← Eesti

3-24-1809/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-1809 Haldusasi X kaebus kohtutäituriga kohtumiseks kohustamiseks RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates. Tallinna määruse
  3. X esitas 17.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et kohus garanteeriks kaebaja kohtumise kohtutäitur Rocki Albertiga nii, et kohtumisel osaleks ka kolmas isik. Kaebaja soovib ka kohtutäituri tegutsemise peatamist halduskohtumenetluse ajaks. Kohtutäitur ei anna kaebajale võimalust müüa võla katteks autot, samas kui korter ja kinnistu on arestitud. Samuti heidab kaebaja ette nelja kuud kaebuse jaoks Pärnu kohtus, ringkonnakohus ei võta kaebaja dokumente menetlusse ja Pärnu prokuratuur varastas kaebaja ostetud telefonist andmeid.
  4. Kohtule nähtub kaebaja selge soov vaidlustada kohtutäituri tegevust ja/või tegevusetust. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kohtutäituri tegevuse vaidlustamist reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS)
  5. osa. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest (§ 217 lg 1). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub (§ 218 lg 1). Kohtutäituri otsuse või tegevuse vaidlustamine esmalt kohtutäituri juures on kohustuslik (samas). Seega on kohtutäituri tegevuse ja/või tegevusetuse üle peetavate vaidluste lahendamine esmalt kohtutäituri enda ja seejärel maakohtu pädevuses ning kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kaebajal on võimalik pöörduda kohtutäitur Rocki Alberti otsuste või tegevuse vaidlustamiseks esmalt kohtutäituri enda poole ja seejärel, kui kaebaja kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsusega ei nõustu, esitada kaebus Pärnu Maakohtusse.1
  6. Kohtule ei nähtu esitatud kaebusest soovi vaidlustada muud peale kohtutäituri tegevuse. 1 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel töötab kohtutäitur Pärnu piirkonnas (https://kpkoda.ee/kohtutaiturids/rocki-albert/). 1

(2)Kohus selgitab aga täiendavalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-22-5482 menetlus lõppenud ja Pärnu Maakohtu määrus jõustunud; Tallinna Ringkonnakohus on selles asjas kaebaja määruskaebust menetlenud. Tsiviilasjas nr 2-18-14922 kaebaja Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebust ei esitanud, kuid vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. Seega on kaebaja tsiviilasjades oma edasikaebeõigust kasutanud. Liiga pika menetluse korral on võimalik esitada taotlus menetluse kiirendamiseks, kuid sellise taotluse saab esitada juhul, kui tsiviilasi on kohtu menetluses olnud vähemalt 9 kuud (TsMS § 3331). Kohtul ei ole teavet menetluse kohta, mille raames kaebaja prokuratuurile etteheite tegi, sh ei nähtu sellist teavet ka kohtute infosüsteemist. Arvestades, et prokuratuuri tegevus on peamiselt seotud kriminaalmenetlusega (prokuratuuriseaduse § 1), viitab etteheite sisu toimingule, mida prokuratuur saaks teha kohtueelses kriminaalmenetluses. Sellise kaebuse lahendamine ei oleks halduskohtu pädevuses. Kohtueelses kriminaalmenetluses tehtud prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale kaebamine toimub kriminaalmenetluse seadustiku alusel esmalt kaebuse esitamisega Riigiprokuratuurile (§ 228 lg 2) ja edasi maakohtule (§ 230 lg 1). 4. Kaebuse lõpus on kaebaja avaldanud soovi, et kohus peataks kohtutäituri tegevuse halduskohtumenetluse ajaks. Seda avaldust on võimalik käsitleda esialgse õiguskaitse taotlusena. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.