Obsah (5)
§ 207§ 252§ 204§ 104§ 249KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 18.07.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1923 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus seoses vangipo
) § 252 lg 7). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS
- Taotleja esitas 29.06.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, soovides et kohus keelaks käimasoleva vaidemenetluse ajal vangiportaali infosüsteemis 01.07.2024 planeeritud muudatuste tegemise. Taotluse kohaselt kaob nende muudatuste tulemusena kinnipeetaval eelkõige võimalus pöördumise koostamisel kasutada lõikamise, kopeerimise ja kleepimise funktsionaalsusi. Sisuliselt leiab taotleja, et osutatud muudatuste tõttu ei ole enam võimalik tõhusalt teostada õigust esitada avaldusi ja pöördumisi, muu hulgas ei ole võimalik kopeerimise-kleepimise funktsionaalsuseta tõhusalt kasutada eesti keelt mitte valdavatele kinnipeetavatele mõeldud automaattõlke rakendust. Taotleja osutab sellele, et kinnipeetavatele kasutamiseks mõeldud tahvelarvuteid on vähe ning nende kasutamise aeg on piiratud, ent 3-24-1923 eelviidatud muudatuste tõttu suureneb avalduse koostamiseks vajalik aeg oluliselt. Taotleja täpsustas oma seisukohti 05.07.2024 ja 06.07.2024 avaldustes.
- Vastustaja esitas halduskohtule vastuse, paludes esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Vastustaja märkis esiteks, et kinnipeetaval on jätkuvalt võimalik pöördumisi esitada paberil. Teiseks osutas vastustaja sellele, et vaidlusalune muudatus mõjutab ainult vangiportaalis uue pöördumise koostamise lahtrit, välistatud on üksnes muust rakendusest portaali lahtrisse kopeerimine, muudatus ei puuduta e-toimikus tehtavaid kirjeid ega teksti kleepimist tõlkerakendusse. Vastustaja selgitas, et kopeerimise ja kleepimise funktsionaalsuse kaotamise eesmärk on takistada kinnipeetavatel tarbetult mahukate ja lahendamist raskendavate avalduste koostamist ja kinnipeetavate omavahelist lubamatut kirjavahetust.
- Tallinna Halduskohus jättis 09.07.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vaidlusalused muudatused ei too kaasa talle põhiseadusest tulenevate õiguste pöördumatut või nende õiguste põhiolemust olulisel määral kahjustavat riivet. Taotlejal on jätkuvalt võimalik vanglale avaldusi esitada paberil ning elektroonilises vormis pöördumist pole muudetud võimatuks. Üldjuhul ei ole kinnipeetaval avaldustes vaja esitada varasematest pöördumistest, kohtulahenditest või õigusaktidest kopeeritud pikemaid tekste, vaid piisab lühikesest viitest. Tõlkefunktsiooni kasutamine võib muudatustest tingituna olla muutunud raskemaks, kuid mitte võimatuks. Vastustaja esitatud selgitustest nähtuvalt esineb avalik huvi, mis räägib EÕK kohaldamise vastu.
- Taotleja esitas 16.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada halduskohtu 09.07.2024 määrus ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Taotleja rõhutab, et tõlkefunktsiooni ei saa kasutada, kuna puudub kirillitsa klaviatuur, millega teksti sisestada, samuti ei saa eestikeelset tõlketulemust kopeerida pöördumiste lehele. Sisuliselt on tegemist emakeele alusel diskrimineerimisega, kuna venekeeletel kinnipeetavatel puudub võimalus elektrooniliste pöördumiste esitamiseks. Taotleja hinnangul on halduskohus põhjendamatult nõustunud vastustaja esitatud valeväidetega. Kaebaja hinnangul puudub piirangul legitiimne eesmärk ning vanglateenistuse ametnike halduskoormuse optimeerimine ei saa olla kaalukaks avalikuks huviks. Taotleja märgib, et vaidlusaluste muudatuste tulemusena on elektroonilisel teel pöördumiste esitamisele seatud täiendav piirang, mis ei lase pöördumist adressaadile edastada. Väär on vastustaja väide e-toimikusse kopeerimise võimalikkuse osas. Halduskohus ei ole põhjendanud, millisest õigusaktist tulenevalt võib haldusorganile esitatava pöördumise mahtu piirata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb võtta
§ 207lg 1 alusel menetlusse.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
§ 252
lg 7), määruskaebus on tähtaegne (
§ 204
lg 1) ning vastab vajalikul määral
§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
§ 249
