1-24-2184 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2024.a Tallinn Kriminaalasja number 1-24-2184 (24230250017) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi Lühimenetluses Katrin Tron Süüdistatav Janek Raidlo ik: 38607075236, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht: enne kinnipidamist registreeritud töötu. Elukoht enne kinnipidamist: xxx. Asukoht: XXX, xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 28.03.2024, vahistatud Harju Maakohtu 30.03.2024 määruse alusel alates Janek Raidlo kahtlustatavana kinnipidamisest vahistamise tähtajaga kuni 28.04.2024. Harju Maakohtu 11.04.2024 kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend muutmata. Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 18.03.2024 otsusega nr 1-24-1675

§ 424

lg 2 järgi vangistus 1 aasta ja 8 kuud, mis

§ 68

lg 1 ja § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 594 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 5 kuud. Kohtuotsus jõustus 26.03.2024. Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1 1. Janek Raidlo süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ja § 329 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale

§ 63

lg 1 alusel ja

§ 424lg 2 ettenähtud sanktsiooni aluseks võttes karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Janek Raidlole mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 3.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 18.03.2024 otsusega nr 1-24-1675 mõistetud karistusega, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 18.03.2024 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o tegemata üldkasuliku töö 594 tunni ulatuses, mis vastavalt

§ 69

lg 6 sätestatule võrdub vangistusega 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva täies ulatuses, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning Janek Raidlole mõistetud liitkaristuse, s.o tähtajalise vangistuse 2 aastat, 11 kuud ja 24 päeva kandmist arvestada alates Janek Raidlo kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 28.03.

2. Janek Raidlo suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja kandmisele määratud karistuse tähtaja saabumisel.
3. Süüteo toimepanemiseks kasutatud vahend, s.o Põhja prefektuuri politseiparklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn hoiustatud mootorsõiduk Opel Vectra (VIN: XXXXXXXXXXXXXX) registreerimismärgiga XXXXXX tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule, andes sõiduki üle sõiduki registrijärgsele omanikule või tema volitatud ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isikule.
4. Janek Raidlolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (tuhat kakssada kolmkümmend) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel määratud tasu 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) senti ning kohtumenetlusel määratud tasu 218 (kakssada kaheksateist) eurot ja 38 (kolmkümmend kaheksa) senti, kokku kaitsjale makstud tasu 636 (kuussada kolmkümmend kuus) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) senti; s.o kokku menetluskulu 1866 (tuhat kaheksasada kuuskümmend kuus) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Janek Raidlo, 1-242184, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Janek Raidlole tema kinnipidamiskoha aadressile, tehes selle kättetoimetatavaks e-toimiku süsteemis või süüdistatava soovil saadetakse tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. 2 Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
5. SÜÜDISTUSE SISU Janek Raidlot süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 18.03.2024 Harju Maakohtu poolt

§ 424

lg 2 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 28.03.2024 kella 17.15 ajal Harjumaal, Tõdva-Hageri tee 4 km suunaga Kiisa poole mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,11 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,01 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Janek Raidlo liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Janek Raidlo pani toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt. Janek Raidlot süüdistatakse selles, et tema hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt isikuna, keda karistati 18.03.2024 Harju Maakohtu otsusega 1-24-1675

§ 424

lg 2 järgi sh sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks (26.03.2024 - 25.08.2024) ja karistus ei ole kustunud - juhtis tahtlikult uuesti 28.03.2024 kella 17.15 paiku Harjumaal, Tõdva-Hageri 4 km suunaga Kiisa poole mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXXXXX, omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkudes 26.03.2024. jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-24-1675 temale mõistetud karistuse täitmist, millega ta ei täitnud tahtlikult täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega pani Janek Raidlo toime karistuse kandmisest kõrvalehoidumise, s.o

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja leidis, et süüteo kvalifikatsioon on õige, kogutud tõendid on kohtukõlbulikud, on valinud lühimenetluse ja menetluseks takistusi ei ole. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

§ 424

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Eelnevast johtuvalt tuleb

§ 424

inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval joobe olemasolu ja seejärel süüteo korduvus. 3 Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Janek Raidlo juhtis 28.03.2024 kella 17.15 ajal Tõdva-Hageri tee

