← Eesti

2-24-461/4

Obsah (6)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2024.a, Tallinn, Tsiviilasja number 2-24-461 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue O OÜ ja kostja sõlmisid 23.05.2023 laenulepingu nr 20230521009, mille alusel sai kostja 3000 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena hiljemalt 07.05.2026. Esialgne võlausaldaja rahuldas laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle. Kostja tasus laenulepingu alusel hagejale kokku 94,22 eurot, millest arvestas hageja 30,42 eurot põhivõla ja 63,80 eurot intressi katteks. Kuna kostja ei ole reageerinud O OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul, VÕS §-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes, öeldi kostjaga alates 07.10.2023 laenuleping üles ning teavitati kostjat laenulepingu ülesütlemisest. Laenulepingu ülesütlemise seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 1 969,58 eurot ja tasumata intress summas 219,30 eurot. 09.10.2023 loovutas O OÜ Laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Kostja ei ole reageerinud ka hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 2 251,30 eurot, millest põhivõlgnevus 1 969,58 eurot, intressid 219,30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 62,42 eurot; viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt alates 11.01.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni; menetluskulud ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused 2 Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri (hagiavalduses) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.05.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (45,76%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Seega vastas 23.05.2023 laenulepingu nr 20230521009 krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 350 eurot ja esindustasu 192 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on dokumentidega tutvumine ja nende analüüs – 40 minutit; hagi koostamine – 1 tund 20 minutit, 2 h, 96 eur/h (käibemaksuga), summas 192 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 192 eurot (2*96). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 542 eurot (350+192), mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 3 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (542 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.