4-24-940/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2024.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-940 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna Väärteoasi Karl-Henrik Tammiste kaebus PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 16.02.2024 otsusele väärteoasjas nr 2315,24,000548 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Karl-Henrik Tammiste (ik 50509030859, elukoht: xxxx); Kaitsja: Kaarel Tammiste Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse esindaja Mehis Kasonen Asja läbivaatamine Kohtuistungil 02.05.2024.a RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 16.02.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,000548 – Karl-Henrik Tammistele põhikaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Teha väärteoasjas uus otsus: Mõista Karl-Henrik Tammistele 26.01.2024 toimepandud väärteo eest karistuseks LS § 227 lg 3 järgi rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Karl-Henrik Tammistele mõistetud rahatrahvi summas 360 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 3 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor pangas iga kuu 120 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest, maksekorraldusele märkida viitenumber
2. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 16.02.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,000548 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 08.05.2024.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 10.06.2024.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 16.02.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,000548 karistati Karl-Henrik Tammistet liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Vastavalt 26.01.2024 koostatud väärteoprotokollile nr AB1631288 juhtis Karl-Henrik Tammiste 26.01.2024 kell 04:50 Harju maakonnas Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt
3. kilomeetril, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit BMW 328I reg.märgiga xxxx, kiirusega 139 +- 6 km/h. Ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 53 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 80 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu
4. Karl-Henrik Tammiste esitas 11.03.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning määrata talle võimalusel karistus, mis ei takistaks tal kooli lõpetamist ning võimaldaks jätkata vabatahtliku tuletõrjuja kohustuste täitmist. Kaebuses on välja toodud, et ta ei vaidlusta rikkumise toimepanemist ning tunnistab süüd, tema tegu oli äärmiselt rumal ja vastutustundetu ning pani ohtu nii enda kui ka kaasliiklejad. Samas leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja ei ole võtnud otsuse tegemise arvesse tema kahetsuskirjas toodud asjaolusid ning seetõttu ei ole otsus proportsionaalne üld- ja eripreventatiivse eesmärgi suhtes. Kuna tal on esmased juhiload, siis on tal võimalik juhtimisõigus uuesti omandada alles ühe aasta ja kolme kuu möödumisel peale otsuse jõustumist, juhtimisõiguse uuesti omandamise perioodi pikendavad ka pikad järjekorrad teooria- ja sõidueksami teostamiseks. Kaebaja selgitab, et tema elukoht on Xxxx ning ta õpib käesoleval hetkel Xxxx õppekoha kolmandal kursusel mootorsõiduki tehnikuks. Kaebaja elukoha ja kooli vaheline distants on 62,1 kilomeetrit, mida ta peab õppetöös osalemiseks läbima vähemalt kaks korda nädalas, mõnikord isegi tihedamini. Lisaks teostab ta käesoleval hetkel õppetöö raames praktikat Xxxx, mis tähendab, et ta peab igapäevaselt läbima 50 kilomeetrit. Tal ei ole võimalik kasutada nimetatud distantside läbimiseks ühistransporti (elukoha-õppekoha ja elukoha-praktikakoha vahel puuduvad ühistranspordi liinid, mida oleks võimalik kasutada). Enne juhilubade omandamist aitasid tal elu- ja õppekoha vahel liigelda tema ema ja vend, kes elasid temaga samas elukohas. Käesoleval hetkel elab temaga samas elukohas üksnes ema, kellel kahjuks ei ole võimalik igapäevaselt teda transportida. Eeltoodud tähendab, et juhtimisõiguse peatamine sisuliselt vähemalt aastaks ja kolmeks kuuks toob kaasa ka asjaolu, et tal lükkub sama ajaperioodi võrra edasi ka kooli lõpetamine. See tähendab, et ta jääb vastavaks ajaperioodiks täiendavalt nii ühiskonnale kui ka oma emale koormaks, kuna on äärmiselt ebatõenäoline, et tal on võimalik leida elukoha lähedal lõpetamata haridusega erialast tööd. Lisaks kahetsuskirjas toodule toob kaebuse esitaja täiendavalt välja ka asjaolu, et on Xxxx vabatahtliku tuletõrje komando liige. Kohtumenetlus
5. 02.05.2024 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja Kaarel Tammiste, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja J. L.. Karl-Henrik Tammiste jäi esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et sõitis Xxxx koju, tal oli kooli praktika sel ajal 5 kuud. Sõitis kell 4:55 hommikul, käisid sõbraga Pärnus ja algne plaan oli 22:00-ks koju jõuda. Sõbra auto lõpetas koostöö ja lõpuks sai teise tuttavaga enda auto juurde ja siis sealt läks otse koju. Sõitis vennale kuuluva sõiduautoga. Juhtimisõiguse sai enda sünnipäeval 03.09.
