← Eesti

2-24-9355/4

Obsah (9)§ 477§ 424§ 423§ 426§ 168§ 174§ 150§ 427§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2024. a, Narva Kohtuasja number 2-24-9355 Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali a

) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus leidis

  1. aprill
  2. a tsiviilasjas nr 2-19-19561, et menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni.

§ 477

lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja esitas kohtule taotluse, milles palub tsiviilasja menetluse lõpetada, s.o loobub avaldusest. Vastavalt

§-le 477 lg 6 kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Seega ei näe hagita menetluse sätted ette avaldusest loobumise võimalust, avaldust saab ainult tagasi võtta. Kuna avaldaja tahe on suunatud menetluse lõpetamisele, loeb kohus, et avaldaja soovib avalduse tagasi võtta. 2 2-24-9355

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Nimetatud säte kehtib

§ 477lg 1 kohaselt hagita menetluses esitatud avalduse kohta.

Avaldaja võttis avalduse tagasi omal soovil. Tagasivõtmise avaldus esitati eelmenetluses ning seega ei pea puudutatud isik andma nõusolekut avalduse tagasivõtmiseks.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata, kuna avaldaja võttis avalduse tagasi. Kohus selgitab, et

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Lähtuvalt

§ 168

lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Avaldaja soovib avalduse tagasi võtta omal soovil, seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, puudutatud isik kohtumenetluses ei osalenud ega vastanud avaldusele, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Taotlus riigilõivu tagastamiseks Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses avaldusest loobumisega.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 3 järgi tagastatakse riigilõiv alati hagita asjades, kui avaldus jääb läbi vaatamata. 3 2-24-9355 Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on tasunud asjas 50 eurot riigilõivu. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldajale tuleb tagastada riigilõiv täies ulatuses. Riigilõiv tuleb tagastada avaldaja poolt märgitud arveldusarvele Nõuete Arvestamise Programmi (NAP) vahendusel. Edasikaebamine

§ 427

kohaselt, maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse.

§ 178

lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 150

lg 8 alusel võib maakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kohus rahuldas avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks, seega ei saa käesoleva määruse peale riigilõivu tagastamise osas esitada määruskaebust. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.