) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning
lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
alusel 3 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 5) Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja töötas SmartGate OÜ-s suulise töölepingu alusel. Pooled vaidlevad töösuhte perioodi üle ning selle üle, kas kostja tasus töötatud aja eest hagejale töötasu. Hageja seisukoha järgi töötas ta kostja juures perioodil 11.02.2021 kuni 26.04.2021, mil ta ütles töölepingu erakorraliselt üles tööandja töötasu maksmata jätmise tõttu (tl 32-33). Kostja leiab, et hageja töötas kostja juures 4 päeva (21.03.2022 kohtuistungi protokoll tl 89-90). 6) Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu. TLS § 1 lg 2 alusel, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohus märgib, et lepingu vormil ei ole primaarset tähendust, oluline on hinnata poolte faktilist käitumist. Töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping võib olla töötaja tööle asumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-30-12). TLS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses (VÕS) lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt aluseks võtta lepingupoolte ühine tegelik tahe ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-17, 4 p 13). Seega on hageja töötasu nõude õiguslikuks aluseks TLS § 28 lg 2 p 2, mille kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. 7) 01.07.2014 jõustusid maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, millega loodi Eestisse töötamise register, mille eesmärgiks on maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta ning registris tuleb registreerida kõik isikud, kes on ettevõttega seotud. MKS § 251 lg 4 p 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse töölepingu alusel töötav isik. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt vastutab töötamise registri kande õigsuse eest kande tegija ning lõike 7 alusel on kande tegija vea ilmnemisel kohustatud ebaõige kande viivitamatult parandama. MKS § 252 lg 1 ja 2 alusel on töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööd võimaldav isik, kes on kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 251 lõikes 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. MKS § 255 kohaselt on töötamise registri kande aluseks muu hulgas tööd võimaldava isiku taotlus kande tegemiseks. MKS § 256 reguleerib töötamise registri kande parandamise korda, millest tuleneb, et juhul, kui töötamise registrisse kantud andmed on ebaõiged, on neid võimalik parandada. Tööd võimaldav isik ehk tööandja saab töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet elektrooniliselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamisest alates. Kui aga kande tegemisest on möödunud kolm kuud, saab kannet parandada vastutava töötaja otsusega kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel. 8) Kostja kui tööandja poolt on 10.02.2021 sisestatud töötamise registrisse kanded hageja kui töötaja kohta ning on märgitud, et hagejal (kes on Venemaa kodanik) on viisa alusel sõlmitud tööleping töötamise algusega 11.02.2021 ning hageja ametiks on majaehitaja (tl 39). Hagi kohaselt maksis kostja hagejale töötasu sularahas kokku 600 eurot (neto). Seda on kinnitanud hageja esindaja ka 17.06.2021 toimunud töövaidluskomisjoni istungil (tl 68). Töötaja ehk hageja on esitanud 26.04.2021 tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses kostja poolt töötasu maksmata jätmisega (tl 35). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Töötamise registrisse on tööandja poolt 20.04.2021 sisestatud hageja töötamise lõpu aeg 14.04.2021 ning lõpetamise aluseks on märgitud TLS §
Kohus rahuldab hagi täielikult, seega otsus tehti kostja kahjuks, mistõttu kannab kostja hagimenetluse kulud.
lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas
14)
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 15)
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 16) Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 17) Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot (tl 72-81). Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust kokku 4,5 tundi. Seega on hageja õigusabikulud 4,5 x 120 = 540 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks (nt on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta). Kohus ei pea 7 vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 540 eurot (so õigusabikulu). 18) Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. 19) Menetluskulude kostja kanda jätmise tõttu ei hinda kohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.