6. Autokoolis õppimist alustas novembris 2022 ja see venis nii kaua sellepärast, et oli nii noor ja ei saanud nii noorelt teha sõidu ja teooria eksamit. Ta tõesti kahetseb kiiruse ületamist. Varasemalt on 2 ka kiirust ületanud ja on karistada saanud. Trahvi tasus ise. Tol hetkel oli teeolu hea ja lund ei olnud. Kohe kui sai uuesti sõitma hakata, siis kiirus muutus 80neks selleks ajaks. Tema jaoks on väga suur karistus ka rahaline karistus, kuna ta ei tööta. Peatamine oli kell 4:50, aga praktika hakkas kell 9:00 reedel. Ta oleks ajaliselt küll jõudnud, aga ta ei oleks magada saanud. Tänaseks on praktika läbi saanud. On päästekomandos vabatahtlik, peab väljakutsele sõitma kohale B-kategooria sõidukiga. Kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuse juurde, paluvad asendada karistuse rahatrahviga. Nad ei vaidlusta tegu ennast, tegemist oli rumala teoga, kuid paluvad üle vaadata kaebuse esitajale mõistetud karistuse. Karl-Henrik Tammiste õpib Xxxx, tal on vaja nii koolis käimiseks kui ka peale kooli lõppemist Bkategooria juhilube, et leida tööd. Kuigi otsuse kohaselt on juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks, siis esmaste juhilubade omajale tähendab see vähemalt pooleteist aastast perioodi, mille jooksul tal ei ole lube, kuna esmane juhtimisõigus tühistatakse. Lisaks koolile ja töökoha leidmisele on kaebuse esitaja ka Xxxx vabatahtliku tuletõrjekomando liige, mis vajab samamoodi B-kategooria juhtimisõigust, et seal tegutseda, vajadusel kohale sõita. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja ei näe, kuidas teisiti peaks menetlusalust isikut karistama. Tegu on õppiva inimesega, kellel endal sissetulek puudub. Teda on juba korra varasemalt rahatrahviga karistatud samuti sõidukiiruse ületamise eest. Järgnev tegu on juba tegelikult eelmisest korrast veel raskem rikkumine, kuna ületatud kiirus on läinud suuremaks. Ehk siis Karl-Henrik Tammiste ei ole varasemast rikkumisest järeldusi teinud, vaatamata sellele, et see trahv on saadud tasutud. Tõenäoliselt siin lihtsalt vaadati sellele, et sellisel kellaajal sellises kohas politseid ei ole kiirust mõõtmas. Menetlusaluse isiku elu on võrreldes nende argumentidega, mis on kaebuses välja toodud, natukene muutunud. Praktika on lõpetatud tänaseks. Kui praktika on läbi, siis igapäevaselt ei ole vajadust elukoha ja praktika koha vahel liigelda. Leiab, et Karl-Henrik Tammiste ütlused selle kiiruse ületamise asjaolude kohta on võib-olla ka natukene ennast õigustavad. Esmase juhtimisõigusega isikul ei ole lubatud liigelda kiiremini kui 90 km/h. Kohtuväline menetleja on tegelikult karistanud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalses määras kolmeks kuuks. Samuti uuris kohus väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - 26.01.2024 koostatud väärteoprotokoll; - 26.01.2024 kiirusmõõturi kasutamise protokoll; - taatlustunnistus nr TTRS-23/00128; - tõend selle kohta, et J. L. on läbinud mõõtealase koolituse; - seletuskiri/vastulause; - 16.02.2024 otsus väärteoasjas 2315,24,000548; - detailandmete päring isiku kohta politseiasutustele; - sõiduki detailandmete päring politseiasutusele; - karistusregistri väljavõte, millest nähtub Karl-Henrik Tammiste varasem karistus. Kohtuliku arutamise järeldused
7. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
8. Kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-125-12, p 6). Käesoleval juhul kohus leiab, et vajadus täiendavate tõendite kogumiseks puudub. Kohtu hinnangul on KarlHenrik Tammiste poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: 3 26.01.2024 Aruvalla külas Rae vallas Harjumaal koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll, milles on kirjeldatud kiirusmõõturi Stalker MDR II nr AS004002 kasutamise käiku ja tulemusi, muuhulgas on protokollis märgitud, et nähtavus oli kiiruse mõõtmise kohas (Tallinn-Tartu -VõruLuhamaa
9. km Kose suunas) halb, valgustus pime, sademeteta, teeolud - märg, seadme kasutajaks on J. L. ning lõpliku mõõtetulemusena tuvastati 133 km/h. Väärteotoimikus on taatlustunnistus nr TTRS-23/00128 selle kohta, et kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS004002 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud 21.07.
