Obsah (10)

§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 4034§ 4035§ 403§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-6207 Tsiviilasi Revensen OÜ ha

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 1000 eurot, intressi 82,71 eurot, lepingu hooldustasu 50,70 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 91,87 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise, alates 26.04.2023 kuni põhivõla tasumiseni, väljamõistmist 22% põhivõlalt aastas.
2. Hagiavaldusest nähtub, et Ühisraha OÜ ja kostja sõlmisid 06.06.2022 laenulepingu nr Y220606014, mille alusel väljastati kostjale 1000 eurot laenu (dtl 9-11). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 3.4 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 15) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud. 10. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%.

3 § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49,58% aastas (dtl 9), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Krediidiandja ütles laenulepingu nr Y220606014 üles 29.11.2022 ning loovutas nõude hagejale 30.12.2022 (dtl 24, 26). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034

lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

1. Kohus selgitas 11.12.2023 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks välja tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 50-52).
2. Hagiavaldusest, täiendavast selgitusest, täiendavast seisukohast ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 1200 eurot ja väljaminekud 450 eurot (dtl 64). Kostja keskmine kuu sissetulek Kogumispensioni registri järgi oli summas 2732,42 eurot. Kostja märkis enda sissetulekuks töötasu summas 1200 eurot, töökohaks Ülemiste Ärimaja OÜ administraatori ametikoht. Igakuiselt lisandus peretoetus summas 79,18 eurot, toetused summas 320 eurot ja sularaha sissemaksed summas 55 eurot. Kostja märkis enda majapidamiskuludeks 250 eurot ja muudeks kohustusteks 200 eurot. Kostja laenutaotluses märgitud andmed kontrolliti üle. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 1000 eurot, tagasimakse perioodiga 48 kuud ja kuumaksega 40,51 eurot. Reiting 76,52%. Kostja kohta teostati kontroll ka maksehäireregistrist seisuga 06.06.
3. Kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Kostja suhtes kontrolliti Ametlikke Teadaandeid. Päringu tulemusena selgus, et kostja kohta teateid esitatud ei ole. Ka kinnisvara olemasolu 4 kontrolliti, mis kostjal puudus. Pärast laenu väljastamist oli igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 490,51 eurot (kostja finantskohustused 200 + majapidamiskulud 250 + väljastatud laen 40,51= 490,51). Reserv summas 709,49 eurot (kostja palga järgi). Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud ka pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine, teated Ametlikes Teadaannetes ega kinnisvara olemasolu ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 5 17. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. 18. Kostjale on tehtud laenu väljamakse 950 eurot (dtl 82). Kostja tagasimakseid teinud ei ole ja hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosa summa 1000 eurot, kuna laenu väljamaksmisel arvestati laenusummast maha lepingutasu 50 eurot, oli väljamakstav summa selle võrra väiksem. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 29.11.2022 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab

§ 108

lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu summas 950 eurot. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja on saanud laenusumma 1000 eurot väljamaksmisel kostjalt lepingutasu 50 eurot, st kostjale maksti välja 950 eurot ja kohus on tuvastanud, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust ning ei ole õigustatud lepingutasu saama, siis tuleb tasutud 50 eurot arvestada tasutuks põhivõla katteks ja hageja on õigustatud tagasi saama põhinõudena 950 eurot. 19. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr Y220606014 alusel alates 1.osamaksest 10.07.2022 kuni ülesütlemiseni 29.11.2022 summas 82,71 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääras 22% aastas. Kuna kohus tuvastas eespool, et laenuleping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada

§ 403

⁴ lg-st 7 tulenevalt

§-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.

1. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust nõuda ka lepingutasu summas 50 eurot, mille kostja tasus lepingu sõlmimisel, hooldustasusid summas 50,70 eurot ega sissenõudekulu 40 eurot.
2. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 91,87 eurot. Hageja märgib, et arvestab viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast alates so 11.07.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 29.11.2022 ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 25.04.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 22% aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 26.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist laenulepingu nr Y220606014 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 22% aastas, vaid kohus mõistab kostjalt välja viivise tasumata makse päevale järgnevast, s.o 11.07.2022 summalt 6 13,17 eurot, 11.08.2022 summalt 13,41 eurot, 11.09.2022 summalt 13,66 eurot, 11.10.2022 summalt 13,91 eurot, 11.11.2022 summalt 14,16 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni 29.11.2022 ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast 30.11.2022 kuni hagi esitamiseni 25.04.2023 põhinõudelt 950 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 39,28 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised alates 26.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

22. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 950 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 39,28 eurot ja alates 26.04.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (950 eurolt)

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud 23. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 75% ulatuses ja kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot, õigusabikulud 1440 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 75% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 210 eurot. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud õigusteenuseid 9 tunni ulatuses, s.h: nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 4 tundi; 28.04.2023 kohtumäärusega tutvumine, 0,30 minutit; 11.12.2023 kohtunõudega tutvumine, 0,30 minutit; tõendite analüüs ja komplekteerimine, konsulteerimine kliendiga ning 08.01.2024 vastusnõude koostamine ja esitamine, 4 tundi. Kohtu hinnangul on õigusabikulud osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Arvestades hageja 7 esitatud dokumentide sisu ja mahuga peab kohus põhjendatuks ajakuluks hageja kulu seoses dokumentide koostamisega 6 tundi. Kohtumääruse ja kohtunõudega tutvumine ei ole kohtu hinnangul ajakulukad tegevused ning on seega mõistlikud kokku 10 minuti ulatuses. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 6 tunni ja 10 minuti eest summas 740 eurot. Kohus märgib, et peab hageja tunnihinda 120 eurot põhjendatuks. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 75% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 555 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
2. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
3. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
4. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8