) § 407 lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja T. R. kinnitas hagimaterjalide kättesaamist 11.03.2024 e-posti aadressil xxxx. Kostjale A. R. toimetati hagimaterjalid kätte isiklikult 05.04.2024. Kohus andis kostjatele hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega seonduva.
Kohus jätab hageja menetluskulud kostjate kanda. Hageja palub 24.04.2024 menetluskulude nimekirja alusel mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu 280 eurot ning täpsustamata kululiigina hagiavalduse ja tõendite ettevalmistamise kulu 480 eurot (3 tundi tunnihinnaga 120 eurot). Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 280 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot kuuluvad hagejale hüvitamisele
alusel koostoimes
lg 2 sätestatuga.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja esitatu põhjal ei ole kulude 480 eurot näol tegemist kohtukuludega
Kohus saab aru, et äriühingust hageja taotleb kulu 480 eurot hüvitamist
lg 1 p 1 (menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud) alusel.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Juriidilisest isikust menetlusosaline saab menetluses isiklikult osaleda eelkõige oma juhatuse kaudu, sest juriidilise isiku puhul loetakse suhetes teiste isikutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku juhatus tema seaduslikuks esindajaks. Äriühingul on õigus volitada end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab
Viimasel juhul ei pea juhatuse liige täitma kohtumenetluses tasuta lepingulise esindaja ülesandeid, s.h osutama tasuta õigusabiteenust (vt RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-62-14, p 13, 14; korteriühistu esindamine juhatuse liikme poolt nii seadusliku kui lepingulise esindajana). 2
p 1 mõttes kuluks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tegemist on lepingulise esindajaga, kes on nimetatud §-s 218 toodud loetelus; 2) esindaja täidab esindusfunktsiooni konkreetse kohtumenetluse raames; 3) esindaja on füüsiline isik ja ta on menetluse ajal kohtule ja teistele menetlusosalistele teada; 4) esindaja tegevus on menetluses nähtav (koostab ja allkirjastab menetlusdokumendid või osaleb kohtuistungitel).1 Käesolevas tsiviilasjas on hagiavalduse põhjal selle koostanud ja kohtule esitanud Maksim Fedotov hageja seadusliku esindajana (dtl 33). Hagiavaldusele ei ole lisatud ja hagiavaldusest ei tulene, et Maksim Fedotov on hagejale osutanud õigusabi ka lepingulise esindajana. Seega ei ole hagi esitamisel kasutatud lepingulise esindaja abi ja hagejale ei ole tekkinud sellega seoses õigusabikulusid. Kohus märgib, et isegi juhul, kui Maksim Fedotovi käsitada hageja töötajana (äriregistri andmetel ongi hagejal üks töötaja), eeldatakse, et õigusabikulusid ei teki ja hüvitamisele kuuluksid vaid sõidukulud (
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja õigusabikulude suuruseks 300 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot), mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt
lg 4 ja hageja taotlusele tuleb kostjatel hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. EDASIKAEBAMISE KORD
) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt
Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st
Kaja peab vastama
Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. 1 A.Pärsimägi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2017, § 144, 3.2.1. 3
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.