10. Samuti on tõend selle kohta, et J. L. on läbinud mõõtealase koolituse. Ka J. L. kohtuistungil antud ütlused toetavad kaebuse esitaja poolt toime pandud rikkumist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Tunnistaja J. L. (politseiametnik) ütluste kohaselt sõitsid mööda Tartu mnt suunaga Kose aleviku poole ning kui olid Jüri ringi kandis, nägid, kuidas mööda Tallinna ringteed sõitis üks BMW ja hakkas mäest üles minema ja hakkas sõitma Tartu maanteele. Märkas visuaalselt, et tema kiirus oli üsna suur ja ta ka üsna intensiivselt hakkas neist eemalduma. Suundusid talle järgi ja siis ta mõõtis kiirust kiirusmõõturiga, hoides käes kiirusmõõturit. Kuna see oli talvine aeg ja Maanteeameti poolt oli pandud kiirusepiirang 80 km/h, siis nad olid üsna üllatunud, et isik otsustas nii suure kiirusega sõita. Kuskil Vaida kandis nad jõudsid talle järgi, peatasid ta. Isik tunnistas oma süüd, oli nõus oma rikkumisega, oli koostööaldis ja nad tegid talle väärteoprotokolli, mis läks edasi väärteo menetleja juurde ja siis lasid tal edasi sõita. Tema mäletamist mööda olid teeolud üsna keerulised, oli kas lörtsisadu või lumesadu ja oli üsna libe. Nende autos oli statsionaarne kiirusmõõtur, aga miskipärast nad ei suutnud sellega kiirust mõõta ja seega ta võttis selle kiirusmõõturi, mis võimaldab mõõta kiirust ka liikuvast sõidukist, kuna see statsionaarne ei töötanud. See kiirusmõõtur võimaldabki liikuvast sõidukist mõõta teise sõiduki kiirust. Mõõtmine läbi aknaklaasi seda näitu ei mõjuta.
11. Rikkumisele ei ole vastuväiteid esitanud ka Karl-Henrik Tammiste, tunnistades kiiruse ületamist väärteoprotokollis märgitud ajal, kohas ja määras. Väärteoprotokollis on täpselt kirjeldatud KarlHenrik Tammistele süüks arvatud süütegu – ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 139+-6 km/h, ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 53 km/h (lubatud suurim kiirus antud teelõigul oli 80 km/h). Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sarnast teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja otsuses on menetleja seisukohad jälgitavad.
12. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Karl-Henrik Tammiste LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Sõites Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt
13. kilomeetril, kus kehtis kiiruspiirang 80 km/h, kiirusega 139 +- 6 km/h, ületades seega liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 53 km/h, rikkus Karl-Henrik Tammiste LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, täites sellega LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.
14. Kohtu hinnangul pani Karl-Henrik Tammiste teo toime otsese tahtlusega. Puudub vaidlus, et kiiruse ületamine oli menetlusaluse isiku teadlik valik jõuda kiiremini punktist A punkti B ning just selliselt kirjeldas enda tegevust ka kaebuse esitaja. Karl-Henrik Tammiste tõi ise kohtuistungil välja, et kiirustas, kuna ei tahtnud hilineda praktikale. Seega Karl-Henrik Tammiste teadis, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust ja tahtis või vähemalt möönas seda.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Karl-Henrik Tammiste täitis väärteoprotokollis ja väärteootsuses näidatud ajal ja kohas LS § 227 lg 3 väärteokoosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4 Karistus
16. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41– 60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati Karl-Henrik Tammistet LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kohus nõustub, et kiiruse ületamine Karl-Henrik Tammiste poolt talle etteheidetavas määras on äärmiselt taunitav tegu. Tegemist on liiklusohtliku süüteoga ning kohtuväline menetleja on enda otsuses õigesti osundanud, et mida suurem on sõiduki liikumiskiirus, seda ohtlikum on käitumine (sõidukiiruse kasvades pikeneb nii peatumis- kui ka pidurdusteekond). Antud juhul ei ole vähetähtis seegi, et Karl-Henrik Tammiste omab alles esmast juhiluba ning teda on ka varasemalt kiiruse ületamise eest karistatud. Vastavalt karistusregistri teatisele pani Karl-Henrik Tammiste 19.09.2023 toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning teda karistati rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Karistus on täidetud 29.09.2023, seega käesoleval ajal ei ole karistus kustunud. Kuna vastavalt detailandmete päringule isiku kohta politseiasutustele nähtub, et KarlHenrik Tammiste esmane juhiluba hakkas kehtima 03.09.2023 ning pärast seda on toimunud kaks sõidukiiruse ületamist, ei saa tema senist liiklusalast käitumist hinnata positiivselt ning ilmselgelt ei ole see olnud ka eeskujuks teistele liiklejatele, sealhulgas esmast juhiluba taotletavatele isikutele.
