Obsah (13)

§ 317§ 420§ 632§ 394§ 415§ 187§ 407§ 445§ 423§ 162§ 168§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2024, Paide Tsiviilasja number 2-23-9701 Tsiviilas

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjatele avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib asjas menetluse taastamiseks esitada kohtule kaja avalduse tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile (

§ 415-416).

Kajalt tasutakse riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (RLS § 59 lg 19) Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank - a/a EE567700771003819792, Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud, menetluse käik

1. 07.07.2023 esitas Revensen OÜ Pärnu Maakohtule hagi XXi (kostja 1) ja YYi (kostja 2) vastu ühisvara jagamiseks. 1.
2. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt 1 Pärnu Maakohtu 08.12.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-x mõistetud välja Renovum OÜ kasuks võlgnevus 1534,89 eurot ja täiendavalt põhivõlalt 885,31 eurot arvestatav viivis 0,065750% päevas alates 09.12.
3. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud. 12.12.2022 pöördus 2 Renovum OÜ täitmisavaldusega kohtutäitur Rannar Liitmaa poole võla täitemenetluses sissenõudmiseks. 13.12.2022 algatati täiteasi nr 175/2022/x. Renovum OÜ loovutas 15.12.2022 kohtulahendist kuuluva nõude tsiviilasjas nr 2-22-x kostja 1 vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Renovum OÜ 10.01.2023 kostjale 1 teatise. 1.
4. Kostjalt 2 on Pärnu Maakohtu 02.01.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-q mõistetud välja Renovum OÜ kasuks võlgnevus 3178,30 eurot ja täiendavalt põhivõlalt 2000 eurot arvestatav viivis 0,065750% päevas alates 03.01.
5. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud. 09.01.2023 pöördus Renovum OÜ täitmisavaldusega kohtutäitur Rannar Liitmaa poole võla täitemenetluses sissenõudmiseks. 18.01.2023 algatati täiteasi nr 175/2023/w. Renovum OÜ loovutas 15.12.2022 kohtulahendist kuuluva nõude tsiviilasjas nr 2-22-q kostja 2 vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Renovum OÜ 10.01.2023 kostjale 2 teatise. 1.
6. Kohtutäituril pole õnnestunud võlga sisse nõuda, kuna kostjal 1 ja kostjal 2 puudub vara ja piisav sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama §-i lg 2 alusel võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. 1.
7. Hageja soovib kostjalt 1 ja kostjalt 2 võla sisse nõuda. Võla sissenõudmiseks kostjalt 1 ja kostjalt 2 ei ole jäänud alles muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnistu x x, x x, x x x (registriosa nr x) suhtes ühisvara jagamist. Jagamise viisina soovib hageja jagamist kinnistu avalikul enampakkumisel müügi teel, müügist laekuva raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades ja jagamise tulemusena kostjale 1 kuuluvast osast rahuldada Revensen OÜ nõue kostja 2 vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 08.12.2022 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-22-x ja kostjale 2 kuuluvast osast rahuldada Revensen OÜ nõue kostja 2 vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 02.01.2023 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-22-q. Menetlusulud palub hageja jätta kostjate kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjatelt välja solidaarselt, hageja kasuks. Hageja on esitanud hagis menetluskuludeks 900 eurot (s.o hageja tasutud riigilõiv summas 420 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 480 eurot).
8. Kohus võttis hagiavalduse 13.12.2023 määrusega menetlusse ja määras kostjatele tähtaja 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest hagi osas vastus esitada.
9. Kohus proovis kostjatele hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kätte toimetada kostjate rahvastikuregistris olevaid kontaktandmeid kasutades. Kohus saatis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjatele 13.12.2023 avaliku e-toimiku vahendusel, 19.12.2023 kostjate registris olevatele e-posti aadressidele ja kostjate registreeritud elukoha aadressile x x, x, x x, x x, x, x x) tähtsaadetisega. Kostjatele kohtudokumente kätte toimetada ei õnnestunud. 4.

§ 317

lg 1 ja § 317 lg 3 alusel toimetas kohus kostjatele hagimaterjalid ja 13.12.2023 menetlusse võtmise määruse kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis kostjatele 08.03.2024 määruse kohtudokumentide avalikult kättetoimetamisest 13.03.2024 e-kirjaga. Kohus luges hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjatele kättetoimetatuks teate avaldamisest 15 päeva möödumisel, s.o 29.03.2024. Kohus määras kostjatele vastamiseks tähtaja 14 päeva, mistõttu kostjate kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 12.04.2024. Kostjad ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostjate poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

