Obsah (4)

§ 139§ 115§ 104§ 127

2-22-7876 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2024, Narva Tsiviilasja number 2-22-7876 Tsiviilasi OÜ Personaal hagiaval

§ 139lg 1 ja 2 alusel.

Hageja sai bussi lumehange libisemisest teada vahetult pärast selle juhtumist, ehk 30.11.21 kell 11:30, puksiir kutsuti alles järgmiseks hommikuks. Hageja viivitamatu tegutsemise (kohene puksiiri kohale kutsumine) korral oleks kahju tekkimine olnud välditav.

1. Täiendavas seisukohas selgitas kostja, et AS A ei olnud sõlminud vabatahtliku kindlustuse lepingut bussile MAN LIONS CITY (reg nr XXX), millele tekitatud kahju hüvitamist hageja kostjalt nõuab, kuid oli sõlminud vabatahtliku kindlustuse lepingu sarnase bussi suhtes omavastutusega 700 eurot. Seega on eluliselt usutav, et ka bussile 4/7 2-22-7876 MAN LIONS CITY (reg nr XXX) suhtes kehtinuks omavastutus 700 eurot, kui AS A oleks selle suhtes vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminud. Kohtuistungid
2. Kohtuistungil selgitas kostja, et keegi ei ole teinud väljaõpet selle kohta, kuidas tõkiskingi peaks paigaldama diagonaalis. Kostja selgituse kohaselt käisid mõni aeg hiljem kohal ka lukksepad, ka nemad ei paigaldanud tõkiskingi. Hageja selgitas, et puksiir kutsuti kohale kohe, aga kuna oli järjekord, siis ta sai tulla alles järgmisel päeval. Kostja on seisukohal, et arvestades kostja töötasu suurust, siis on kahju suurus ebamõistlikult suur.
3. 10.05.2024 tõi kostja välja, et tunnistaja ütluste ja dokumentaalsete tõendite vahel on vastuolu. Puksiirijuht väitis, et kui ta teenuse osutamiseks kohale tuli, siis tööandja esindaja ootas teda, samas kui dokumentidest nähtub, et kostja oli kella 15.00 hõivatud ja alles siis läks bussi ära tooma. Kostja arvab, et klaas võis puruneda ka pukseerimisel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et Osaühing Personaal hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5. OÜ Personaal on palunud kohtul mõista välja 1851,56 eurot.
6. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel on 16.10.2018 sõlmitud tööleping (dtl 39, 58 - 64), mille kohaselt töötas kostja hageja juures bussijuhina. Töökohustusi täitis kostja renditöötajana AS A juures (töölepingu p 2.2). Kostja ülesanded on täpsustatud ametijuhendis (dtl 74 jj). Tööleping on lõpetatud 31.01.2022 (dtl 43). Kostja on läbinud täiendkoolituse (dtl 65 – 73). Töötaja suhtes kehtib kollektiivleping (dtl 82 jj). Kostja töötas 30.11.2022 ja tema sõiduvahend jäi lumme kinni, nii, et ta ei saanud ise liikuma (dtl 88, 89) ja vajalik oli kutsuda puksiir.
7. Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 115

lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‑s 16 sätestatut (TLS § 72,

§ 104

lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

23. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 16 lg 1-2 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav 5/7 2-22-7876 hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

§ 104

lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (

§ 104lg 2).

Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (

§ 104lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2).

