2-23-118953/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-118953 Tsiviilasi Holm Bank AS-i (registrikood 14080830, asukoht Posti tn 30 90504 HAAPSALU) hagi K. D. (D., isikukood D., elukoht teadmata) vastu võla nõudes 6840,75 eurot Hagihind RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista K. D.lt Holm Bank AS-i kasuks põhivõlgnevus 5500 eurot ning viivised 247,97 eurot.
3. Välja mõista K. D.lt Holm Bank AS-i kasuks viivis võlgnevuselt (5500 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 02.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
4. Jätta rahuldamata Holm Bank AS-i hagi K. D. vastu intressi 312,77 euro, lepingutasu 110 euro ja menetluskulu meeldetuletuskirjade eest 10 euro väljamõistmiseks.
5. Jätta Holm Bank AS-i menetluskulud 93% ulatuses K. D. kanda ja 7% ulatuses Holm Bank AS-i kanda.
6. Määrata kindlaks Holm Bank AS-i menetluskulud summas 650 eurot. K. D.l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7. Välja mõista K. D.lt Holm Bank AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 604,50 eurot.
8. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 1 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest, Maksu- ja Tolliametilt ning kostja esitatud andmete alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtet krediidiandja küsinud ega hinnanud ei ole. Kohus leiab, et krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust – eelnevat saab hinnata eelkõige kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub
9. rahuldamisele osaliselt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 2