← Eesti

2-22-675/81

Obsah (5)§ 164§ 436§ 230§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 05. juuni 2024.a, Tallinnas Hagihind 896,49 eurot Menetlusosa

§ 164lg 1).

1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 26.02.2018.a määrusega tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud elatist. Hagi kohaselt on tsiviilasjas nr xxxx määratud hagejale makstava elatise suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Jõustunud on uus perekonnaseaduse redaktsioon. Kostja ema varaline seisnud on paranenud, hageja oma on jätkuvalt kasin. Kostja veedab hagejaga 8 päeva kuus. Hageja vanemad ostavad kostjale ka riideid, raamatuid ning nende raha eest oli kostja ka nt suvelaagris. Kostja emal on olemas eraldi majaosa, kus ta võib kostjaga elada. Täiendavate eluasemete ostmiseks kostja ema nimele kostjal vajadust ei ole. Kostja kulud on ülepaisutatud, kostja ei ole erivajadusega laps. Hageja palub vähendada elatise summat 99,61 euroni kuus. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
  2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagejal on oma äri, ta tegeleb autode tarkvara muudatustega ja töö maksumus ühe auto eest on 350-500 eurot. Samuti ei ole selge, mis alusel hageja leiab, et kostja ema sissetulek on oluliselt paranenud. Need väited on ka tõendamata ja paljasõnalised. Hageja hakkas veetma lapsega koos 8 päeva kuus ainult, hagiavalduse esitamise ajal sel põhjusel, et oleks alus elatise vähendamiseks. Tegelikult veedab hageja kostjaga aega 2-3 päeva kuus. Kostja kulud on hoopis suurenenud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 02.02.2022.a kohtumääruses (dtl 5-8). 2

  1. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi jõustunud kohtuotsusega seadusjärgses miinimummääras väljamõistetud elatise vähendamiseks vastavalt 01.01.2022.a muutunud õiguslikule olukorrale. PKS § 2172 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et varasemalt miinimummääras väljamõistetud elatusraha suuruseks loeti alates 01.01.2022.a 292 eurot kuus ja kui vanem või laps selle summaga ei nõustu, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
  2. Hageja palub muuta 26.02.2018.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud elatist ning määrata alates 15.01.2022.a elatis lähtudes PKS § 101 uuest redaktsioonist. Hageja leiab, et kuna viibib kostjaga kuus 8 päeva, tuleb vastavalt PKS § 101 lg-le 6 vähendada selle võrra ka elatise summat.
  3. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et tema vajadused on suuremad kui 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS alusel arvestatav miinimum elatis. Samuti viibib kostja iga kuu hagejaga koos üksnes 2-4 päeva ning sellest tulenevalt ei ole alust vähendada elatist vanemaga koos veedetud aja osas.
  4. Kohus tegi pooltele 29.04.2022.a ja 18.03.2023.a kompromissettepanekud (dtl 37, 282). Hageja nõustus mõlema kompromissettepanekuga (dtl 183, 288). Kostja nendega ei nõustunud (dtl 43, 287).
  5. Kuni 31.12.2021.a kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020.a kuni 31.12.2021.a oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
  6. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.
  7. Vaidlust ei ole, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ning et kostja elab emaga. Pooled vaidlevad igakuise elatissumma vähendamise üle. Pooled on erimeelt selles, kui suured on kostja igakuised kulud ning mitu päeva ühes kuus viibib kostja koos hagejaga. Samuti leiab hageja, et kostja ema on varaliselt paremas seisus kui hageja.
  8. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
  11. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.
  12. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
  13. oktoobri
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
  15. Hagejal on üks alaealine laps, s.o kostja. Hagejale kuulub koos kostja emaga 3 ühisomandisse elamu Xxxx (dtl 262-263). Nimetatud kinnistul on hüpoteek ning hagejale kuuluvale mõttelisele osale on kantud keelumärge käsutamise keelamiseks. Hageja pangakontodel puuduvad vabad vahendid ning Xxxx arvelduskonto on blokeeritud (dtl 92, 110, 132, 207-211, 213). Hageja on kohtuistungil öelnud, et tal on keskharidus ning ta on töötanud Xxxx (dtl 156). Hageja on töötukassas arvel alates 04.01.2023.a ja saab töötu abiraha (dtl 156, 191). 05.02.2021-01.04.2022.a hageja tulu ei teeninud (dtl 105). Hageja väitel on tal depressioon ning selle tõendamiseks on hageja esitanud 26.10.2023.a esmakordse arsti visiidi väljavõtte (dtl 258). Hagejal puuduvad sõidukid (dtl 275).