1. Kohus leiab, et L M ei ole rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, et sellest oleks võimalik tema vastutus OÜ Personaal tekkinud kahju osas.
2. Hageja heidab kostjale ette, et kostja jättis oma töövahendi (bussi) ristmikul kallakule seisma, lahkudes sündmuskohalt tagamata, et buss ise liikuma ei hakka. Buss libises hageja selgituste alusel parempoolse küljega vastu liiklusmärki ja tagumine küljeklaas purunes. Hageja hinnangul oleks kostja pidanud paigaldama tõkiskingad, et vältida sellist libisemist. Kostja sellega nõus ei ole ja väidab, et tõkiskingade paigaldamisest ei oleks olnud kasu. Kohtu hinnangul on vajalik analüüsida, kas kostja tööülesanded kohustasid teda tõkiskingi paigaldama, kuid ennekõike ka seda, kas tõkiskingade paigaldamise vajadus oli kostja lahkumisel ilmselge ja kostjal üldse sai selline kohustus tekkida. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma tööülesandeid. Kohal käinud politsei varalist kahju ei tuvastanud (dtl 101). Hageja esitatud pildid on ebamäärased ja ei tõenda toimunut (dtl 16 – 17), pildid on mingi bussi aken, kuid selgusetuks jääb, mis seos on sellel pildil toimunuga.
3. Kostja ametijuhendi punkti 1.
4. kohaselt kohustub juht teadma ja täitma liiklusseadust ja sellest tulevaid õigusakt. Liiklusseaduse § 20 lg 9 kohaselt enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise. Kohus leiab, et antud kohustuse täitmise osas saab anda hinnangut sõiduki juurest lahkumise seisu arvestades. Kui peale lahkumist asjaolud muutuvad, siis ei saa kostja vastutada tööandja eest, kuna ta ei ole rikkunud oma lepingust tulnud kohustusi. Kohus leiab, et nimetatud säte ei tähenda ka seda, et alati on vajalik paigaldada tõkiskingad, bussi seismine võib olla tagatud ka muude meetmetega. Kostja on oma seletuskirjas kirjeldanud, et olukorra fikseerimiseks tulid kohale lukksepad (dtl 99, seletuskirja tõlge), kes andsid hinnangu, et edasi sõita ei saa. Kuigi kohus saab aru, et bussijuht vastutab bussi korrashoiu eest, siis ka lukkseppadel oleks pidanud tekkima kahtlus, et buss vajab täiendavat toestust ja vajalik on võtta täiendavaid meetmeid, et bussi fikseerida.
5. Ametijuhendi punkti 7.11 kohaselt kohustub juht bussist väljumisel nii liinil olles kui ka lõpp –seiskama mootori, pidurdama bussi seisupiduriga, lülitama sisse madalama käigu, teekallaku korral asetama ratta ette tõkiskinga, selle puudumisel mõne muu sobiva eseme (kivi, klots) ning võtma tarvitusele abinõud bussi ärandamise, iseenesliku liikuma hakkamise ja/või rikkumise vältimiseks. Hageja viide, et kostja ise selgitas, et tagumine ots hakkas vajuma paremale on kinnitus sellest, et kostja oleks pidanud aru saama, et vajalik on paigaldada tõkiskingad (dtl 99, seletuskirja tõlge). Kohus mõistab kostja seletuskirja selliselt, et paremale libisemine sai takistuseks edasiseks iseseisvaks liikumiseks, kuid järeldus, et selle alusel oleks pidanud aru saama, et buss öö jooksul edasi libiseb, on meelevaldne. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud piisavalt tõendeid selles osas, et tõkiskingade paigaldamine oleks olnud vajalik ega ka selles osas, kas selline tõkiskingade paigaldamine nagu hageja tehnikajuht on välja toonud (dtl 20, 6/7 2-22-7876 seletuskirja tõlge) on üldse kostjale teada. Ametijuhendis on viide sellele, et tõkisking tuleb panna ratta ette, mitte küljele, kuhu soovitas panna takistuse tehnikajuht. Kirjavahetusest V OÜ-ga ei selgu, millisel viisil tõkiskingi paigaldama peab (dtl 179), see ei ole kirjas ka täiendkoolituse õppekavas (dtl 21 – 25).
6. Võttes arvesse eeltoodut leiab kohus, et tõendamata on kostja kohustuste rikkumine, mis on kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks esimene eeldus. Kuna esimene eeldus on täitmata, siis ei pea kohus vajalikuks ka ülejäänud eeldusi kontrollida ning nende kohta esitatud tõendeid analüüsida (dtl 15, 44, 45, 90 – 94, 102, 103, 117, 154, 155, 175 – 177, 178, 181, 188 – 195, 199 – 210) ja jätab OÜ Personaal nõude kahju hüvitamiseks rahuldamata. MENETLUSKULUD
7. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis OÜ Personaal hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud OÜ Personaal kanda.
8. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 7/7