Paesüld, et ta müüs tegelikkuses temale mittekuuluvat asja, antud juhul metalli ja sai selle eest varalist kasu. Kokkuostus kontrollitakse müüja isikut ja soovitakse kinnitust müüdava kauba suhtes kohustuste puudumise kohta just seetõttu, et ei tekiks olukorda, kus omanik asja otsima tuleb ja võõrast valdusest välja nõuab. Oleks Paesüld öelnud, et ta ei tea, kelle metall see on, ei oleks tehingut toimunud ja OÜ Tolmetex ei oleks varakäsutust teinud. Omanik nõudis oma katlad välja ja firma, kellele Ülle Paesüld valeandmeid esitas, kandis varalist kahju. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et Ülle Paesüld teadis, et tal tuleb käia mitmel korral metalli müümas, tema jaoks teisel päeval minemine ei olnud üllatav. Ülle Paesüldi tegevus on käsitatav ühe jätkuva kuriteona, teod on toime pandud kahel järjestikusel päeval, teod pandi toime teadlikult ja eesmärgiga kasu saada, tegemist on sama tahtlusega ning teod vastavad sama süüteokoosseisu tunnustele. Seega leiab kohus, et tegemist ei ole korduva kelmuse toimepanemisega ning tema tegevus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 209lg 1 järgi.

Kelmusele kihutamises tunnistas T. S end süüdi. Katelde ja mahupaakide kokkuostu viimise kohta ütleb T. S , et tema saatis Paesüldi ja õpetas teda, kuna tema oli eelnevalt metalli müünud ja teadis, kuidas see käib. T. S teadis kuidas metallimüük käib, seda ta kohtuski kinnitas, tema oli see, kes Paesüldile nö tööpakkumisest rääkis, teda õpetas ja kokkuostu viis ning ka vajalikud paberid kätte 30 andis. Seega tekitas just tema Paesüldis tahtluse kuritegu toime panna. Kogu S u tegevus hõlmab nii kihutamist kui kaasaaitamist, kusjuures kaasaaitamine neeldub kihutamises. Kuivõrd T. S on varem toime pannud varguse, siis vastutab ta kelmusele kihutamise eest

§ 22lg 2 ja 209 lg 2 p 1 järgi.

6. Mati Palmi ja T. S süüdistus 16.05.2008.a. episoodis (kannatanud Tarmo Põldots, Rauno Põldots, Alver Tiivits, Catlin Strandberg, OÜ Ravelte) Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates nähtub, et enne kaklust toimus sõnavahetus omavahel võõraste Mati Palmi ja Rauno Põldotsa vahel. Kannatanu Catlin Strandbergi ja kannatanu Rauno Põldotsa sõnul sai konflikt alguse mitte Rauno Põldotsa agressiivsest käitumisest vaid Mati Palmi käitumisest, kes hakkas kohvikus sööki ootavale Rauno Põldotsale osa oma hamburgerist pakkuma. Tunnistaja Arne Mirme ja kannatanu Catlin Strandbergi ütlustega on tõendatud, et seejärel Mati Palmi ja Rauno Põldotsa vahel algas kähmlus. Kannatanute Rauno Põldotsa, Tarmo Põldotsa, ASlver Tiivitsa ja tunnistaja Arne Mirme ütlustega leidis tõendamist, et seejärel lahkusid Mati Palmi ja T. S kohvikust ning mingi aja möödudes tulid kohvikusse tagasi kaasas puidust nuiad. Nii kinnitab tunnistaja Arne Mirme, et Mati Palmil oli kaasas ogadega puidust nui ja T. S ul heledat värvi puidust pudrunui. Mõlemad nuiad olid võetud Janno Albergi autost. Mati Palmi hindab oma käitumist enesekaitseks. Kohus leiab, et need väited on ümber lükatud nii tema enda, kui ka kannatanute kui tunnistaja Arne Mirme ütlustega. Nimelt peale suulist arveteklaarimist kohvikus, läksid T. S ja Mati Palmi õues seisva Janno Albergi auto juurde, võtsid sealt nuiad ja sisenesid uuesti kohvikusse. Kannatanute ja tunnistaja Arne Mirme ütlustega leidis kinnitust, et ilma sõnagi lausumata, hakkasid T. S ja Mati Palmi kohvikus viibivaid Rauno Põldotsa, Tarmo Põldotsa ja Alver Tiivitsat nuiadega peksma. Vastupanu suutis osutada oma sõnul ainult Rauno Põldots, kes püüdis ründajat – Mati Palmit jalaga lüüa. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et Mati Palmi ja T. S ründasid kannatanuid Tarmo Põldotsa, Rauno Põldotsa ja Alver Tiiitsat, ründamise ajal ei olnud süüdistatavad hädakaitseseisundis ja kuna nad tegid seda avalikus kohas, kus toimus toitlustamine ja oma tegevusega häirisid nad asjasse mittepuutuva baaritöötaja Catlin Strandbergi rahu ja kindlustunnet, panid nad toime avaliku korra raske rikkumise. Catlin Strandbergt kinnitas kohtuistungil, et kakluse ajal oli ta kõrval ruumis, ei julgenud sealt välja tulla ja helistas politseisse. Kannatanu OÜ Ravelte juhataja Anne Talv ütluste kohaselt kakluse tagajärjel müügisaalis asunud mitu tooli ja laud oli lõhutud, klaasid katki, leti ees laes purunenud laearmatuur, milleni käega ei oleks ulatunud, kuid mis võidi puruks lüüa kurikaga, mille tükke ta sündmuskohal leidis. OÜ-le Ravelte on sellega tekitatud 2400 krooni suurune varaline kahju. Seega isikutevahelise tüli lahendamine väljus isikuvastase süüteo raamidest

