Obsah (11)

§ 367§ 5§ 436§ 466§ 310§ 637§ 405§ 306§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2024, Tallinn Kohtuasja n

) § 405 lg 1) ega andnud luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (

§ 367lg 2¹).

1. Maakohus tuvastas, et hageja on esitanud Placet Group OÜ 05.07.2020 krediidikonto lepingu nr KK3576173, mille alusel võimaldati kostjal saada laenu limiidiga 300 eurot intressimääraga 40,02% aastas. Krediidikulukuse määr oli 49% aastas (leping dtl 40). Laenu tagastamise ja intressi tasumise graafiku kohaselt pidi kostja laenu ja intressid tasuma igakuiste osamaksetena (dtl 41-46). Viidatud lepingul puuduvad lepingu sõlminud isikute allkirjad. Hagiavalduse p 1.5 kohaselt sõlmiti kõnealune laenuleping interneti vahendusel. Kohtule on esitatud 18.05.2020 väljavõte kostja tuvastamise kohta läbi Smart-ID (dtl 80). VÕS § 404 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna hagi aluseks olev leping on sõlmitud 05.07.2020, siis ei saa 18.05.2020 Smart-ID väljavõttega lugeda tõendatuks kostja tahteavaldust 05.07.2020 lepingu sõlmimiseks.
2. Maakohus märkis, et palus 16.02.2024 määrusega hagejal muu hulgas täpsustada, milliste tahteavalduste vahetamise teel tema nõuete aluseks olev leping sõlmiti. Kohus tegi asjaomases 2 2-23-101511 määruses ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja avaldas tahet lepingu sõlmimiseks ja vastav tahteavaldus oli tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus andis hagejale täpsustuste esitamiseks tähtaja kuni 08.03.
3. Hageja kohtule vastanud ei ole. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine muu hulgas siis, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue. Kuna käesoleval juhul ei ole tõendatud krediidikonto lepingu nr KK3576173 sõlmimisel VÕS § 404 lg-st 1 tuleneva vorminõude täitmine, siis on kõnealune laenuleping VÕS § 408 lg 1 alusel tühine.
4. Edasi leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud ka krediidikonto lepingu nr KK3576173 alusel kostjale laenu andmist. Hagiavalduse p 2.1 kohaselt on hageja soovinud kostjale laenu andmist 177,73 euro ulatuses tõendada Placet Group OÜ makseteatisega nr KK3576173, mille kohaselt on kostja seisuga 01.10.2022 kasutanud krediidilimiiti 177,73 euro ulatuses (dtl 72). Nimetatud dokumendi on koostanud esialgne võlausaldaja ning kohtu hinnangul ei ole see kohaseks tõendiks kostjale laenu andmise tõendamisel. 11.03.2024 määrusega palus kohus hagejal muu hulgas esitada tõendid kostjale laenu andmise kohta ning selgitas, et kohaseks tõendiks on näiteks maksekorraldus laenusumma väljamaksmise kohta. Kohus andis hagejale tähtaja täienduste esitamiseks kuni 01.04.
5. Hageja kohtumäärusele vastanud ei ole. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele laenusumma kostja kasutusse andmist tõendanud, siis jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, millega maakohus jättis tema hagiavalduse rahuldamata, ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (

§ 436lg-d 1, 2 ja 3).

Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel nõuet lahendada, ning on tuginenud otsust tehes asjaoludele, mille kohta pooltel ei olnud võimalik arvamust avaldada.

1. Maakohus andis 16.02.2024 kohtumäärusega hagejale tähtaja täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 08.03.
2. Määrust pooltele kätte ei toimetatud, vaid tehti etoimikus nähtavaks. Hageja avas määruse alles peale kohtuotsuse tegemist 31.05.
3. Maakohus on aga jätnud hagiavalduse rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole 16.02.2024 kohtumäärusele vastanud.
4. Hageja viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-22-5688, milles ringkonnakohus on selgitanud, et iseenesest võis maakohus

§ 466

lg 1 teise lause ja

§ 310

lg 1 järgi edastada määruse hagejale enda valitud viisil, st seadusest ei tulene, et kohus peaks puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määrava määruse toimetama menetlusosalisele igal juhul kätte. Küll aga peab kohus veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest teada ning tal on võimalik vastav menetlustoiming teha. 3 2-23-101511

1. Hageja märgib, et ehkki praegusel juhul saadeti määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta samal päeval e-posti teel teavitus hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile, ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja hagiavalduses märgitud menetlusposti aadressina jurist@julianus.ee. Selles olukorras ei olnud põhjendatud saata kohtumäärust hageja esindaja e-posti aadressile, mida hageja ega tema esindaja ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale epostiaadressile, ei saanud kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud teavituse saab lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Hageja sai Harju Maakohtu määruse kätte alles 31.05.2024, st pärast kohtu määratud tähtaja möödumist ning kohtuotsuse tegemist.
2. Hageja esitas apellatsioonkaebusega koos ka maakohtu 16.02.2024 määrusega nõutud hagiavalduse täiendused, milles selgitas kostjaga lepingu sõlmimise ja ülesütlemise asjaolusid, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, krediidisumma väljamaksmist ja sissenõudmiskulusid, ning esitas oma väidete toetamiseks tõendid (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe jm saatmine; lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise e-kiri; konto väljavõte). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades muu hulgas ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 17. Kolleegium märgib, et

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 177,73 eurot, intressi 18,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29,82 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja lisanduva viivise. Seega ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Maakohus arutas tsiviilasja lihtmenetluse asjana. 18. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole oma otsuses edasikaebamiseks luba andnud. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. 4 2-23-101511

