lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt tal vara puudub. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 9 214,86 eurot ja vara praktiliselt puudub. Võlgniku kohtule esitatud maksejõuetusavalduses välja toodud selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud asjaolud et ta on vähese haridusega kriminaalse taustaga alkoholisõltlane, mistõttu tal on võimatu leida endale sobivat tööd. Osa võlgniku suhtes siiani käivaid täitemenetlusi on algatatud juba aastal 2017, seega on võlgnik praktiliselt kogu oma täiskasvanuna elatud elust olnud sisuliselt maksejõuetu. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteo korras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud. Samuti on võlgnik võtnud endale kergekäeliselt muid kohustusi erinevate tarbimislaenude näol. Et ta temalt väljamõistetud summasid tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamist võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud praktiliselt igasugune arvestatav legaalne sissetulek (viimasel viiel aastal on talle töötasusid deklareeritud vaid viiel kuul), kui välja arvata vanglas viibimise ajal saadud vähene tasu. Ka käesoleval ajal viibib ta veel kinnipidamisel Xxxxs. 10 Usaldusisik leiab, et kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, saab kohus võtta arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul osaliselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ( umbes 25-30% võlgniku kohustustest) ning mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes kõiki tema poolt silmas peetud eesmärke. Lisaks tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad kulud.
lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Seega on halduril õigus taotleda tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis on praegu kehtiva alampalga määra järgi 2 460 eurot (3x820), millele lisandub käibemaks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ja lapsele elatise maksmise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Usaldusisiku hinnangul tuleks eeltoodut võlgnikule selgitada, et võlgnikul oleks selge ettekujutus tema pankrotimenetluse läbiviimise otstarbekusest, kuna ta ei vabane umbes kolmandikust oma kohustustest, samas ülejäänud kohustustest on tal võimalik menetluse jooksul vabaneda. Eeltoodut arvestades esineb küll alus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid võlgniku soovitud kohustustest vabastamise menetlus võib osutuda perspektiivituks, kui võlgnik ei suuda leida tasustavat tööd. Lähtudes eeltoodust ja FIMS § 17 ja § 45 ning
M.`i, isikukood xxxx, pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on nõus jätkama pankrotihaldurina. Pankroti väljakuulutamise korral palub määrata riigi menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks. 11 Pankroti väljakuulutamise korral palub määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Palub määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning menetlusabi korras mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks vastavalt esitatud aruandele. Maakohtu seisukoht:
12 Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp`i tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 13 töötunni eest 1 560 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1 903,20 eurot. II Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 820 eurot.
lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 858 eurot (13x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja
lg 4 ülemmäära palun riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks. Ülejäänud summas palutakse jätta usaldusisiku tasu võlgniku kanda. Ajutise pankrotihalduri Martin Krupp`i töötasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.