Obsah (6)

§ 238§ 414§ 180§ 126§ 424§ 179

1-24-2915 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2024.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-2915 (kohtueelses menetluses 23231554218) Kohtukoosseis

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: 1. Tunnistada RAIVO SIRELA Kar

S § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 kuu ja 15 päeva vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Raivo Sirelale mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 kuu vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Raivo Sirela kahtlustavana kinnipidamise aeg 25-27.11.2023, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
2. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust (vangistus 27 päeva) Harju Maakohtu 15.11.2023 otsusega nr 123-5755 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis 02.06.2024 seisuga on 7 päeva vangistust ning mõista Raivo Sirelale liitkaristuseks vangistus 1 kuu ja 4 päeva vangistust. 1-24-2915
3. Kandmisele kuuluva vangistuse aja alguseks lugeda süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

§ 414

lg 1 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 6.

§ 180

lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Raivo Sirelalt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230 eurot. 7.

§ 180

lg 3 kohaselt tuleb Raivo Sirela menetluskulud summas 1230 eurot tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 102,50 eurot.

1. Menetluskulud osaliselt, s.o määratud kaitsjale makstud tasu summas 482,63 eurot, jätta riigi kanda.
2. Asitõendid, 1 DVD videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700016449. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks

§ 424

ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Raivo Sirelat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 15.11.2023 otsusega nr 1-23-5755 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (15 episoodi ajavahemikul 04.11.2022 kuni 09.10.2023), uuesti 25.11.2023 kella 12.56 ajal Tallinnas Xxxx xx asuvas kaupluses XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX OÜ-le kuuluva pudeli Hlibny Dar Classic Vodka maksumusega 15,99 eurot, mille asetas endale kotti ning väljus kaupluse müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Süütegu jäi aga lõpule viimata, sest pärast müügisaalist väljumist peeti ta turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Seega pani Raivo Sirela toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2/5 1-24-2915 KOHTU SEISUKOHT
2. R. Sirelale on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise katses, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.
3. Teo toimepanemist tõendab OÜ XXX kaupluse 25.11.2023 avaldus, millest nähtub, et umbes 70 aastane meesterahvas, kellel oli seljas musta värvi jope, jalas mustad teksad, mustad talvejalatsid ja peas tumesinine müts, sisenes poodi 25.11.2023 kell 12:50, võttis korvi ning pani korvi Hlibny Dar Classic Vodka 40% 100cl, väärtusega 15,99 eurot. Kell 12:52 pani pudeli korvist endale kotti ning 12:56 möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaup on rikkumata ja tagastatud poodi. Tunnistaja R. L. (turvatöötaja) 25.11.2023 antud ütluste kohaselt oli ta 25.11.2023 tööl objektil Xxxx xx kaupluses XXX. Kell 12:50 märkas peauksest sisenemas meesterahvast, kes on varem vargusega vahele jäänud. Meesterahvas võttis alkoholi pudeli Hlibny Dar Classic, hind 15,99 eurot. Meesterahvas pani alkoholipudeli korvi, seejärel korvist endale kotti ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Tunnistaja peatas isiku, palus tal avada koti ning kotis oli varastatud kaup. 19.12.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud Tallinnas Xxxx xx asuva kaupluse XXX turvakaamerate 25.11.2023 videosalvestisi, millelt nähtub süüdistatava liikumine ja tegevus süüteo toimepanemise ajal ja kohas. Vaatlusprotokollist nähtub riiulilt pudeli võtmine, pudeli algselt korvi asetamine, müügisaalist väljumine ja isiku kinnipidamine. Seejuures on fotodelt võimalik tuvastada, et varguse toime pannud isikuks on R. Sirela. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 25.11.2023 kell 16:30 oli R. Sirela kinni peetud Tallinnas Xxxx xx kahtlustatuna varguse toimepanemises (Hlbny Dar Classic vodka 40 % 100 cl). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli R. Sirelal kinnipidamisel joove 1,54 mg/l.
4. R. Sirela on 27.11.2023 ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud ning selgitas, et oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. R. Sirela 03.06.2024 kohtuistungil antud selgituse kohaselt oli ta ülekuulamise ajal alkoholijoobes ning sellega rikuti menetlusõigust. Toimikust nähtuvalt peeti R. Sirela kahtlustatavana kinni 25.11.2023 ja tal tuvastati indikaatorvahendiga ka alkoholijoove. Samas kahtlustatavana üle kuulati talles 27.11.2023, st kaks päeva hiljem. On ilmne, et olles kinni peetud ja viibides kinnipidamiskeskuses puudus tal võimalus vahepealsel ajal alkoholi tarbida ning järelikult ei saanud ta 27.11.2023, st ülekuulamise ajal enam alkoholijoobes olla. Seega tuleb jätta see väide tähelepanuta.
5. Eeltooduga on tõendatud, et R. Sirela pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. R. Sirelat on karistusregistri andmetel korduvalt varem karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemise eest. R. Sirelat karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 15.11.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-5755 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks näiteks sooritab isik süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Seega on R. Sirela poolt toime pandud tegu kvalifitseeritav süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuna tegu jäi katsestaadiumisse tuleb tegu kvalifitseerida varguse katsena KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi.
6. Kohus on seisukohal, et R. Sirela pani varguse toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule 3/5 1-24-2915 vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kavatsetust varguse toimepanemisel kinnitab turvakaamera salvestis, millest nähtub, et süüdistatav sisenes kauplusesse, võttis korvi, asetas alkoholi pudeli esialgu korvi, kuid väljapääsu suunas liikudes ei olnud enam korvi käes, ühes käes oli käsipagasi kohver ja teises kott ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Süüdistatav tegutses teadlikult eesmärgiga panna toime varavastane kuritegu. KARISTUS
7. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü suurusest, võttes arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on R. Sirela suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus. Varguste toimepanemine iseloomustab R. Sirela rahalist seisu millest saab järeldada, et rahalise karistuse kandmine ei oleks süüdistatava poolt täidetav.
8. R. Sirelat karistati viimati kriminaalkorras Maakohtu 15.11.2023 otsusega nr 1-23-5755 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 10 kuud, mõistetud karistust vähendati