1. kilomeetril suunaga Kiisa poole, Harjumaal mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove: alkoholi kogus väljahingatavas õhus 1,11 mg/l, +/- 0,10, mõõtetulemus 1,01 mg/l). Tunnistaja D. Z. ütluste (tl 18) kohaselt sõitis tunnistaja 28.03.2024 mööda Tõdva-Hageri teed
2. kilomeetril suunaga Kiisa, kui märkas kuidas Kasemetsa teelt keeras Kiisa poole Opel XXXXXX. Autojuhil oli ohtlik sõidustiil, korra läks vastassuunavööndisse, millega tekitas ohtliku olukorra. Otsustas sõidukile järgneda ja peatada. Kell 17.15 peatas sõiduki. Toolis viibiv autojuht oli raskes alkoholijoobes ja tunnistaja kutsus politsei välja. Keeras süüte välja. Tunnistaja V. K. ütluste (tl 19) kohaselt täitis tunnistaja 28.03.2024 teenistuskohustusi koos patrullpolitseinikuga K. M. Said kella 17.13 ajal väljakutse, et Tõdva-Hageri tee
3. kilomeetril on kinni peetud joobes juht, kes tekitas mitu liiklusohtlikku olukorda. Kohale jõudes kell 17.27 avastasid, et joobes juht liikus sõidukiga Opel Vectra XXXXXX ning juhiks oli Janek Raidlo

§ 424järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Harju Maakohtu 18.03.2024 otsuse nr 1-24-1675 (tl 31-33) kohaselt karistati Janek Raidlot

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 8 kuud,

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 1 aasta 7 kuud ja 24 päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus ülkasuliku tööga 594 tundi, mille tegemise ajaks määrati 2 aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd kohus koostas otsuse resolutiivosa, pidi kohtumenetluse pool otsusega mittenõustumisel 7 päeva jooksul otsuse kuulutamisest teavitama kohut kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise soovist. Ei Janek Raidlo ega ka tema kaitsja 7 päeva jooksul otsuse vaidlustamise soovist kohtule ei teatanud ning kohtuotsus jõustus 26.03.2024. KarRS § 24 lg 1 p 7 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 18.03.2024 kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Vastupidi, süüdistatav ei olnud veel isegi jõudnud üldkasulikku tööd tegema hakata, rääkimata üldkasuliku töö sooritamisest, kui pani toime uue samalaadse kuriteo. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale peab korduvus või süstemaatilisus kvalifitseeriva tunnusena olema täidetud süüteo toimepanemise ajal ning teo kvalifitseerimisel ei ole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on varasemad karistusandmed arhiveeritud või mitte. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist

§ 424

lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on

§ 424

lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t süüdistatav on

§ 424lg 2 märgitud isikuks.

Janek Raidlole

§ 424

järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Süüdistatav selgitas kahtlustatavana ülekuulamisel, et oli päeva jooksul alkoholi tarvitanud ning tarvitas alkoholi ka vahetult enne sõiduki juhtimisele asumist, kuid asus sõidukit juhtima seetõttu, et läks elukaaslasega tülli ja elukaaslane ajas ta minema. Kohus leiab, et tülitsemine elukaaslasega ja elukaaslase nõudmine, et ta lahkuks, ei ole ei süüd ega õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Süüdistatav oli teadlik alkoholi tarvitamisest ja oma juhile keelatud seisundist, samuti sellest, et teda oli kaks päeva varem just sellise süüteo toimepanemise eest karistatud, kuid sellele vaatamata pidas ta vajalikuks sõidukit juhtida. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et elukaaslane oleks tal käskinud ära sõita, välistades muu lahkumise viisi ja seades süüdistatava väljapääsmatusse olukorda, vaid käskis tal sealt kaduda. Seejuures ei ole elukaaslase korraldus kodust kaduda süüd või õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Seega tegi süüdistatav ise oma teadliku valiku kui asus sõidukit juhtima. Arvestades süüdistatava seisundit ning joobe suurust saab asuda seisukohale, et süüdistatavale oli üheselt aru saadav, et ta on juhile keelatud seisundis ning mõõtetulemusest saab järeldada, et 5 süüdistatav oli eelnevalt suures koguses alkoholi tarvitanud. Seega ei saanud talle tulla ka üllatuseks, et sisse joodud alkohol tekitab joobe. Isik, kellele on omistatud juhtimisõigus ja keda on kaks päeva varem kohtu poolt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, on teadlik ka sellest, et sellises seisundis sõiduki juhtimine on keelatud ning selline käitumine on endiselt karistatav. Sellest järeldab kohus, et Janek Raidlo käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Janek Raidlo pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 329

