Obsah (9)

§ 407§ 429§ 444§ 174§ 138§ 162§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-2123 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi K. I.

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 07.02.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.
2. mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 8856,59 eurot, intress 869,63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1902,70 eurot; 1.
3. mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 08.02.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (8856,59 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
4. Hageja väitel on nõude aluseks Bondora AS ja kostja vahel 18.06.2021 sõlmitud laenuleping nr BL2284197, mille alusel on kostja saanud laenu summas 8931 eurot. Hageja väitel on kostja põhiosa katteks teostanud tagasimakseid summas 74,41 eurot, millest tulenevalt on põhivõlg summas 8856,59 eurot.
5. Hageja esitas 30.05.2024 nõudest osalise loobumise avalduse. Hageja teatab, et loobub algses hagiavalduses esitatud põhinõudest osaliselt põhinõuet 8141 eurot ületavas osas, intressinõudest ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudest. Hageja soovib kostjalt põhivõla summas 8141 eurot ja hagi esitamisele järgneva aja eest edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seaduslikus määras. Hageja toob välja, et põhivõla tagastamise nõude saab kostja vastu vaieldamatult esitatuks lugeda hiljemalt alates hagiavalduse esitamisest 07.02.2024 ja hageja palub kohtul viivise väljamõistmisel selle aluseks võtta. Kuivõrd hagejal jääb viivise nõudest alles ainult hagi esitamise aja suhtes edasiulatuv viivise nõue, puudub vajadus uue viivise arvestuse koostamiseks.
6. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus võttis hagi 21.02.2024 menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on kostjale e-postiaadressile XXX kätte toimetatud 30.03.2024 (kostja on esitanud sellekohase kinnituse (dtl 213).Kostja pidi määruse kohaselt esitama oma kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostja kohtule vastanud ei ole. Sõltumata nõude suurusest võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 kohaselt hagile vastamata jätmise korral.

Sel juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. 6.

§ 429

kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Tulenevalt kohtu poolt menetluse käigus antud selgitustest on hageja esitanud nõudest osalise loobumise. Kohus võtab osalise loobumise vastu. 7. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kuivõrd

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, siis kohus ei esita üksikasjalikke põhjendusi. Kohus kontrollis, et rahasumma 8399,99 eurot on kostjale 18.06.2021 välja makstud. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostja on tagasimakseid teinud kokku 258,99 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kohustab kostjat tagastama vorminõude järgimata jätmise tõttu tühise laenulepingu alusel kostjale üle antud tagastamata laenusumma, 8141 eurot (=8399,99 – 258,99). Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest. VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus alusetu rikastumise nõude korral nõuda viivist alates raha sissenõudmiseks hagi esitamisest. Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja põhivõlalt viivis seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates 07.02.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise päeva seisukoha on viivis põhivõlalt (8141 eurolt) viivisemääraga 12,5 % aastas 333.65 eurot (arvesatutuna 120 päeva eest). 8. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja menetluskulu on 910 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivust.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Algne hagi hind oli 12 735,99 eurot, hageja on sellelt riigilõivu tasunud 910 eurot. Loobumise tagajärjel oleks hagi hind põhivõlg 8141 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 330,65 eurot ning viivis seadusjärgses määras põhivõlalt arvestatuna ühe aasta eest 1018.82 eurot, kokku 9490,47 eurot ning riigilõiv sellelt oleks 770 eurot. Seega loobumise tagajärjel on hageja riigilõivu enam tasunud 140 eurot. Hagist (osalise) loobumise korral tagastatakse 3 pool enam tasutud riigilõivust. Seega kuulub hagejale tagastamisele 70 eurot.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi (peale nõudest osalist loobumist) täielikult. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks. Kohus jätab seega menetluskulud, mis seisnevad hageja poolt tasutud riigilõivus (910-70= 840), kostja kanda. Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostja on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati ning seda juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 9.

§ 468

lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4