  16. Kostja emal on üks laps, s.o kostja. Kostja ema sai igakuist palka kuni märts.2022.a 1390 eurot (dtl 133-136). Perioodil 04.03.2023-17.11.2022.a oli kostja ema töötuna arvel (dtl 218). Alates 16.11.2022.a töötab kostja ema V OÜ-s. Kostja emale kuulub korteriomand Xxxx, mis on koormatud hüpoteegiga ja ½ kaasomandis kinnistu Xxxx (dtl 262-263), mis on samuti koormatud hüpoteegiga. Kostja emale kuulub sõiduk Chevrolet Malibu registreerimisnumbriga xxxx (dtl 168). Kostja saab lapsetoetust 80 eurot kuus.
  17. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta on töövõimetu ning ei ole võimeline kostjale elatist tasuma. Kuigi kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejal puudub kindel sissetulek (dtl 92, 105, 110, 132), ei tõenda see, et hageja üldse sissetulekut ei teeni. Kostja ema on kinnitanud, et hageja sõidab nii mootorratta kui ka autoga ning kostjale tuleb hageja järgi autoga (dtl 269, 277-279). Hageja ei ole nendele väidetele vastu vaielnud. Kohus leiab, et asjaolu, et registritest ei nähtu, et hagejale kuuluks sõidukeid, ei tähenda, et hageja neid siiski ei kasuta. Kuivõrd kostja on esitanud tõendid, et hageja kasutab erinevaid mootorsõidukeid, siis ei saa hageja majanduslik olukord olla niivõrd halb nagu ta hagis väidab.
  18. Kohus leiab ka, et depressiooni näol ei ole tegemist haigusseisundiga, mille tõttu inimene oleks koheselt töövõimetu. Töövõimetuse tõendamiseks tuleb esitada vastav arstitõend. Tõenditest nähtub, et hageja pöördus depressiooni pärast esimest korda arsti vastuvõtule alles 26.10.2023.a. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal üldse oleks varasemalt depressiooni esinenud. Hageja pole tõendanud, et ta on osaliselt või täielikult töövõimetu.
  19. Hageja on kohtuistungil kohtule kinnitanud: „Mul on keskharidus, IT valdkond, tööotsingud alles käivad, olen töötanud IT administraatorina ja tugiteenuste osutamine“ (dtl 156). Seega on hagejal olemas töökogemused IT valdkonnas ning käesolevate tõendite pinnalt ei näe kohus ühtegi sellist asjaolu, mis kinnitaks, et hageja ei ole töövõimeline või ei suuda endale tööd leida.
  20. Hageja ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, et ta oleks järjepidevalt tööd otsinud, kuid pole osutunud valituks. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab nt osalise töövõimetuse pärast miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud ühtegi sellekohast tõendit, siis ei ole antud juhtumil tegemist sellise olukorraga.
  21. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 12).
  22. Kostja leiab, et tema vajadused on suuremad kui PKS § 101 lg-tes 3-5 alusel arvestatav kahekordne elatis. Kostja igakuised kulutused on väidetavalt 909 eurot kuus (dtl 12). Hageja vaidleb kostja igakuistele kuludele vastu ning leiab, et need on ülepaisutatud (dtl 36).
  23. Kuna hageja on esitanud vastuväited kostja igakuistele kuludele, siis peab kohus 4 vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas.
  24. Kohus selgitab, et kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates

  1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 13).
  2. Kohus nõustub sellega, et kostja igakuised vajalikud kulud summas 909 eurot on osaliselt tõendamata.
  3. Tartu Ülikooli
  4. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis Lõpparuanne“ (edaspidi Lõpparuanne) kohaselt on 7 kuni 12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 359 eurot (kättesaadav veebilehel https://skytte.ut.ee/sites/default/files/202205/Miinimumelatis_l%C3%B5pparuanne_t%C3%A4iendatud_19022020.pdf lk 39).
  5. Kostja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele on 300 eurot (dtl 12). Selles sisalduvad eluaseme kommunaalkulud, eluasemelaen, kindlustusmaksed ja internet. Hageja leiab, et ta ei pea tasuma kostja ema laenumakseid ning endale vara seotamine on kostja ema vaba valik. Kostja emal on olemas eraldi majaosa, kus ta võib kostjaga elada (dtl 35).