näeb ette vastutuse karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest ja säte näeb ette erinevaid teoalternatiive, s.h on vastutus ette nähtud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadvalt kõrvalehoidumise eest. Seega tuleb tuvastada kas süüdlasele on kuriteo eest mõistetud loetelus märgitud lisakaristus ja kas see oli täitmisele pööratud. Kuivõrd karistust saab mõista ainult kohus ja kuriteo eest karistuse mõistmise pädevus on ainult kohtul, siis tuleb vastutuse eeldusena tuvastada kas isiku suhtes on kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsus, kas selle kohtuotsusega mõisteti isikule lisakaristus ja kas kohtuotsus on jõustunud. Vastavalt lisakaristuse iseloomule on võimalik, et kohtuotsus pööratakse täitmisele süüdimõistetule kohtuotsuses sisalduva lisakaristuse mõistmisest teatavaks tegemisega või kohtulahendi saatmisega asjaomasele asutusele ja isik peab hoiduma pärast otsuse jõustumist lisakaristuse kohaldamisega kehtestatud teatud tegevusest. Kui süüdimõistetu rikub talle kuriteo eest mõistetud lisakaristuse sisuks olevat keeldu, hoiab süüdimõistetu lisakaristuse täitmisest kõrvale. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistati Janek Raidlot Harju Maakohtu 18.03.2024 otsusega nr 1-24-1675

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest põhikaristusega, s.o vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ning sama otsusega mõisteti Janek Raidlole

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud kohtuotsus jõustus 26.03.2024 ning kohtuotsus edastati asjaomasele asutusele, s.o Transpordiametile 27.03.

1. Kohtuotsuses ülalpool analüüsitud tõenditest, s.h tunnistaja D. Z. ja süüdistatava enda ütlustest, samuti kaudselt ka tunnistaja V.K. ütlustest saab järeldada, et Janek Raidlo juhtis 28.03.2024 kella 17.15 ajal Tõdva-Hageri tee
2. kilomeetril suunaga Kiisa poole, Harjumaal mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXXXXX. Seega oli ajahetkeks, mil Janek Raidlo juhtis mootorsõidukit 28.03.2024, tehtud Janek Raidlo suhtes kohtuotsus nr 1-24-1675, selle otsusega oli Janek Raidlole mõistetud

§ 50

alusel lisakaristus, see kohtuotsus oli jõustunud ja saadetud asjaomasele asutusele, s.t otsus oli ka täitmisele pööratud. Kuna Janek Raidlo juhtis mootorsõidukit ajal, mil tema suhtes tehtud süüdimõistev otsus oli täitmisele pööratud, siis rikkus Janek Raidlo täitmisele pööratud

§ 50

sätestatud lisakaristuse sisuks olevat sõiduki juhtimise keeldu, millest ta pidi otsuse jõustumisest 5 kuu jooksul hoiduma ja sõidukit juhtides pani Janek Raidlo toime

§ 329ettenähtud kuriteo.

Subjektiivsest küljest eeldab süüdistatavale inkrimineeritud kuriteokoosseis subjektiivsest küljest vähemalt otsest tahtlust ja seega vähemalt isiku kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ja kohustusest järgida lisakaristuse sisuks olevat keeldu. Süüdistatav sai kohtuotsuse koopia allkirja vastu kätte kohtuotsuse kuulutamise järgselt 18.03.2024 ning kohtuotsusesse olid märgitud mõistetud põhikaristus, selle asendamine, asenduskaristuse sooritamise tähtaeg, mõistetud lisakaristus, selle tähtaeg ning kohtuotsuse edasikaebamise kord 6 ja tähtaeg. Kuivõrd süüdistatav edasikaebamise korras märgitud 7 päevase tähtaja jooksul otsuse vaidlustamise soovist ei teatanud, sai süüdistatav aru, et teavitamise tähtaja möödumisel jõustuvad temale kohtuotsusega mõistetud keelud ja kohustused, s.o kohustus teha üldkasulikku tööd, kohustus mitte tarvitada alkoholi, kohustus viia 5 tööpäeva jooksul Transpordiametisse oma juhiluba, tasuda 1 aasta jooksul menetluskulud ja hoiduda mootorsõiduki juhtimisest 5 kuu vältel. Seega kuivõrd süüdistatav viibis kohtuotsuse kuulutamise juures ja sai kohtuotsuse koopia ka allkirja vastu kätte, oli ta kindlas teadmises tema suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumisest ja lisakaristuse sisuks oleva keelu olemusest, keelu rakendumise algustähtajast ja kestusest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav pani temale