lõigetest 1 ja 2 tulenevalt võib isik taotleda halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal, kui vastasel juhul saabuksid isiku jaoks sellised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavalt tagajärjed, mille tõttu ei oleks tal võimalik saavutada oma vaidega taotletavat eesmärki ka vaide rahuldamise korral. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne vaidlusküsimuse lõplikku lahendamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel ei saa kohus võtta lõplikku seisukohta sisulises vaidlusküsimuses, mistõttu ei pea kohus lõplikult tuvastama ka kõiki vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ega andma neile ammendavaid õiguslikke hinnanguid. Seetõttu on põhjendamatu 2
(3)3-24-1923 taotleja etteheide, et halduskohus ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud vangla esitatud faktiväidete õigsust. Taotleja ja vangla selgitused 01.07.2024 portaalis tehtud muudatuste sisu ja neist tingitud piirangute ulatuse kohta on tõepoolest lahknevad. Seda, kas tõesed on kaebaja või vastustaja faktiväited näiteks selle kohta, kas e-toimiku kaudu esitatavatesse dokumentidesse on võimalik teksti kleepida või kas kopeerimine ja kleepimine on võimalik tõlkerakenduses, ei pidanud halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel lõplikult välja selgitama, kuna need asjaolud tuleb välja selgitada vaidluse sisulisel läbivaatamisel ehk eelkõige vaide või hiljem halduskohtule esitatava võimaliku kaebuse lahendamisel. Ka vaidlusalustest muudatustest tingitud piirangute proportsionaalsuse, samuti võimaliku diskrimineeriva laadi põhjalik hindamine tuleb läbi viia vaide (ja võimaliku hilisema kohtule esitatava kaebuse) sisulisel läbivaatamisel.
- Vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema vaideotsusega on võimatu või ebamõistlikult raske. Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine luua olukorda, kus vaide esitaja saavutab oma eesmärgi juba enne vaide lahendamist. Erandina on selline esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, vaide eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt avalikke huve või kolmandate isikute õigusi.
- Siinses asjas on sisuliselt vaidlus selles, kas alates 01.07.2024 kinnipeetavatele elektrooniliste avalduste esitamiseks mõeldud süsteemis tehtud muudatused, mis piiravad eelkõige teksti kopeerimise-lõikamise-kleepimise funktsionaalsuse kasutamist, on proportsionaalsed. Vaides on taotleja sisuliselt nõudnud selliste muudatuste tegemata jätmist ja/või tagasi pööramist. Seega on kaebaja esitanud kohustamisnõude. Taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaebaja jaoks juba enne vaide lahendamist kaasa soovitud tulemuse. Käesoleva määruse eelmises punktis osutatud erandlikku esialgse õiguskaitse vajadust aga ei esine. Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlusalused muudatused ei muuda kaebaja põhiõiguste teostamist võimatuks ega ebamõistlikult koormavaks. Sõltumata portaali funktsionaalsustest on taotlejal igal juhul võimalik esitada pöördumisi ja avaldusi paberil. Nii taotleja kui vangla selgituste pinnalt saab järeldada, et 01.07.2024 tehtud muudatuste tulemusena on elektroonilisel teel avalduste esitamine tülikam ja aeganõudvam, ent see ei ole muutunud võimatuks. Sellega seotud ebamugavused, mille põhjendatuse on taotleja vaidega vaidlustanud, ei ole sedavõrd intensiivsed, et lubaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et taotleja saavutaks oma eesmärgi juba enne vaideotsuse tegemist. Halduskohus on õigesti arvesse võtnud ka esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu rääkivat avalikku huvi takistada kinnipeetavatel avalduste esitamise õiguse kuritarvitamist. Nõustuda tuleb halduskohtu hinnanguga, et kinnipeetaval ei ole oma õiguste kaitseks esitatavates avaldustes vaja tsiteerida varasemaid avaldusi ega õigusakte, vaid piisab neile viitamisest. Samas võimaldab elektrooniliselt esitatavate avalduste koostamisel teksti kopeerimise ja kleepimise funktsionaalsuse kasutamine tarbetult avalduse mahtu suurendada, mis muudab avalduse sisulise läbivaatamise keerukamaks, ajamahukamaks ja kokkuvõttes kulukamaks eelkõige juhul, kui avalduse esitaja on asjassepuutuvad väited või seisukohad esitanud läbisegi erinevate mahukate tsitaatidega varasematest dokumentidest, õigusaktidest jms. Taotleja esitatud vaiet ei saa pidada küll ilmselgelt perspektiivituks, ent selle eduväljavaateid ei saa pidada ka sedavõrd headeks, et see õigustaks vaidlusküsimust ette ära otsustava esialgse õiguskaitse meetme võtmist. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)