Obsah (9)

§ 407§ 3141§ 413§ 459§ 445§ 468§ 173§ 162§ 164

2-23-17750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17750 Tsiviil

§ 407järgi õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue saadeti elektrooniliselt kostja e-posti aadressile xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx. Kostja, I. S. , kinnitas 05.01.

1. a samalt e-posti aadressilt dokumentide kättesaamist, kuid märkis, et ei saa dokumente avada. Kostja taotlusel saatis kohus 05.01.
2. a kostjale dokumendid pdf formaadis. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud.
3. Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 07.05.
4. a. Kohus saatis kostjale kohtukutse elektrooniliselt 10.04.
5. a ja korduvalt 24.04.
6. a eposti aadressile xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx, millelt kostja varasemalt oli dokumentide kättesaamist kinnitanud.

§ 3141

lg 1 alusel luges kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel alates viimasest saatmisest.

1. 07.05.
2. a kohtuistungil osales hagejate seaduslik esindaja, N. S. . Kostja, I. S. , istungile ei ilmunud. Kostja ei teavitanud kohut kohtusse ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Hagejate seaduslik esindaja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Hagejate esindaja täpsustas, et soovib kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist seaduse alusel arvutatud summas muutuva suurusena. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 413

näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul ei ole kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ega ilmunud ka asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning võimalik hagejate taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtule ei ole teada

§ 407

lg-s 5 ja § 413 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis tagaseljaotsuse tegemise välistaksid. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejad S. S. ja S. S. on N. S. ja kostja I. S. ühised alaealised lapsed, S. S. sündinud xxxxxxxxxx. a (hetkel xx. aastane) ja S. S. sündinud xxxxxxxx. a (hetkel xx. aastane). N. S. ja kostjal on veel üks ühine laps, D. S. , sündinud xxxxxxxxxx. a. Lapsed elavad ema N. S. juures. Kostja I. S. elab lastest eraldi ja laste kasvatamisel ei osale. Tartu Maakohtu 26.10.

1. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-10634 kinnitati poolte samal päeval sõlmitud kompromiss, mille kohaselt peab kostja alates 01.05.
2. a maksma kõigile kolmele lapsele elatist igaühele xx eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Kõige vanem laps D. S. sai 11.09.
3. a täisealiseks. 3 2-23-17750 Hageja esindaja taotleb hagis, et kohus suurendaks kostjalt hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõistaks alates 01.01.
4. a kostjalt hagejate kasuks välja elatise seadusel alusel arvutatud miinimumsummas.

§ 459

lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid saab järeldada, et asjaolud on võrreldes poolte vahel 26.10.

1. a elatise maksmise osas kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt muutunud. Kompromissi sõlmimise ajal oli kostjal kolm alaealist last, kellele ta pidi elatist maksma. Vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg-le 1 on õigus saada vanemal lasterikka pere toetust, kui ta kasvatab kolme või enamat last. Pärast kompromissi sõlmimist, on saanud üks kostja lastest, D. S. , täisealiseks ja temale kostja enam kompromissi alusel elatist maksma ei pea. Alates 01.01.
2. a enam lapsi kasvatavale vanemale lasterikka pere toetust ei maksta. Seega on kostja elatise maksmise kohustus vähenenud, samas kui teise vanema sissetulek lasterikka pere toetuse arvel vähenenud. Poolte kompromissi sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) redaktsiooni § 101 lg 1 nägi ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.xx.
3. a määrusega nr 1xx oli kehtestatud alates
4. jaanuarist
5. aastal kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega oli kompromissi sõlmimise ajal miinimumelatis vastavalt siis kehtinud PKS § 101 lg-le 1 ühe lapse kohta 292 eurot kuus. 26.10.
6. a kompromissiga leppisid pooled kokku kostja poolt elatise maksmise xx eurot ühe lapse kohta kuus ehk alla kehtinud miinimummäära. 01.01.
7. a jõustus perekonnaseaduse muudatuse, millega muudeti alaealisele elatise maksmise regulatsiooni. Alates 01.01.
8. a kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sama paragrahvi lõiked 3 kuni 7 sätestavad elatise arvutamise reeglid alljärgnevalt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
9. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
10. aprillil. - Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. - Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. - Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat xx protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 4 2-23-17750 PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Võttes arvesse, et hagejatele makstakse lapsetoetust, mis vastavalt PHS § 17 lg-le 3 on pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, ja seda, et hagejad ei ole kostja kui kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, siis kujuneb PKS § 101 alusel arvutatud elatise suuruseks alates 01.01.
11. a kuni 31.03.
12. a kummalegi hagejale 260,33 eurot kuus ja alates 01.04.
13. a kummalegi 287,72 eurot kuus. Kostja ei ole hagile vastanud ja kohtule ei ole teada PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvat põhjust, mis õigustaks kostjalt hagejatele elatise väljamõistmist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja muudab Tartu Maakohtu 26.10.
14. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-10634 kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatist, mida kostja peab hagejatele maksma ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 01.01.
15. a kuni 31.03.
16. a kummalegi 260,33 eurot kuus ja alates 01.04.
17. a kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni 287,72 eurot kuus, s.o (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
18. aprillil (esimest korda
19. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutmisest alates lapsetoetuse muutumisele järgnevast kuust. Hagejate esindaja taotlusel määrab kohus

§ 445

lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta nende ema N. S. pangakontole ja igakuist elatist tuleb maksta hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 1 näeb erisusena ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud puhul on tegemist alaealiste ülalpidamisasjaga, mistõttu jätab kohus

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5