Obsah (5)

§ 173§ 175§ 176§ 8§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3058 Tsiviilasi H. K. kohustustest vabasta

§ 173lg 1 mõistes.

Võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused AS on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või menetlust tuleks pikendada kahe aasta võrra. ERA Liisingu Inkassoteenused AS on seisukohal, et H. K. ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. H. K. ei ole teinud ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le kohustustest vabastamise menetluses makseid. Võlausaldaja Placet Group OÜ leiab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil või summas ega proovinud leida võlausaldajaga mistahes teistsugust kokkulepet enda kohustuste täitmiseks.

1. 06.06.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et on osaliselt töövõimetu. Viimati töötas
2. aastal. Kohtumääruse põhjendused
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et nimetatud seadust kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne FiMS jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini. Pankrotivaladus on esitatud 16.02.2018, seega kuulub antud juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
6. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 29.10.2018, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. 7. Võlausaldajad Placet Group OÜ, ERA Liisingu Inkassoteenused AS ja TCM Estonia OÜ leiavad, et võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Teised võlausaldajad ei ole enda seisukohta esitanud. 8.

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma

2 §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).

1. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTK 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).
2. Kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Võlgniku selgituste ja ajutise halduri 19.03.2018 esitatud aruande kohaselt on võlgnik osaliselt töövõimetu. Võlgnikul on tuvastatud funktsioonivõime langus ja osaline töövõime kaotus tingituna opereeritud ajukasvajast, mistõttu on võlgnikul meeleoluhäired depressiooniga. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal tööl käia. 29.10.2018 määruse kohaselt on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste suurus 1603,68 eurot. Võlgniku sissetulekuks on toetused keskmisel 350 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei võimaldanud võlgniku sissetulek võlausaldajatele väljamaksete tegemist. Tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võlgnik töötanud
3. aastast ning tal ei olnud võimalik töötada ka kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate huve kahjustanud. Võlgnik ei ole oma vara varjanud ning on esitanud nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste täitmise kohta. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et enda sissetulekust ei ole tal olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et H. K. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 13.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.

§ 176

lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (

§ 8

lg 3).

§ 176

lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 15. Vastavalt

§ 177

lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul 3 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 16.

§ 175

lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud.

§ 175

lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
2. Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. 19.

§ 175

lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik 4