§ 329

järgi inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetusega, kuivõrd Janek Raidlo käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o kehtiva keelu rikkumise ja ta ka teadis, et see saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Janek Raidlo pani toime karistuse kandmisest kõrvalehoidumise, s.o

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ette näinud eranditult vangistuse kuni neli aastat. Seadusandja on

§ 329

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Käesoleval juhul nähtub süüdistusaktist ja kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav on temale

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi inkrimineeritud kuriteod 28.03.2024 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavale süüks arvatud kuriteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt

§ 63

lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 424

lg 2 ettenähtud kuritegu, tuleb karistust kohaldada

§ 424lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Seadusandja on

§ 424

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni nelja-aastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus, millest kas siis vähemalt osa peab olema täitmisele pööratud või on võimalik kogu mõistetav karistus asendada

§ 69sätestatud tingimustel üldkasuliku tööga.

Hinnates Janek Raidlo süü suurust talle

§ 424

lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb mõõdetavate suuruste puhul süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,01 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on keskmine. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine juhile keelatud seisundis, käesoleval juhul joobeseisundis, näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata keskmiseks. Samas pani süüdistatav samaaegselt toime ka

§ 329

ettenähtud kuriteo, kusjuures

§ 329

süüteokoosseisu puhul ei ole võimalik süü suurust mõõdetavate suuruste puudumise tõttu mõõta, mistõttu tuleb lähtuda teost enesest. 7 Süüdistatavat süüdistatakse ühe

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi toimepanemises, mistõttu saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü on

§ 329mõttes keskmine.

Kuna aga süüdistatav on ühe teoga toime pannud kaks erinevat süütegu, tuleb süüdistatava süüd lugeda üle keskmise suureks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusakti kohaselt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning ka kohus ei ole neid tuvastanud. Kergendava asjaoluna on süüdistusaktis märgitud puhtsüdamlikku kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse mõningase kriitikaga, kuivõrd süüdistatav on kolme kuu jooksul eelnevalt olnud kolmel korral kinni peetud samalaadse kuriteo toimepanemiselt ja seejärel peeti ta kinni juba neljas kord. Seega eelnevad kinnipidamised ja kahetsemised teda õiguskuulekusele ei suunanud nagu seda ei teinud ka süüdimõistev ja jõustunud kohtuotsus. Samas ei saa kohus viidatud kergendavat asjaolu ka täiesti tähelepanuta jätta. Küll leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust kergendamise suunas oluliselt mõjutada. Seetõttu leiab kohus, et süü suurus ja kergendava asjaolu esinemine peaksid tingima süüdistatavale karistuse mõistmise keskmisele määrale lähedases määras. Mis puudutab kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§ 329

ettenähtud kuriteo toimepanemise osas, siis on süüdistatav kohtueelses menetluses andnud ütlusi vaid

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo asjaolude kohta, kuid

§ 329

ettenähtud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta süüdistatav ütlusi andnud ei ole. Ta on vaid vastanud jaatavalt küsimusele kas talle on esitatud kahtlustus arusaadav, kuid on seejärel andnud ütlusi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise asjaolude kohta. Kuivõrd süüdistatava ütlused puudutavad vaid

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu ja süüdistatav on avaldanud kahetsust selle kuriteo toimepanemise osas, ei ole

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo osas kohtueelsel menetlusel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Küll avaldas süüdistatav kahetsust kohtuistungil ning kohus eeldab, et süüdistatav avaldas kahetsust kohtuistungil mõlema süüks arvatud süüteo osas. Süüdistatava karistusregistri andmetest ja kohtuotsusest nr 1-24-1675 (tl 30-33) nähtub, et süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus, mille puhul on isikut karistatud samuti

§ 424

lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt ning varasem karistus on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo kvalifitseerivaks, s.o korduvuse tunnuseks, seega on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Seejuures nähtub viidatud kohtuotsusest, et süüdistatav on

§ 424

kuriteo tunnustega teod toime pannud 24.12.2023, 16.02.2024 ja 17.03.2024 ning käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks olevad teod on ta toime pannud 28.03.2024, s.o kahe päeva möödudes eelmise kohtuotsuse jõustumisest ning viidatud neli samalaadset kuritegu on toime pandud kolme kuu jooksul. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Puutuvalt