§ 121mõttes ning tipnes kohviku inventari lõhkumisega.

Kohus leiab, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena

§ 263järgi..

Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja asitõendi vaatlusprotokolliga, kannatanu Catlin Strandbergi, Tarmo Põldotsa, Rauno Põldotsa, tunnistaja Arne Mirme ja süüdistatava Mati Palmi ütlustega on tõendatud, et süüdistatavad kasutasid vägivalla tarvitamisel puidust nuiasid ehk kasutati relvana kasutatavat eset, millega on võimalik ja tekitati kannatanutele tervisekahjustusi. Teo panid süüdistatavad toime vägivallaga ja grupi poolt. Seega vastab kuritegu

§ 263p 1, 3, 4 süüteokoosseisule.

Kuriteo panid süüdistatavad toime tahtlikult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Hädakaitseseisund eeltoodud põhjustel puudub. Kohus leiab, et T. S ütlused kohtulikul arutamisel ei olnud järjepidevad ning ei lähe kokku 31 kannatanute ega tunnistajate, samuti süüdistatava Mati Palmi ütlustega. T. S ütlused, et tema oli kohviku ees õues, kui üks noormees temal jope katki tõmbas, on ümber lükatud tunnistaja Arne Mirme ütlustega, et T. S ja Mati Palmi väljusid koos ja tulid seejärel kurikatega ning hakkasid kannatanuid nendega peksma. Sellise käitumise tagajärjel võis rebeneda ka S u jope tasku, eriti kui kannatanud ennast rünnaku ees kaitsesid. 7. T. S süüdistus 16.05.2008.a. episoodis (kannatanu Ulvi Põldots) T. S ule on esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, olles seega

§ 214

lg 2 p 1 täheldatud isik, 16.05.2008.a kella 04.00 ajal Pärnu linnas, Kadri tänaval maja nr 8 ees nõudis T. S Kadri 8 korteris nr 1 elavalt Ulvi Põldotsalt 3000 krooni üleandmist ning ähvardas raha maksmisest keeldumise korral puruks visata Ulvi Põldotsa elukoha aknad. Sellega tema, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on ähvardatud hävitada ja rikkuda vara, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T. S ütluste kohaselt kakluse käigus Piiri kohvikus rebis keegi noormeestest katki tema jope tasku. Tema leidis, et temal on õigus nõuda katkise jope kinnimaksmist. Selleks pöördus ta Rauno Põldotsa poole, et see jope kinni maksaks. Kuna viimasel raha ei olnud, siis sõideti taksoga kannatanu koju ja ema lubas jope kinni maksta. Tema kedagi ähvardanud ei ole. Ulvi Põldots ütluste kohaselt öösel tuli kella nelja ajal tema noorem poeg Rauno koju, silm sinine, käsi verine ja pusa verine ning püksid lõhki. Õues oli tema jaoks võõras noormees, kelles ta äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis ära T. S u. S nõudis temalt 3000 krooni lõhutud jope heastamiseks, vastasel korral lubas kodu aknad ära lõhkuda. Algul vaieldi rahulikult, siis tõstis T. S häält. Ulvi Põldots kinnitas kohtus, et küsis T. S telefoninumbrit kuna ei tahtnud öösel vaielda. T. S andis numbri ja ütles, et nüüd ta teab, kus ta elab ja kui raha ära ei maksa, lööb majal aknad sisse. Ta võttis ähvardusi tõsiselt, ei saanud magada ega tööle minna. Akende lõhkumisega oleks 10 000 krooni suurune kahju ja ta ei tea siiamaani, kas S tuleb ja lööb aknad puruks. Kohus leiab, et T. S käitumine tuleb ümber kvalifitseerida

§ 257järgi.

Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et Piiri kohvikus leidis aset kaklus, kus osalisteks olid T. S , Mati Palmi, Tarmo Põldots, Rauno Põldots ja Alver Tiivits. T. S avastas, et kakluse käigus on puruks rebenenud tema jope tasku. Ta nõudis jope kinnimaksmist Rauno Põldotsalt. Viimase ütluste kohaselt tal raha ei olnud ja kuivõrd ta tundis Mati Palmi ja T. S ees hirmu kuna viimased ei lubanud Tarmo Põldotsal ja Alver Tiivitsal enne kohvikust lahkuda, kui raha käes, siis sõitsid Rauno Põldots ja T. S taksoga Põldotsa koju. Tunnistaja Aare Laine ütluste kohaselt mingit lärmi ei olnud, ta kuulis ainult mingist riiete kinnimaksmise vajadusest. Tunnistaja Liisi Närepi ütluste kohaselt Ulvi Põldots rääkis õues ootava T. S uga, tagasi tulles ütles, et mees olevat raha nõudnud ja lubanud aknad sisse lüüa, kui raha ei maksa. Ta võttis ähvardust tõsiselt. Kohus leiab, et T. S teostas oma oletatavat õigust – nõuda Ulvi Põldotsalt puruks läinud jope heastamist – ebaseaduslikus korras ja keeldumisel ähvardas rikkuda Ulvi Põldotsa vara – purustada maja aknad. Vaidlust ei ole selles, et Ulvi Põldots ei lõhkunud mitte kuidagi T. S jopet, seega ei olnud T. S ul mitte mingit alust nõuda raha Ulvi Põldotsalt. Samuti ei leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist, kes ja kuidas T. S jope üldse lõhkus. Kuivõrd T. S ei pidanud ennast Piiri kohvikus juhtunus vastutavaks, siis arvas ta, et tema on kannatanu ja õigustatud kahju hüvitamist nõudma. Kohtus leidis aga kinnitust, et Piiri kohvikus toimunu eest on vastutavad Mati Palmi ja T. S . Seega on T. S Ulvi Põldotsale jope eest raha nõudes käitunud ebaseaduslikult. Oma rikutud õiguste 32 kaitseks on igal isikul võimalus ja õigus pöörduda politsei poole või kohtusse. T. S seda aga teinud ei ole, vaid otsustas tegutseda ise ähvardades rikkuda kannatanu vara. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Omavoliga on aga kriminaalõiguslikus mõttes tegemist siis, kui süüdlane teostab ebaseaduslikult õigust, mis eksisteerib reaalselt (tõeline õigus), või mida ta on õigustatud oletama ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames (oletatav õigus). Väljapressimise piiritlemisel omavolist lähtutakse eeldusest, et omavoli on avaliku rahu vastane süütegu. Õiguskord tagab omanikule võimaluse oma õiguste teostamiseks seaduslikul teel, omavoli korral teostabki süüdlane oma tõelisi või oletatava õiguse, mis on suunatud võõra vara vastu. Kohtus leidis tõendamist, et T. S andis Ulvi Põldotsale oma telefoninumbri, et viimane järgmisel päeval talle helistaks ja raha ära maksaks. Ulvi Põldots seda ei teinud ja T. S rohkem Ulvi Põldotsaga ühendust ei võtnud. Väljapressimisena oleks tegemist siis, kui kannatanu on varem süüdlasele lubanud raha, jätnud aga lubaduse täitmata. 8. Kalle Pärnoja süüdistus 10.07.2008.a. episoodis (kannatanu Andrei Tihomirov) Süüdistatav Kalle Pärnoja tunnistas ennast Andrei Tihomirovi rolleri varguses süüdi. Tema süüd tõendavad lisaks tema enda ütlustele veel tunnistaja Siiri Kukke ütlused, kes nägi Kalle Pärnojat süüdistuses toodud ajal rolleriga sõitmas; kannatanu Andrei Tihomirovi ütlused, kes andis rolleri Kalle Pärnojale korraks sõita ja rollerit enam tagasi ei saanudki; Peep Pea ütlustega, kes nägi Kalle Pärnojal rollerit ning mopeedi dokumentidega. Sellega pani Pärnoja, olles varem varguse toime pannud isikuks, toime

