Kohtu selgitused Kohus võttis 14.06.2023 määrusega menetlusse R. L. vastu esitatud hagi laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Esialgse kostja väitel sõlmis krediidikonto lepingu kostja teadmata ja nõusolekuta K. K., kasutades selleks kostja identiteeti. 01.04.2024 määrusega asendas kohus senise kostja K. K.ga ja määras K. K.le hagiavaldusele vastamise tähtajaks 13.05.2024. Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohus edastas dokumendid kostja menetluses 2-22104049 avaldatud e-posti aadressile XXX 19.04.2024 ja luges need kätte toimetatuks 25.04.2024 (
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, sest kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on
Kohus selgitab, et ei ole seotud hageja väidetud nõude õigusliku alusega (õigusliku kvalifikatsiooniga) seotud, vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja esitatud asjaoludel rahuldada (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p-d 30, 32; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 11). Kohus on seisukohal, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, ning selle alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1 teine lause). VÕS § 1028 lg 1 järgi saab nõuda saadu tagastamist. Muid lepingust tulenevaid või VÕS § 115 lg 1 alusel lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid esitada ei saa, sest kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole õiguslikult võimalik järeldada, et hageja sõlmis kostjaga kehtiva lepingu (vt ka Riigikohtu 21.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16). Seega hagi aluseks on Placet Group OÜ kostjale alusetult antud raha, mida kostja ei ole tagastanud. Placet Group OÜ loovutas nõude 17.01.2023 hagejale.
lg 1 alusel jäävad menetluskulud 59,53% ulatuses kostja kanda ja 40,47% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 527 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, 2
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.