  6. Kohus ei nõustu hagejaga, et eluasemelaenu ei tohiks arvestada kostja eluasemekulude hulka. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13 p 17, p 18 II lõik). Kohus leiab, et hageja väide, et kostjal oli koos emaga võimalik edasi elada majaosas, mis kuulub osaliselt hagejale ja osaliselt kostja emale on asjakohatu, kuivõrd on ilmselge, et peale lahkuminemist, ei suuda enamus lapsevanemad lahkarvamuste tõttu enam ühel samal eluasemel edasi elada.
  7. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja ema eluasemelaen oli perioodil 15.12.2021.a kuni 15.02.2022.a 331,85 eurot kuus (dtl 15) ning alates 15.06.2023.a 487,88 eurot (dtl 220). Kuivõrd kostja on esitanud väidetavalt 15.06.2023.a tõusnud laenusumma suuruse 487,88 euro kohta üksnes panga kalkulaatori väljavõtte ning esitatud dokumendist nähtub, et graafik on üksnes näitlik, siis ei loe kohus tõendatuks, et eluaseme laenussumma on tõusnud. Kohus loeb tõendatuks, et igakuine laenusumma on 331,85 eurot, mille tasumise kohta on kostja esitanud ka pangakonto väljavõtted (dtl 15). Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostja elatise hulka tuleb lugeda eluasemelaen 165,92 eurot (331,85/2).
  8. Kostja leiab, et eluaseme hulka tuleb lugeda ka kindlustusmaksed korteri eest (dtl 12). Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja ema on tasunud perioodil 15.11.2021.a-15.02.2022.a kellegi elukindlustust 19,38 eurot (dtl 18). Lisaks on ta maksnud perioodil 08.11.2021.a -15.02.2022.a pangale arvete alusel alates 9,96 eurost kuni 22.98 euroni makseid (üks nendest kindlustusmakse), mille eest aga jääb selgusetuks (dtl 15, 17). Ühtegi arvet kohtule esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et kuna arveid kohtule esitatud pole ning selgusetuks jääb, mis maksetega tegemist üldse on ja milline neist peaks olema korteri kindlustusmakse (seda ei ole välja toodud ka kostja vastustes), siis ei saa kindlustusmakseid igakuise elatise juurde arvestada. 5
  9. Kostja leiab, et eluaseme hulka tuleb lugeda ka interneti teenus (dtl 12). Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et perioodil 17.12.2021.a kuni 13.02.2022.a on Elisa Teleteenused AS-ile tasutud 22,98 eurot kuus (dtl 17). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Kohus leiab, et seega on tõendatud, et internetile ja telepaketile kulub kostjal iga kuu 11,49 eurot (22,98/2).
  10. Kostja leiab, et eluaseme hulka tuleb lugeda ka eluaseme kommunaalkulud (dtl 12). Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kommunaalkulude eest on tasutud november 2021.a 123,18 eurot, detsember 2021.a 134,19 eurot, jaanuaris 2022.a 199,31 eurot ning veebruaris 2022.a 172,16 eurot (dtl 14). Kuna kostja on esitanud kommunaalkulude tasumise väljavõtte enamuses talvekuude eest, mil kommunaalkulud on kütte- ja elektrikulude tõttu tavapärasest suuremad, siis pole usutav, et nt suvekuude kommunaalkulud on samas suuruses. Seda näitab ka novembri kuu tasumine (oktoobri kuu eest) summas 123,18 eurot. Seega arvestades kohtule esitatud tõendeid ja kohtu eelnevaid selgitusi, peab kohus tõendatuks, et kostja igakuised eluaseme kommunaalkulud on keskmiselt kokku summas 70 eurot (140/2=70).
  11. Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja igakuised eluaseme kulud kokku 247,41 eurot (165,92+11,49+70).
  12. Kostja on märkinud, et toidukulud ühes kuus on 200 eurot (dtl 12). Hageja leiab, et nimetatud kulu on ülepaisutatud (dtl 36). Kohtule esitatud tõenditest (kostja pangakonto väljavõtted toidupoodides tasumise kohta), nähtub, et perioodil 16.11.2021.a kuni 15.02.2022.a tasus kostja toidupoes kolme kuu peale kokku 583,26 eurot, mis teeb jagatuna kolme kuuga 194,42 eurot kuus (dtl 19-22). Arvestades, et kostja peres on kaks pereliiget, siis teeb see ühe inimese kohta kuus 97,21 eurot (583,26:2).