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 8400 krooni. Kalle Pärnoja võttis hagi õigeks ja nimetatud summa välja mõistmisele vastu ei vaielnud. 9. Mati Palmi süüdistus 31.10.2008.a. episoodis (kannatanud Enn Nõmm ja Mairit Päärson) Mati Palm andis kohtus ütlusi, et tema ei ole Enn Nõmme ega Mairit Päärsoni löönud vaid hoopis teda rünnati Enn Nõmme poolt, kui ta tuli relva ostma. Mati Palmi väiteid ei kinnita ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend. Kinnipidamisel oli Mati Palmi peas ca 2 cm pikkune marrastus, samuti marrastus parema jala päkal. Seljas oli Mati Palmil verekahtlase määrdumisega, sh määrdumine käiste otstel, sviiter. Mati Palmi toimetati kannatanute elukohast kainenema, tal tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,07 mg/l mis on keskmine joove. Tunnistaja Marek Buschi ütlustega leidis tõendamist, et vigastused olid Mati Palmil juba sama päeva õhtul, kui ta kinnitas, et sai haavad kukkudes. Kannatanute Enn Nõmme, Mairit Päärsoni ja tunnistaja Eevi Nõmme ütlustega leidis tõendamist, et Mati Palmi nõudis Enn Nõmmelt võla maksmist, mingist relvast juttu ei olnud. Asjaolu, et Mati Palmi majast ei lahkunud vaid Eevi Nõmme kohates jätkuvalt võla tasumist nõudis ning et ta politsei saabudes teki alla peitu puges, näitab, et mitte tema ei olnud antud sündmuses ohver vaid vastupidi. Relvi hiljem läbi viidud läbiotsimisel Enn Nõmme elukohast ei leitud. Kohus leiab, et puudub alus kahelda kannatanu Enn Nõmme, Mairit Päärsoni ütlustes, et Mati Palmis tungis neile kallale ja tekitas kehalisi vigastusi. Tunnistaja Eevi Nõmme ütlustega on 33 tõendatud, et Mati Palmi majas viibides tuli Enn Nõmme tema tuppa, nägu üleni verine. Samal ajal Mati Palmi juures mingitest vigastustest tunnistaja ei rääkinud. Vigastuste olemasolu kannatanutel kinnitavad ka patsiendikaardid ja fototabelid. Mati Palmi ütlused selles, nagu oleksid kannatanud juba varem siniste silmadega olnud, ei ole tõendatud ja on paljasõnalised. Tunnistaja Jaanus Lusmägi ütluste kohaselt kannatanutel samal ööl, ca pool tundi varem mingeid vigastusi ei olnud. Vaaside purunemist kinnitavad kõik majas viibinud isikud peale Mati Palmi, samuti Mati Palmi kinnipidanud politseiametnikud Marek Busch ja Andres Väljaots. Seega on Mati Palmi ütlused vastuolus kõigi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seega leiab kohus, et Enn Nõmme ja Mairit Päärsoni löömise, neile valu ja tervisekahjustuste tekitamisega on Mati Palmi toime pannud

§ 121süüteokoosseisule vastava kuriteo.

Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud tahtlikult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Varalisi nõudeid Enn Nõmm ega Mairit Päärson ei esitanud. 10. T. S süüdistus 14.12.2008.a. episoodis (kannatanu Risto Olviste) Tõenditest nende kogumis nähtub, et Risto Olvistet löödi süüdistuses nimetatud ajal ja kohas ning tekitati talle kehavigastusi. T. S tunnistas ennast Risto Olviste löömises süüdi, kuid ütles, et tõukas kannatanut, sest kannatanu hirmutas teda. Kohus leiab, et T. S süüd kuriteo toimepanemises tõendavad lisaks tema enda ütlustele veel kannatanu Risto Olviste ütlused, kes kinnitas, et T. S tungis talle ilma põhjuseta kallale ja lõi mitmel korral rusikaga näkku ja jalaga selga. Samuti tõendab T. S süüd tunnistaja Ahto Sukka ütlused, et T. S tülitas autos istunud kannatanut, vihastas ning lõi kannatanut. T. S võide, et Risto Olviste oleks