← Eesti

2-22-5766/22

2-22-5766 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova

  1. juuli 2024, Narva kohtumaja 2-22-5766 M G hagi A G vastu elatise suurendamise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja M G (isikukood XXX, elukoha aadress XXX) Hageja seaduslik esindaja M B (endine perekonnanimi H, isikukood XXX) Kostja A G (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada M G ja A G vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt: 1.
  3. Suurendada tsiviilasjas nr 2-22-1554 välja mõistetud elatist. 1.
  4. A G (isikukood XXX) tasub alates
  5. juulist
  6. a elatis summas 250 eurot M G ülalpidamiseks iga kuu
  7. kuupäevaks kuni M G täisealiseks saamiseni. 1.
  8. Elatis tasutakse arvele mis on kostjal teada. 1.
  9. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  10. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
  11. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu ühe

(1)päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu 22.02.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-1554 vähendati Viru Maakohtu 22.03.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-1059 alusel A G poolt alaealise lapse M G 1
(3)2-22-5766 ülalpidamiseks tasutava elatise suurust ning mõisteti A G välja M G kasuks elatis 200 eurot kuus alates 29.01.2022 kuni M G täisealiseks saamiseni. M G esitas 20.04.2022 kohtule hagiavalduse A G vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palub muuta Viru Maakohtu 22.02.2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-22-1554, suurendada elatist alaealise lapse M G ülalpidamiseks ja määrata elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kohus võttis hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et elatise suurendamine pole põhjendatud. Pooled esitasid kohtule 12.07.2024 mõlema poole poolt allkirjastatud kompromissi. Pooled leppisid kokku elatise suuruses ja tasumise korras. Pooled leppisid kokku, et suurendatakse tsiviilasjas nr 2-22-1554 välja mõistetud elatist. Pooled selgitavad, et nad ei pea vajalikuks käesoleva kompromissi kinnitamist kohtuistungil ja on nõus, et kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2
(3)2-22-5766 Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et lühendavad kohtumääruse edasikaebamise tähtaega ühe päevani. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.