Obsah (4)

§ 1§ 4062§ 4034§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-24-101708 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi Rxxxxx Hxx

) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), 3 millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu

1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
2. Kohus leiab, et krediidi andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise kohustust nõuetekohaselt. Eesti õiguses (võlaõigusseaduses) ei ole kehtestatud vastutustundliku laenamise kohustuse osas erisusi sõltuvalt laenu summast. Ka väikeste laenusummadega võib tarbija end „lõhki laenata“, kui ta võtab selliseid laene suurel hulgal. Seetõttu on oluline kontrollida tarbija olemasolevaid finantskohustusi ja maksekäitumist. Kui krediidiandja tugineb seejuures üksnes tarbija enda poolt esitatud andmetele, võtab krediidiandja endale teadlikult riski, jättes andmed kontrollimata.

§-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 4034lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). 4 Hageja eeltoodut teinud ei ole, vaid on piirdunud üksnes kostja esitatud andmetega ning kostja isikusamasuse tuvastamisega. Hageja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida laenusaaja esitatud andmeid ei sissetulekute, väljaminekute ega kohustuste osas. Antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vaja kontrollida laenu taotleja esitatud andmeid erinevate andmekogude ja pangkonto väljavõtte alusel. Eeltoodut arvestades on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 8.

§ 4034

lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel kuni

1. detsembrini 2022 0%,
2. jaanuarist 2023 kuni
3. juunini 2023 2,5% ning
4. juulist 2023 kuni
5. detsembrini 4%. Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa ulatuses väljastas krediidiandja kostjale lepingu järgi krediiti ja kui suure summa on kostja selle lepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavalduse punkt 11 (dtl 36) kohaselt on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid perioodil
6. oktoobrist 2017 kuni
7. jaanuar 2023 summas 1327 eurot 26 senti. Kostja on
8. aprillil 2024 vastuses hagiavaldusele (dtl 120) märkinud, et tema kasutuses on olnud 1327 eurot 26 senti ning tagasi on ta maksnud 2731 eurot 45 senti. Hagiavaldusele lisatud laekumiste arvestusest (dtl 95-100) nähtuvad andmed väljamaksete ja tagasimaksete kohta, samuti on näha, mille katteks tagasimaksed on arvestatud ja kui suur on võlgnevus põhiosa, intressi, viivise ja teenustasude osas. Laekumise arvestusest nähtuvad andmed kinnitavad, et kogu lepinguperioodi vältel on väljamakseid tehtud summas 1327 eurot 26 senti ja tagasimakseid 2731 eurot 45 senti. Võttes aluseks ajavahemiku
9. oktoober 2017 kuni
10. detsember 2022 (viimane tagasimakse ajavahemikul, mil krediidiandjal ei olnud õigust intressi nõuda (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena oli intress 0%), on esitatud tabelist tulenevalt väljamakseid tehtud kokku summas 1304 eurot 85 senti ning tagasimakseid summas 2641 eurot 85 senti. Kuna kostja ei võlgne hagejale sel ajavahemikul intressi ega muid tasusid, tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Kostja on hagejale seisuga
11. detsember 2022 tasunud seega põhivõlast enam 1337 eurot (2641,85-1304,85). Krediidiandja on teinud
12. jaanuaril 2023 veel ühe väljamakse 22 eurot 41 senti. Võttes arvesse kostja enammakstud summa suurust, ei toonud see väljamakse kaasa teistpidist saldot, mille tõttu puudub kostjal võlgnevus, millelt tuleks arvestada seadusjärgset intressi alates
13. jaanuarist
14. Kostja on
15. aastal teinud veel kaks tagasimakset (
16. jaanuaril 2023 47 eurot 60 senti ja
17. veebruaril 2023 42 eurot) kokku summas 59 eurot 60 senti, seega on kostja lõpptulemusena krediidiandjale enam maksnud 1269 eurot 81 senti (1337 + 22,41 - 47,6 - 42).
18. Eelnevast tulenevalt on kostja saadud laenusumma tagastanud ning hagejal ei ole põhivõla, intressi ega viivise nõudmise õigust. Kohus jätab rahuldamata põhivõla, intressi ja viivisenõude.
19. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude kostjalt väljamõistmise nõude. Hageja palus mõista kostjalt

§ 1132

lg 2 p 3 alusel välja sissenõudmiskulud summas 30 eurot.

§ 1132

lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 5 kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hüvitada võlausaldajale sissenõudmiskulusid, kui sissenõudmiskulud on tehtud olematu nõude sissenõudmiseks. 11. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi täies ulatuses rahuldamata. 12. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja osales menetluses isiklikult ilma lepingulise esindajata ning seetõttu ei saa tal olla hüvitatavaid menetluskulusid (lepingulise esindaja kulu). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6