§ 238lg 2 kohaselt 1/3 võrra, seega jäi lõplikuks karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud ja 13 päeva. R. Sirela asus karistust kandma 27.11.2023, karistuse kandmise lõpp 09.06.

1. Kuivõrd R. Sirelat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh reaalse vangistusega ja ta ei ole temale mõistetud karistustest vajalike järeldusi teinud, ei ole antud juhul võimalik kohaldada isiku suhtes karistusest tingimisi vabastamist või karistuse asendamist. Seejuures on Karistusregistri andmetel R. Sirelal 8 kehtivat kriminaalkaristust, mis on eranditult mõistetud KarS §199 lg 2 p 9 järgi.
2. Karistuse määra osas arvestab kohus, et eelmisel korral mõisteti R. Sirela süüdi viieteistkümnes varguse episoodis. Käesoleval juhul on menetluses on üks varguse episoodi, tegu jäi katsestaadiumisse. Kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvestab kohus R. Sirela kahetsust. R. Sirelal on 8 kehtivat kriminaalkaristust. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (RK otsus 3-1-77-11), iga järgnev karistus samaliigilise süüteo peaks eest olema eelmisest raskem. Siiski, nagu kohus eelnevalt selgitas, võib täna mõistetav karistus olla eelmisel korral mõistetud karistusest leebem arvestades varguste episoodide arvu ja varastatu väärtust. Seetõttu võib R. Sirelale mõista karistuse sanktsiooni miinimummäära lähedases määras.
3. Kohus leiab, et R. Sirelat tuleb karistada KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu ja 15 päeva, mida

§ 238lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra mõistes karistusena vangistuse 1 kuu. Kar

S § 68 lg 1 alusel tuleb mõistetud karistusest lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25-27.11.2023, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb 27 päeva vangistust. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas etteheidetav tegu oli toime pandud 25.11.2024, s.t pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 järgi. 02.06.2024 seisuga on R. Sirelal Harju Maakohtu 15.11.2023 otsusega nr 1-23-5755 mõistetud karistusest ära kandmata 7 päeva vangistust. Seega mõistab kohus KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust (vangistus 27 4/5 1-24-2915 päeva) Harju Maakohtu 15.11.2023 otsusega nr 1-23-5755 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis 02.06.2024 seisuga on 7 päeva vangistust ning mõistab R. Sirelale liitkaristuseks vangistuse 1 kuu ja 4 päeva. Kandmisele kuuluva vangistuse aja alguseks lugeda süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

§ 414

lg 1 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. R. Sirelale tõkendit kohaldatud ei ole. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID 10.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast ja kaitsjatasust. Kohus mõistab süüdistatavalt välja sundraha

§ 180

lg 1 ja

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise eest 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades eeltoodut ning

§ 180

lg 3, peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale võimalus menetluskulude tasumiseks ositi igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd süüdistataval puudub sissetulek ja ta paneb pidevalt toime varguseid, on selge, et R. Sirela ei ole suuteline menetluskulusid täies ulatuses hüvitama. Seetõttu jätab kohus R. Sirela menetluskulud osaliselt, s.o määratud kaitsjale makstud tasud summas 482,63 eurot, riigi kanda. 11. Asitõendid – 1 DVD videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) 5/5