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud laenulepingu sõlmimist kostjaga ega laenu andmist kostjale. Maakohus on oma otsuses viidanud nii 16.02.2024 kui ka 11.03.2024 kuupäeva määrustele, millega ta andis väidetavalt hagejale hagi täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks tähtajad 08.03.2024 ja 01.04.
2. Ringkonnakohus eeldab, et maakohus on ekslikult viidanud 11.03.2024 määrusele ja tähtajale 01.04.2024, kuna käesoleva asja toimikus on üksnes maakohtu 16.02.2024 määrus, millega on hagejale antud vastamiseks tähtaeg 08.03.2024 ning kostjale seejärel 28.03.2024 (dtl 134–136). Nimetatud eksimus määruse kuupäevas ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
3. Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et sai Harju Maakohtu 16.02.2024 määrusest teadlikuks (avas selle) 31.05.2024, st alles pärast maakohtu 27.05.2024 otsuse tegemist. Hageja väitel tehti määrus talle e-toimikus nähtavaks ja selle kohta saadeti samal päeval teavitus hageja lepingulise esindaja e-postiaadressile, mis ei olnud aga kohtule avaldatud hageja esindaja epostiaadress.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus 16.02.2024 määruse edastamisel menetlusõiguse norme. Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et teade 16.02.2024 määruse nähtavaks tegemise kohta saadeti hageja lepingulise esindaja epostiaadressile (maakohtus oli selleks Anni Kennedy), kuid et hageja hagiavalduses oli kontaktaadressina märgitud jurist@julianus.ee. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses täpsustanud, millisele konkreetsele e-postiaadressile määruse kohta teade saadeti. Ringkonnakohus tuvastas päringuga e-toimiku haldurile, et 16.02.2024 kohtumäärus on tehtud nähtavaks Anni Kennedyle, kelle kontaktaadressiks on e-toimikus e-mail jurist@julianus.ee (28.06.2024 vastus, dtl 211–212).
5. Vabariigi Valitsuse 03.07.2008 määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ (määrus) § 2 lg 4 kohaselt saab e-toimiku süsteem andmevahetuskihi X-tee kaudu andmeid teistest andmekogudest. Määruse § 3 lg 4 p 1 järgi on e-toimiku süsteemiga liidestatud andmekoguks mh kohtute infosüsteem (KIS). Määruse § 11 lg 2 kohaselt tehakse kanne e-toimikusse ning dokumendid sisestatakse ja salvestatakse etoimiku süsteemi viivitamata pärast kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumist või sellest teadasaamist või dokumendi vastuvõtmist või loomist põhisüsteemis. Määruse § 12 lg 1 teine lause sätestab, et põhisüsteemi ja e-toimiku süsteemi andmevahetus tagatakse tarkvaraliselt X-tee kaudu. Nii saadetakse KIS-is menetlusdokumendi nähtavaks tegemisel teade e-toimikus märgitud e-postiaadressile. Kuna käesoleval juhul on hageja märkinud etoimikus oma e-postiaadressiks jurist@julianus.ee, mida ta peab ka apellatsioonkaebuses õigeks enda poolt avaldatud aadressiks, siis on maakohus määruse nähtavaks tegemise kohta teate sellele e-postiaadressile saatmisega taganud, et hageja saab teate kätte ja saab määrusega tutvuda. Seega ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme.
6. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõustub hageja väitega, et kuigi maakohus ei pidanud 16.02.2024 määrust

§ 306

lg 5 kohaselt kätte toimetama, pidi ta siiski valima määruse edastamiseks sellise viisi, mis tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada määruses viidatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks määratud tähtajast (vt nt TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9). Kuna käesoleval juhul kasutas kohus menetlusdokumendi kohta KIS-st e-toimikusse teate edastamiseks (X-tee kaudu) neid kontaktandmeid, mille menetlusosalise esindaja ise kohtule avaldas, siis sai kohus lähtuda sellest, et hageja saab teate (ja määruse) kätte. Hageja ei ole tõendanud, et kohus oleks saatnud teavituse kohtule avaldatust erinevale e-postiaadressile. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et X-tee kaudu andmete edastamine on toimunud määrusekohasel viisil. Sellises olukorras oli majandus- ja kutsetegevuses tegutseva hageja 5 2-23-101511 kohustus kontrollida kohtule avaldatud e-postiaadressi. Arvestades, et 16.02.2024 määruses anti hagejale tähtaeg 08.03.2024, kuid kohus tegi otsuse alles 27.05.2024, siis oli hagejal piisav ajavaru määrusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks. Asjaolu, et hageja avas 16.02.2024 määruse alles pärast otsuse tegemist, ei anna alust väita, et maakohus oleks menetlusnorme rikkunud. Seega sai maakohus otsuse tegemisel tugineda sellele, et hageja ei vastanud kohtu 16.02.2024 määrusele ega esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis oleksid võimaldanud tarbijakrediidiga seotud hagi rahuldada. 24. Kuna maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, ei ole alust apellatsioonkaebust menetlusse võtta. Ei esine ka ühtegi muud alust maakohtu otsuse erandkorras (

§ 637

lg 2¹) tühistamiseks ja uueks arutamiseks saatmiseks (sh ei ole hageja menetluskulusid eraldi vaidlustatud, vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p 15). 25. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kaebuse menetlusse võtmise korral tekiksid apellandil kaebuse rahuldamata jätmise tõttu täiendavad kulud. 26. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150

lg 1 p 2 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (käesoleval juhul 100 eurot). 27. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 6