§ 329

järgi etteheidetavasse teosse leiab kohus, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on teistel liiklejatel õigus eeldada, et liikluses ei osale juhid, kellelt on juhtimisõigus lisakaristusena liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ära võetud ning juhul kui sellised juhid liikluses osalevad, siis on teistel liiklejatel õigustatud ootus, et sellised juhid kõrvaldatakse liiklusest ning neile mõistetakse karistus, mis tagab õiguskorra ja teiste, õiguskuulekate liiklejate turvatunde. Eripreventiivsest eesmärgist lähtuvalt on karistuse eesmärgiks see, et mõistetav karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohus on sunnitud taaskord juhtima tähelepanu karistusregistri väljavõttele ja kohtuotsusele nr 1-24-1675, mille kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus ja seda

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo 8 toimepanemise eest.

§ 424

lg 2 näeb karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva samalaadse õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba

§ 424lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava kuritegude kogumis üle keskmise süü, avaldatud kahetsus, tema karistusandmed ning süüteo tehiolud annavad aluse mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Kuigi varasema kohtuotsusega mõisteti samalaadsete süütegude toimepanemise eest süüdistatavale karistus üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, siis eelmise otsusega mõisteti talle karistus kolme kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühe teo toimepanemises, millega süüdistatav realiseeris kahe erineva süüteo koosseisud, mistõttu ei saa süüdistatava suhtes kohaldada põhimõtet, mille kohaselt peaks iga järgnev karistus olema suurem eelmisest, et kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul ei ole süüdistatava süü võrreldes eelmise otsusega tuvastatud süüga võrreldav ning süü on oluliselt väiksem. Samas on

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse aluseks eelkõige just süü ja selle suurus.

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei ole

§ 424

lg 2 puhul karistuse täielik tingimuslik vabastamine lubatud, seega peab mõistetav vangistus olema määratud ära kandmisele vähemalt osaliselt. Samuti on võimalik mõistetavat vangistust asendada üldkasuliku tööga

§ 69sätestatud tingimustel.

Süüdistatava karistusregistri andmetest ja kohtuotsusest nr 1-24-1675 nähtub, et süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Seejuures jõustus kohtuotsus nr 1-24-1675 kaks päeva enne menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemist ja üldkasulik töö on täies ulatuses tegemata, kuivõrd süüdistatav ei jõudnud seda tegema hakata. Samas on tegemist olukorraga, kus süüdistatav pani uued kuriteod toime ajal, mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd, mistõttu on uue karistuse asendamine üldkasuliku tööga

§ 69

lg 7 sätete kohaselt välistatud ning karistused tuleb liita

§ 65

lg 2 alusel, kuivõrd

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette eranditult vangistuse ja seda sõltumata sellest, et süüdistatava poolt toime pandud

§ 329

järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb ette ka rahalise karistuse, sest karistust tuleb

§ 63

lg 1 sättest tuleneva põhimõtte tõttu kohaldada

§ 424lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel.

Kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud eelmise otsusega kohaldatud asenduskaristuse tegemise ajal ja süüdistatavale tuleb mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, ei ole enam võimalik süüdistatava karistusest tingimisi vabastamise küsimust kaaluma hakata. Liitkaristus Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud 28.03.2024, s.o kahe päeva möödudes Harju Maakohtu 18.03.2024 otsuse nr 124-1675 jõustumisest. Nimetatud otsusega mõisteti süüdistatavale

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest tähtajaline vangistus 1 aasta ja 8 kuud, millest loeti

§ 68

lg 1 alusel kantuks 6 päeva ja ära kandmata karistuseks arvestati tähtajaline vangistus 1 aasta, 7 kuud ja 24 päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendati ära kandmata vangistus üldkasuliku tööga 594 tundi ja üldkasuliku töö tegemiseks määrati 2-aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuriteo toimepanemise hetkeks ei olnud süüdistatatv üldkasulikku tööd tegema hakanud ning asenduskaristus oli seisuga 28.03.2024 täies ulatuses tegemata.

§ 69

lg 7 kohaselt kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69

lg 6 sätestatud vahekorras ja liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kuna

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette ernditult vangistuse, siis ei olegi võimalik süüdistatavale teiseliigilist karistus mõista ning liitkaristuse moodustamisel saab kohaldada vaid

§ 69lg 7 sätestatud põhimõtet.