  13. Kohus võtab toidukulu osas aluseks ka eelpool viidatud Lõpparuande ja Statistikaameti andmed (https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator), mille kohaselt tõusis tarbijahinnaindeks aprilliks 2023 võrreldes
  14. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad tõusid ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui Lõpparuande tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuli keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus. Seda justnimelt arvestades elatise väljamõistmisel perioodil 15.01.2022-31.03.2023.a. Edasi kohus ei arvesta tarbijahinnatõusu, sest alates 01.04.2023.a ja 01.04.2023.a on elatise miinimumsumma suurunenud juba iseenesest. Kohus arvestab toidukulu osas ka asjaoluga, et lapsed saavad vähemalt ühe päevase toidukorra eeldatavalt koolis. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et põhjendatud toidukuluks on 108 eurot kuus.
  15. Kostja on märkinud, et inglise keele eratunnid ühes kuus on 50 eurot (dtl 12). Hageja leiab, et see kulu on põhjendamata, kuna inglise keele tunnid on koolis tasuta (dtl 36). Kohtule on esitatud tõendina üks maksekorraldus, millest nähtub, et 16.12.2021.a on tasutud Kinderdom OÜ-le 50 eurot (dtl 23). Arvet ennast kohtule esitatud ei ole. Seega ei nähtu, mis teenuse eest tasutud on ning kas tegemist oli ühekordse teenusega. Lisaks nähtub pangakonto väljavõttelt, et Kinderdom OÜ-le on tehtud 50 eurone makse 16.12.2021.a, 22.02.022.a ja 04.04.2022.a (dtl 45, 48, 57). Seega nähtub, et kostja ei ole iga kuu tasunud 50 eurot, vaid üle ühe kuu. Seega saab lugeda põhjendatud kuluks ühe kuu eest 25 eurot.
  16. Kostja on märkinud, et logopeed ühes kuus on 80 eurot (dtl 12). Hageja leiab, et see kulu ei ole põhjendatud, kuna logopeedi teenuseid saab mitmes kohas tasuta (dtl 36). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et logopeed Ž. G. on kirjalikult kinnitanud, et kostja on alates 21.06.2021.a käinud tema juures (dtl 25-26). Kui kaua kostja peab logopeedi juures käima ja kas selle eest tuleb tasuda, seda kirjalikust kinnitusest ega kostja vastusest aga ei selgu. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi arvet või maksekorraldust, millest nähtuks, et 6 logopeed on tasuline. Seega leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et käib tasulise logopeedi juures ning seda kulu ei saa elatise hulka arvestada.
  17. Kostja on märkinud, et riiete ja jalanõude kulu ühes kuus on 50 eurot (dtl 12). Hageja leiab, et nimetatud kulu on ülepaisutatud (dtl 36). Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud riiete eest 24.01.2022.a 9,18 eurot, 27.01.2022.a 8,97 eurot, 05.02.2022.a 9,18 eurot, 06.02.2022.a 9,99 eurot, 07.02.2022.a 46,54 eurot (dtl 27-29). Kohus leiab, et arvestades esitatud tõendeid ning Lõpparuannet, mille kohaselt moodustas 7-12 aastaste laste standardeelarves kulutused riietele ja jalanõudele 63 eurot kuus (vt lk 39) ning võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 34), siis jääb kostja poolt välja toodud riiete ja jalanõude kulu standardeelarve piiridesse. Seega loeb kohus põhjendatuks riiete ja jalanõude kulu 50 eurot kuus.
  18. Kostja on märkinud, et juuksur ühes kuus on 12 eurot (dtl 12). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Seega leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 12 eurot kuus.
  19. Kostja on märkinud, et klassifond ja teised kooli kulutused ühes kuus on 10 eurot (dtl 12). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud 07.12.2021.a klassiraha 10 eurot ning 02.05.2022.a tasunud ekskursiooni eest 36,50 eurot (dtl 30, 49). Seega leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 10 eurot kuus.
  20. Kostja on märkinud, et tervisekulud ühes kuus on 20 eurot (dtl 12). Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud Tervise päike ostusaidil 24.01.2022.a 29,95 eurot (dtl 31). Maksekorraldusest aga ei nähtu, mida see summa sisaldab. Kuna kostja ei ole kohtule rohkem tõendeid esitanud, kui üks maksekorraldus, siis võtab kohus aluseks Lõpparuande, mille kohaselt moodustas 7-12 aastaste laste standardeelarves kulutused tervishoiule 6 eurot (vt lk 39). Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 34), on kohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud tervisekuluks tuleb lugeda 8 eurot kuus.
  21. Kostja on märkinud, et laagrite kulud, mis on kaks korda aastas on ühes kuus 7 eurot (dtl 12, 221-224). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Kostja on tõendina esitanud 03.04.2023.a arve summas 365 eurot, millest nähtub Kloogaranna Noortelaagri maksumus. Lisaks on esitatud maksekorraldused MTÜ Lasnamäe Huvikoolile tasumise kohta (dtl 222-224). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et põhjendatud laagri kuluks on 7 eurot kuus.