Kohtu põhjendused

1. Kohus on seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb osaliselt rahuldada. 3
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. 6.
3. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja 1 vastu nõue, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 08.12.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-xRenovum OÜ kasuks välja mõistetud võlgnevusest summas 1534,89 eurot ja täiendavalt põhivõlalt 885,31 eurot arvestatav viivis 0,065750% päevas alates 09.12.
4. Renovum OÜ loovutas 15.12.2022 kohtulahendist kuuluva nõude tsiviilasjas nr 2-22-x kostja 1 vastu Revensen OÜ-le. Nimetatud võlgnevuse sissenõudmiseks on 13.12.2022 algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 175/2022/x). Kostja 2 vastu on hagejal nõue, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 02.01.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-q Renovum OÜ kasuks välja mõistetud võlgnevusest summas 3178,30 eurot, täiendavalt mõisteti kostjalt II välja põhivõlalt 2000,00 eurot arvestatav viivis 0,065750% päevas alates 03.01.
5. Renovum OÜ loovutas 15.12.2022 nõude tsiviilasjas nr 2-22-q kostja 2 vastu Revensen OÜ-le. Nimetatud võlgnevuse sissenõudmiseks on 18.01.2023 algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 175/2023/w). Kohtutäituril pole õnnestunud võlga sisse nõuda, kuna kostjal 1 ja kostjal 2 puudub vara ja piisav sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et kostjad on abielus ning et abielu ajal on kostjatel tekkinud ühisomand kinnistu, aadressil x x, x x, x x x (registriosa nr x). Muu kostjate ühisvara kohta andmed puuduvad /dtl 4-5/. 6.
6. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul väitnud, et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb seega tuvastatuks, et kinnisasi asukohaga x x, x x, x x x (registriosa nr x) kuulub kostjate ühisvara hulka.
7. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha ühisomanike vahel võrdsetes osades. 7.
8. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja on õigustatud nõudma ühisvara jagamist ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on ühisvara jagamine käesolevalt põhjendatud. Ühisvara jagamine hageja taotletaval viisil nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lg-le 3 vastav osa ühisvaraks oleva kinnisasja väärtusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvaraks olev kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest tasutakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha kostjate vahel võrdsetes osades.
9. Hageja palub kostjatele ühisvara jagamise tulemusena jäävate kummagi kostja rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded vastavalt kummagi kostja vastu. 4 8.
10. Kohus selgitab, et hageja saab TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad aga TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus ühisvara jagamise nõuet lahendades sekkuda (Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-14123, p 6, Riigikohtu 26.10.2022 määrus nr 2-20-15758, p 10 - 13). Kostjale 1 ja kostjale 2 tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise otsustab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäitur. 8.
11. Kohus märgib, et hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded kostja 1 või kostja 2 vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka väitnud. Hageja on hagis ise ka väitnud, et kummagi kostja suhtes on kohustused ja hageja nõuded eraldiseisvad /dtl 5/. Samuti ei ole võimalik hageja nõudeid pidada

§ 445lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks.

Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. 8.3. Nõuded, milles hageja palub kostjale 1 ja kostjale 2 ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded vastavalt kummagi kostja vastu, tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9. Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõude osas, milles hageja palus müüa ühisvarasse kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel, kanda saadava raha arvel kinnisasja müügiga seotud kohustused ja jagada ülejäänud raha kostjate vahel ära. Kohus jättis ülejäänud osas hagi läbivaatamata. Rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

10. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot ja esindajatasu 480 eurot (käibemaksuta). Hageja on palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja õigusabikulu summas 480 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohaselt on nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks esindatavaga, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 4 tundi. Hageja tunnihinne on 120 eurot ilma käibemaksuta.

§ 174

lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist kostjatelt käibemaksuta ning ei ole

§ 174lg 10 järgi kinnitust esitanud /dtl 7/.

Seega arvestab kohus hageja õigusabikulud ilma käibemaksuta. Kohus leiab, kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt, hagimaterjalid ei ole sisult keerukad ega mahukad, samuti ei ole kostjad hagiavaldusele vastuväidet esitanud ning kohtuistungit pole toimunud, siis ei ole õigusabikulud summas 480 eurot põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud ajaks 3 tundi. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, on põhjendatud esindustasu 5 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks esinduskulusid kokku 3 tunni ulatuses tunnihindega 120 eurot tunnis, s.o kokku 360 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust käesoleva kohtulahendi punktis 9., on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kuulunud ajast 2 tundi seotuks rahuldatud nõude esitamisega ja 1 tund seotuks nende nõuete esitamisega, mille kohus jättis läbivaatamata. Hageja on taotlenud ka menetluskulu, milleks on hageja tasutud riigilõiv summas 420 eurot kostjatelt väljamõistmist. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud ja vajalikuks kuluks, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 11. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 780 eurot (s.o riigilõiv 420 eurot ja esindajakulu 360 eurot), millest tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 660 eurot ja hageja kanda jääb nõude rahuldamata osas õigusabikulusid summas 120 eurot. 12. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 13.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 3. nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostjate elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjatele kätte toimetada avalikult. 14.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6