17. Samas ei ole eelnimetatud asjaolud automaatselt selliseks erandlikuks aluseks, mis tooksid koheselt kaasa rangeima karistusliigi valiku. Ka esmase juhiloaga isiku karistamisel tuleb võtta aluseks KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
18. Kuna kohtuväline menetleja mõistis isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, mis jääb miinimummäära lähedale, ei hinnanud kohtuväline menetleja järelikult menetlusaluse isiku süüd vaatamata isikut iseloomustavatele andmetele suureks. Ka kohtu hinnangul ei saa Karl-Henrik Tammiste süüd hinnata keskmisest suuremaks. Puuduvad andmed, et antud juhul oleks oht kellegi elule või varale olnud reaalne. Vastavalt tunnistaja J. L. ütlustele tuvastati rikkumine nö juhuslikult ning asjaolude selgitamiseks alustati väärteomenetlus. Kuigi J. L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt sadas kas lörtsi või lund ja tee võis olla märg, siis kiirusmõõturi kasutamise protokoll seda päris täpselt ei kinnita. Nii nähtub protokollist, et teeolud olid märjad, kuid ilm oli sademeteta. Järelikult ei saa ka kindlalt väita, et kaebuse esitaja ei arvestanud ilmastikuolusid ning mis oleks temast lähtuvat ohtu veelgi suurendanud. Vaatamata sellele, et kohtuväline menetleja ei hinnanud menetlusaluse isiku süüd suureks, esines kergendav asjaolu ning raskendavad asjaolud puudusid, kohaldas kohtuväline menetleja raskeimat karistusliiki, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Olukorras, kus isiku käitumisest nähtuks üleolev suhtumine liikluskorda tervikuna ning ta ei mõistaks liiklusnormide ega ohutu liiklemise eesmärki, nõustuks kohus kohtuvälise menetleja poolt valitud karistusliigiga.
19. Antud juhul tajus aga kohus vahetult kohtuistungil, et Karl-Henrik Tammiste kahetsus tehtu üle oli puhtsüdamlik ja siiras ning seega on alust loota, et tema edasine käitumine ei ole ühiskonnale ohtlik. Seejuures on oluline, et enda süüd toime pandud rikkumises on Karl-Henrik Tammiste tunnistanud juba kohtuvälises menetluses ning avaldanud tehtu üle kahetsust enne tema suhtes väärteoasjas 16.02.2024 tehtud lahendi koostamist. Kohtule jääb selgusetuks kohtuvälises menetluse otsuses märgitu, et Menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulauses ei nähtu ühtegi põhjendust, miks oli tal vaja autot juhtida nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades. Väärteoasja materjalide juures on Karl-Henrik Tammiste poolt PPA Põhja prefektuurile 30.01.2024 saadetud e5 kiri pealkirjaga seletuskiri (kohtuvälise menetleja otsuses on nimetatut kirja käsitletud vastulausena – Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt tunnistab süüd, avaldab kahetsust ja palub mootorsõiduki juhtimisõigust mitte ära võtta). Nimetatud seletuskirjas/vastulauses on menetlusalune isik ka kiiruse ületamist põhjendanud – Kiirustas sellel hommikul koju, et jõuda õigeks ajaks praktikale; õpib Xxxx viimasel kursusel ning käib praegu praktikal, mis asub tema kodust 35 km kaugusel, ühistransporti tema kodu ning praktikakoha vahel ei liigu, kui ta praktikal käia ei saa, siis jääb tal seetõttu kool lõpetamata. Asjaolu, et kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendused kiiruse ületamise kohta mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise mittekohaldamiseks õigustatud, ei tähenda, et põhjendused oleksid vastulauses puudunud.