  22. Kostja on märkinud, et puhkusereisid aastas on 600 eurot ehk 50 eurot ühes kuus (dtl 12). Kohus leiab, et puhkusreisi näol ei ole tegemist lapse vältimatult vajaliku kuluga. Vanem saab lapsega puhkusereisile minna vastavalt võimalustele ning ei saa panna teisele vanemale kohustust tasuda pool puhkusreisist kinni. Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole põhjendatud.
  23. Kostja on märkinud, et osteopaat üks kord kahe kuu jooksul on 60 eurot (dtl 12). Hageja leiab, et see ei ole kostjale vajalik ning vajadusel saab pöörduda tõendusliku meditsiini spetsialisti poole, milles teenused on lastele tasuta (dtl 36). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostja on üldse osteopaadi juures käinud, siis ei saa seda kulu elatise hulka arvestada.
  24. Kostja on märkinud, et kulutused vabale ajale ja meelelahutusele on ühes kuus 20 eurot (dtl 12). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud. Seega leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 20 eurot kuus.
  25. Kostja on märkinud, et sünnipäeva tähistamine ja kingitused sünnipäevaks ja jõuludeks on ühes kuus 80 eurot (dtl 12). Hageja leiab, et nimetatud kulu on ülepaisutatud (dtl 36). Kohus nõustub hagejaga. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit sünnipäeva pidamise kohta (nt mängutoa arve vms). Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 11.04.2022.a on XS mänguasjade poes tasutud 23,99 eurot (dtl 61). Rohkem tõendeid kohtule esitatud 7 ei ole. Samas on kostja kohtuistungil kinnitanud, et ka hageja ostab kostjale kingitusi (dtl 156, 00:11:46). Seega leiab kohus, et kinnitust on leidnud, et mõlemad vanemad ostavad kostjale kingitusi ning seega ei tule sünnipäeva- ja jõulukingituste kulu elatise hulka lugeda.
  26. Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja igakuised kulud kokku 487,41 eurot (247,41+108+25+50+12+10+8+7+20), millest ühe vanema osa on 243,70 eurot (487,41:2).
  27. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
  28. Seega arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, on hagejale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus summas 203,70 eurot kuus (243,70:2-40).
  29. Hageja on palunud elatist vähendada ka kostjaga viibitud aja võrra, mis on hageja väidetel 8 päeva kuus (dtl 2). Kostja vaidleb sellele vastu ning leiab, et viibib hagejaga kuus kokku 2-3 päeva (dtl 156).
  30. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
  31. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).
  32. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu
  33. veebruari
  34. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
  35. oktoobri
  36. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
  37. Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Hageja on välja toonud, et kostja on hagejaga viibinud 2023.a järgmistel kuupäevadel 14.01-15.01, 20.0122.01, 27.01-29.01, 04.02-05.02, 11.02-12.02, 24.02-26.02, 03.03-05.03, 18.03-19.03, 25.03-26.
  38. Hageja selgituste kohaselt võttis ta kostja teisel päevapoolel või laupäeva hommikul ja viis tagasi pühapäeval kella 20:00 paiku (dtl 201). Kostja vaidleb nendele kuupäevadele vastu ning on esitanud teised kuupäevad ja kellajad (dtl 216).
  39. Kohus leiab, et kuna juba hageja poolt väljatoodud kuupäevadest nähtub, et kostja veedab hagejaga aega üksnes 3-4 päeva kuus (dtl 201), siis ei hakka kohus analüüsima ega võrdlema hageja ja kostja poolt väljatoodud koosviibimise kuupäevi. Seaduse kohaselt vähendatakse elatist juhul, kui viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kuivõrd hageja esitatud andmete kohaselt viibib kostja hagejaga üksnes 3-4 päeva kuus, siis ei ole võimalik viibimise aja osas elatist vähendada.
  40. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kuivõrd kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja vajadused on suuremad kui 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS alusel arvestatav miinimumelatis, siis tuleb elatist vähendada seaduses sätestatud miinumsumma suuruseni. Hageja kohustub kostjale tasuma elatist igakuiselt vastavalt PKS §-s 101 sätestatud alustel. Elatis tasutakse iga kuu
  41. kuupäevaks A. E. pangakontole nr xxxx, selgitusega 8 “Elatis ”.
  42. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.
  43. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 58.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 896,49 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 59.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 60. Kooskõlas

§ 164

lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.