Kuna süüdistataval on asenduskaristus täies ulatuses tegemata, siis asendatakse üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega täies ulatuses põhimõttel, et ühele üldkasuliku töö tunnile vastab üks päev vangistust. Seega kuna süüdistataval on 9 tegemata üldkasulik töö 594 tundi, siis vastab üldkasuliku töö tegemata osa vangistusele 1 aasta, 7 kuud ja 24 päeva. Kuivõrd

§ 69

lg 7 kohaselt tuleb liikaristus mõista vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule ja

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, siis tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita Harju Maakohtu 18.03.2024 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus täies ulatuses. Lisakaristus Puutuvalt lisakaristuse kohaldamise võimalusse, leiab kohus, et süüdiststavale ei ole võimalik lisakaristust mõista. Nimelt nähtub Harju Maakohtu 18.03.2024 otsusest nr 1-24-1675, et süüdistatavale mõisteti

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks ning kohtuotsus jõustus 26.03.2024. Seega ei olnud süüdistataval uue

§ 424

lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise ajal enam juhtimisõigust ning just kohtuotsuse jõustumine oli

§ 329ettenähtud kuriteo tunnuste realiseerumise eeltingimuseks.

Samas liidetakse käesoleva otsusega Harju Maakohtu 18.03.2024 otsusega nr 1-24-1675 mõistetud karistus, kuid

§ 64

põhimõtted, mis kohalduvad ka

§ 65

sätete alusel karistuste liitmisele, ei näe ette võimalust liita lisakaristusi, kuivõrd liita on võimalik vaid põhikaristusi.

§ 55

sõnastusest tuleneb samuti, et

§ 50

sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kuna Harju Maakohtu 18.03.2024 otsusega mõistetud karistus asendati, siis laienes lisakaristus vaid kohtuotsusega määratud tähtajale ning vangistuse hilisem täitmisele pööramine liitkaristusena ei tingi lisakaristuse kandmise laienemist täitmisele pööratud karistusele lisakaristuse tähtaja möödumisel või moodustatud liitkaristusele, kuivõrd hilisema otsusega mõistetakse vaid põhikaristus, kuid ei saa mõista enam lisakaristust, s.t

§ 55sätted ei ole kohaldatavad.

Lisaks sellele on süüdistatav rikkunud tema suhtes kohaldatud lisakaristusest tulenenud keeldu, mis on iseseisvaks kuriteokoosseisuks

§ 329

tähenduses ja seetõttu ei saa ka kohtuotsuste kogumis karistusi liites varasema otsusega mõistetud lisakaristus üle kanduda mõistetavasse liitkaristusse.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi süüdistatava sissetulek eelmise kohtuotsuse jõustumise tõttu katkes, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks, kuivõrd süüdistatava majanduslik olukord halvenes süüdistatava enese teadliku süülise käitumise tõttu. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat on eelnevalt samalaadse kuriteo 10 toimepanemise eest karistatud, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Kohus leiab, et välja mõistetavate menetluskulude suurusest ja süüdistataval püsiva legaalse sissetuleku puudumisest ning mõistetava liitkaristuse pikkusest lähtuvalt esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus saab aru, et süüdistatav ei pruugi ka pikaajalist vanglakaristust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud ja saada sissetulekut, kuid pikemat tähtaega menetluskulu hüvitamiseks kohus anda ei saa, kuivõrd seadus ei võimalda pikema tähtaja määramist. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. ASITÕEND Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti süüdistatav kinni mootorsõiduki juhtimiselt ning sõidukiks, mida süüdistatav juhtis, oli Opel Vectra registreerimismärgiga XXXXXX. Sõiduk teisaldati hoiukohta (tl 17), s.o Põhja prefektuuri politseiparklasse asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Sõiduki registriandmetest nähtuvalt (tl 23) on sõiduki omanikuks Ruth Raidlo, millist asjaolu kinnitas ka süüdistatav oma ütlustes, väites, et sõiduk kuulub tema emale. Kuivõrd sõiduki omanik on teada ja selleks ei ole süüdistatav, kellelt saaks tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel, siis tuleb sõiduk Kr

MS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asja omanikule Ruth Raidlo, andes sõiduki üle sõiduki omanikule või sõiduki vastutavale kasutajale või volitatud kasutajale, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11