20. Kuigi Karl-Henrik Tammiste poolt sooritatud väärtegu saab küll pidada raskeks liiklusalaseks rikkumiseks, mis nõuab kiiret asjakohast sekkumist ning vajalikku karistusõiguslikku reageerimist, kinnitab menetlusaluse isiku järjepidev kahetsus tema poolt avaldatu tõsiseltvõetavust, aga ka kohtu veendumust, et menetlusalune isik on mõistnud rikkumise tõsidust ning ei ole hakanud seda pisendama või teisi enda rikkumises süüdistama. Seega on igati usutav, et ta on ka tegelikult enda teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud ning enda käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab sedagi, et Karl-Henrik Tammiste on noor isik, kelle liiklusalane käitumine ei ole välja kujunenud ning kelle edasisi hoiakuid saab veel mõjutada ka kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga. Kohus usub, et pärast praegust menetlust on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et enda normieiravat käitumist jätkates on oht juhtimisõiguse kaotamiseks reaalne ning kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt.
21. Samuti on kaebaja pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses õppimisega Xxxx õppekohal, mis jääb tema elukohast 62,1 kilomeetri kaugusele. Kaebaja selgituste kohaselt peab ta nimetatud distantsi õppetöös osalemiseks läbima vähemalt kaks korda nädalas, mõnikord isegi tihedamini. Lisaks on kaebuse esitaja Xxxx vabatahtliku tuletõrje komando liige ning väljakutsel sinna kohale jõudmiseks vajab ta samamoodi B-kategooria juhtimisõigust. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutada isiku igapäevast elukorraldust ning haridustee jätkamist. Kuigi eeltoodud asjaolud ei näita kohtu hinnangul juhtimisõiguse vältimatut vajadust (tõenäoliselt lõpetab menetlusalune isik peagi ka kooli), kinnitavad need kohtu veendumust, et vaatamata kaebuse esitaja senisele liiklusnorme eiravale käitumisele on tegemist siiski püüdliku noore isikuga, kelle mõtteviisi ja suhtumist liikluskorda saab mõjutada ka teise karistusliigiga, s.o rahatrahviga. On oluline, et karistus avaldaks isikule vajalikku mõju ning mõjutaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nagu kohus juba eespool märkis, ei ole kaebuse esitaja puhul tegemist väljakujunenud käitumismustriga isikuga ning kohus arvestab karistuse mõistmisel kaebuse esitaja isikut ja karistuse määramise tagajärgi. Kohus leiab, et juhtimisõigusest ilmajäämine võib praegusel juhul seada ohtu tema igapäevaelu stabiilsuse ning mõjuda isikule ülemäära koormavalt, arvestades siinjuures Karl-Henrik Tammiste süü suurust, mida nii kohtuväline menetleja kui ka kohus ei hinnanud suureks.
22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 16.02.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,000548 tuleb tühistada osaliselt ning seda Karl-Henrik Tammistele põhikaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kohus teeb uue otsuse Karl-Henrik Tammiste karistamise osas ning mõistab Karl-Henrik Tammistele 26.01.2024 toimepandud väärteo eest karistuseks LS § 227 lg 3 järgi rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot. Kohus arvestab, et ka kohtuvälise menetleja karistus jäi alla sanktsiooni keskmise määra ning kohtu hinnangul on mõistetav rahatrahv proportsionaalne Karl-Henrik Tammiste poolt toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga.
23. Samuti arvestab karistus üldpreventiivseid eesmärke. Kõik liiklejad peavad teadma, et liikluses tuleb olla hoolas ja lugupidav ning liiklusnormide eiramisele võib õiguskorra kaitsmise huvides järgneda karistus. Kuigi kohus ei pidanud antud juhul õigustatuks kohaldada raskeimat karistusliiki, 6 s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, on selline karistusliik alati aktuaalne, kui isiku normieirava käitumise muutmiseks on vaja ta liiklusest mõneks ajaks eemaldada.
24. Kuivõrd Karl-Henrik Tammiste osundas, et tal kindel sissetulek puudub, annab kohus KarlHenrik Tammistele KarS § 66 lg 2 alusel võimaluse tasuda rahatrahvi summas 360 eurot ositi võrdsetes osades 3 kuu jooksul. Selline tähtaeg on piisav, välistamaks isiku keerulisse majanduslikku olukorda sattumise, samuti tagab igapäevase toimetuleku. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7