← Eesti

1-24-3265/6

Obsah (8)§ 424§ 418§ 64§ 73§ 68§ 75§ 65§ 69

1-24-3265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-3265 (23233050695) Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuis

§ 424

lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Sergei Kisseljov – isikukood 38505132254; XXX; elukoht XXX; emakeel XXX; XXX; töökoht XXX; kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Viru Maakohtu 31.08.2023. a otsusega nr 1-23-4266

§ 418

lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kohaldades

§ 64

lg 1 sätestatut 1 aasta 3 kuud vangistusega;

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 2.09.2021.

a otsusega vangistusega 1 aasta 10 kuud 28 päeva,

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus 1 aasta 10 kuud 26 päeva vangistust asendati 686 tunni üldkasuliku tööga, määrates töö tegemise tähtajaks 2 aastat ja kohustades järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatut Tõkend – tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina (kohtumenetluses ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 310, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Sergei Kisseljov

§ 424lg 2 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

2.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Viru Maakohtu 31.08.2023.

a otsusega nr 1-23-4266 mõistetud karistusega 1 aasta 10 kuud 26 päeva vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. 1

(4)1-24-3265 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada Sergei Kisseljovile mõistetud 2 aastat vangistust 720 tunni üldkasuliku tööga.

  1. Arvata mõistetud liitkaristusest maha eelmise, s.o Viru Maakohtu 31.08.
  2. a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 7 kuud 14 päeva vangistust, mis oli asendatud 224 tunni üldkasuliku tööga. Sergei Kisseljovi ärakandmata liitkaristus on 1 aasta 4 kuud 16 päeva vangistust, s.o 496 tundi üldkasulikku tööd. 5.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 alusel kohustub Sergei Kisseljov järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2, 21 ja 8 sätestatule.

Sergei Kisseljov on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.

  1. Määrata Sergei Kisseljov üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Mõista Sergei Kisseljovilt Eesti Vabariigi kasuks välja - ekspertiisikulu 118,19 eurot; - kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi kulud 326,11 eurot, s.o kokku menetluskulud 444,30 eurot.
  3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa osutatud riigi õigusabi kulust summas 178,85 eurot riigi kanda.
  4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Sergei Kisseljov kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 444,30 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700018010 ning selgitus „Sergei Kisseljov, 1-24-3265, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on 2

(4)1-24-3265 tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Sergei Kisseljovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellel oli Viru Maakohtu 2.09.
  3. a otsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest mõistetud kehtiv karistus, juhtis 28.07.2023 kella 15.45 paiku Ida-Virumaal Tallinna-Narva maanteel 204,5 kilomeetril mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX joobeseisundis, mille põhjustas narkootiliste/psühhotroopste ainete (metadoon, kodeiin, morfiin, alprasolaam, klonasepaami metaboliit) tarvitamisest tingitud joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisund narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellise käitumisega rikkus Sergei Kisseljov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega süüdistatakse Sergei Kisseljovi

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. KOKKULEPPE SISU 1. Kooskõlas Sergei Kisseljovi, tema kaitsja Irina Žurina ja abiprokurör Kirill Gromovi vahel 28.05.2024 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Sergei Kisseljovi süüditunnistamist

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõista Sergei Kisseljovile liitkaristus temale Viru Maakohtu 31.08.2023 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 10 kuud ja 26 päeva vangistust, mis oli asendatud üldkasuliku tööga 686 tundi, suurendades üksikkaristustest raskeimat, ning mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mis asendatakse üldkasuliku tööga 720 tundi.

§ 65

lg 1 alusel arvata karistusest maha Sergei Kisseljovi poolt 31.08.2023 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ära kantud karistus 7 kuud ja 14 päeva vangistust, mis oli asendatud üldkasuliku tööga 224 tundi vangistust ning ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 4 kuud ja 16 päeva vangistust, mis asendatakse

§ 69

lg 1 alusel üldkasuliku tööga 496 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustub Sergei Kisseljov järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg 1 p-des 1-6, § 75 lg 2 p 2, 21, 8 sätestatule.

Määrata Sergei Kisseljovi üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kui Sergei Kisseljov hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui Sergei Kisseljov paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kooskõlas KrMS § 180 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral Sergei Kisseljovilt riigituludesse väljamõistmisele järgmised menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Irina Žurinale summas 504,96 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi ja ekspertiisi tegemisega seotud kulud (08.08.2023 3

(4)1-24-3265 ekspertiisi akt nr 1598T) summas 118,19 eurot. Seega kokku summas 623,15 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest kaitsjatasu summas 178,85 eurot riigi kanda. Sundraha Sergei Kisseljovilt välja ei mõisteta, kuna temale käesoleva kriminaalasja raames inkrimineeritav kuritegu pandi toime enne tema süüditunnistamist 31.08.2023 Viru Maakohtu otsuse alusel II astme kuritegude toimepanemise eest ning temalt on juba välja mõistetud sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest. Kokkuleppe kohaselt on Sergei Kisseljovil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puudub.
  1. 1.07.
  2. a kohtuistungil jäi abiprokurör Ragnar Plistkin sõlmitud kokkuleppe juurde, tehes protokollilise paranduse väljamõistetud menetluskulude osas, nimelt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasust 326,11 eurot ning ekspertiisikulu 118,19 eurot ja riigi kanda jääb kaitsjatasust 178,85 eurot, seega kokku tuleb Sergei Kisseljovil tasuda 444,30 eurot ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest ühes protokollilise parandusega aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Sergei Kisseljov

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus.

Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.