lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab 2 2-23-7032 kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohus leiab, et
Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et käesoleva asja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalise kinnitavad, et kompromissi kohasel täitmisel puuduvad neil teineteise vastu mistahes nõuded, mis seonduvad asjas nr. 2-23-7032 esitatud nõuetega. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Maksekorralduse nr 240 kohaselt on Bxxxxx Kxxxxxxx hagiavalduse esitamisel 12.05.2023. a tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu 420 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja
lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot hageja arveldusarvele nr EE392200001102723815 Swedbank AS-is. Maksekorralduse nr 255 kohaselt on Rxxxx Rxxxx vastuhagiavalduse esitamisel 13.11.2023. a tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu 1400 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja
lg 2 p 1 alusel tuleb kostjale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot kostja arveldusarvele nr EE212200001101807295 Swedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.