KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-123878 Tsiviilasi Aktiva Finance Gro

§ 405

lg 1 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 3024,01 eurot ja kohus on hagi menetlenud lihtmenetluses. 7.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. novembril 2023 on Äriregistris Aktiva Finance Group OÜ registrikaardile tehtud ühinemiskanne, millega AS Aktiva Portfolio, registrikood 16013522, ühineb 2 äriühinguga Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479, mistõttu on Aktiva Portfolio AS äriregistrist kustutatud.
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ka omal algatusel (vt nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008 3-2-1-111-08, p 23). Riigikohus on
4. a novembris põhjalikult lahanud kohtu rolli menetlustes, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098).
5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (RKTKo 24.04.2006, 32-1-21-06, p 13; RKTKo 06.02.2012, 3-2-1-149-11, p 20).
6. Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei pruugi olla iseenesest piisav, et lugeda võlatunnistus konstitutiivseks, vaid oluline on poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-124-14, p 28; RKTKo 18.11.2015, 3-2-1-125-15, p 14; RKTKo 24.03.2017, 3-2-1-103-16, p 18). Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 36; RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-124-14, p 24). Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (RKTKo 23.02.2016, 3-2-1-147-15, p 13; RKTKo 24.03.2017, 3-2-1-103-16, p-d 16 ja 18).
7. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 403 lg 21 järgi kohaldatakse tarbijakrediidi sätteid ka tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine.
8. Riigikohus on seisukohal, et kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb tarbijakrediidilepingut eeldada. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11).
9. Antud juhul on füüsilisest isikust tarbija sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva juriidilise isikuga kahepoolse kokkuleppe, millega kostja tunnistab põhivõlast, intressist ja viivisest koosneva rahalise kohustuse olemasolu ning 3 kohustub tasuma võla maksegraafiku alusel, samas pidi kostja hagejale täiendavalt tasuma võimaluse eest võlg ajatada ning maksegraafiku rikkumise puhuks lepiti kokku viivises 0,065% päevas. Haginõue ja hagis kirjeldatud asjaolud viitavad asjaolule, et kohustuse aluseks olev leping on tarbijakrediidileping ja
10. detsembril 2021 sõlmitud kokkulepete eesmärk oli tasuline maksekohustuse edasilükkamine. Kohus on kohalduvat õiguslikku regulatsiooni ja hageja tõendamiskoormist selgitanud nii
11. septembri 2023 kui
12. märtsi 2024 määrustes, kuid hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et pooled soovisid luua algsest kohustusest iseseisva kohustuse ega seda, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustusega. Hinnates lepingut mõistliku isiku positsioonilt, asub kohus seisukohale, et
13. detsembril 2021 sõlmitud kokkulepped on deklaratiivsed võlatunnistused, mis põhinevad tarbijakrediidilepingu(te)st tuleneva(te)l kohustus(t)el ning mida tuleb käsitleda kui esialgse(te) lepingu(te) lisa(sid).
14. Riigikohus on selgitanud, et kui võlausaldaja tugineb nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS §
15. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 28-29).
16. Seega tuleb hagejal tõendada, et tarbijaga kokkuleppeid sõlmides on järgitud tarbija kaitseks kehtestatud kohustuslikke õigusnorme, mis omakorda võimaldaks kohtul välistada tühisuse aluste esinemise nii
17. detsembril 2021 sõlmitud kokkulepete kui nende aluseks olevate lepingu(te) puhul. Antud juhul viitab kokkulepete sõnastus tüüptingimuste kasutamisele, kokkulepete tulemus on võla ajatamine, mis on olnud kostja jaoks tasuline, samuti on kokku lepitud, et tarbija loobub igasugustest vastuväidetest seoses võlatunnistuse aluseks oleva lepinguga. Need asjaolud viitavad kokkulepete tühisusele. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid võlatunnistuste aluseks olevate lepingute ega ka selle kohta, et hageja ja esialgne krediidiandja on järginud lepingute sõlmimisel seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada kokkulepete kehtivuse või rahalise kohustuse olemasolu muul alusel. Kohus on hagejale selgitanud tarbijakrediidilepingutega seonduvat nii enne hagiavalduse menetlusse võtmist
18. septembri 2023 määruses kui ka konkreetsemalt
19. märtsi 2024 määruses. Arvestades hageja tegevusala ja lepingulise esindaja kasutamist kohtumenetluses, ei saa talle olla üllatuslikud tarbijakrediidisuhtele kohalduvad õigusnormid, ega asjaolu, et haginõudega kohtusse pöördunud hageja peab vajadusel oma nõuet tõendama.
20. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 4 Menetluskulude jaotus 18.

§ 162lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kuna kostja on end menetluses ise esindanud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5