Obsah (7)

§ 33§ 31§ 153§ 66§ 41§ 150§ 23

2-24-7432 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Pärnu Maakohus Leanika Tamm

§ 33lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD

1. Võlgnik R A esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale enda maksejõuetusavalduse. Võlgnik taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi ca 48 000 eurot, erinevaid võlausaldajaid 6 (Swedbank, Julianus kahe erineva nõudega, Holm Bank, Coop Pank, Raha24, Bondora), osade võlausaldajatega on sõlmitud kokkulepped ja maksegraafikud. Igakuised kohustused tagasimakseteks on 1645 eurot. Täitemenetlusi avalduse kohaselt ei ole algatatud. Võlgnik on märkinud enda neto töötasuks 2525 eurot, igakuisteks väljaminekuteks (toit, eluase jm esmavajalik) 1373 eurot. Võlgnik on avaldust põhjendanud järgmiselt: Maksejõuetuse avalduse eesmärk oleks saada oma igakuised kohutused kontrolli alla nii, et jääks ka toidu ostmise jaoks raha. Hetkel seda ei ole ja selle tulemusel võlgnevused suurenevad. Peamised makseraskused tekkinud võlgnevustest, mis on sattunud nüüdseks juba Inkasso firma kätte. Nende pakutud miinimum maksed on minu jaoks liiga suured ja põhjustavad teiste võlgnevuste mitte tasumist. Lisaks nende intress on minu jaoks ülemäära suur. Esimene inkasso kokkulepe sai sõlmitud hirmust kuna tegemist inkassoga, ei süvenenud asja ja tahtsin kiirelt asja korda saada. Sõlmisin kokkuleppe. Nüüdseks tasunud 4 kuud, iga kuu 541€ võlgnevust, aga võlgnevus on vähenenud 11 949€ pealt 11 265€ peale. Laenukohustus vähenenud 684€ olles ise tasunud 2164€. Kuna nüüd tekkinud teine inkasso juhtum kõrvale, siis otsustasin asja läbi vaadata ja suhelda võlanõustajaga. Ning nüüd kirjutangi Teile, et vaadata üle oma 3 suuremat kohustust. Peamiseks põhjuseks, miks kõik need probleemid on tekkinud, algasid 2021a, kui läksin elukaaslasega lahku. Oli vaja väljundit ja siis otsustasin ühte mängu mängima hakata (polnud kasiino). Kahjuks tollel ajal ei saanud aru kui halvasti see minu maksevõimele mõjub ja sai järgemööda laene võetud, et kohustusi täita ja mängu „investeerida“. 2021a lõpus sain aru, et vaja sissetulekut suurendada ja vahetasin töökohta. Kahjuks see ei aidanud, kuna mängisin oma mängu ikka edasi. Olin sõltlane. Reaalsus jõudis kohale 2023a esimeses kvartalis, kui otsustasin mängimisest loobuda ja hakkasin laenuandjatega suhtlema oma kohutuste osas, kuid oli juba hilja. Viimased aasta aega 2/3 2-24-7342 proovinud olukorda parandada, müües auto, et vältida inkassosse sattumist, vahetasin ametit, et sissetulekut suurendada, kuid tulutult. Suhelnud laenuandjatega. Mõned on väga vastutulelikud olnud ja olen selle üle tänulik, aga on ka neid, kes ei ole vastu tulnud. Saan aru, et see on minu enda viga ja ei tohigi eeldada, et kõik kohe appi jooksevad. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2. Kohus võttis 27.05.2024 R A avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku..
3. Usaldusisik esitas 21.06.2024 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 17 lg 2 sätestatud hinnangu, mille kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks 2525 eurot töötasu, tal on üks alaealine ülalpeetav, kohustuse suuruseks on kokku 48354,14€, millest vähemalt 36,843,67 € (76,19%) on muutunud sissenõutavaks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on hasartmängusõltuvus, mille jaoks võttis uusi laene ja ei saanud õigel ajal tegelikust maksekoormusest aru. . Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et: R A oma kohustusi täita ei suuda; võlgade ümberkujundamist ei ole võlgnik soovinud; laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna talle laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. R A on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodust lähtuvalt tuleks usaldusisiku hinnangul võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot; nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on Andrus Õnnik andnud); Võtta R A’lt võlgniku vanne; algatada R A kohustustest vabastamise menetlus.
4. Kohus korraldas FIMS § 18 lg 1 teisest lausest tulenevalt võlgniku ja halduri ärakuulamise 27.06.
5. Pärnu Maakohtu istungil, olles tutvunud usaldusisiku aruandega, taotles võlgnik enese suhtes pankrotimenetluse algatamist, pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik jäi 18.06.2024 kohtule esitatud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Pankroti väljakuulutamine Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnniku koostatud ja 18.06.2024 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku maksejõuetus tekkis robleemid tekkisid 2021-l aastal, kui läks elukaaslasest lahku ja otsis endale mingit tegevust. Hakkas internetis hasartmängu mängima ja võttis selle jaoks laene. Reaalsus jõudis kohale 2023 aasta esimeses kvartalis, kui sai aru, et on sattunud mängusõltuvusse ja selle tõttu võtnud maksevõimet ületavaid laene. Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 3/3 2-24-7342 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 7.

§ 31

lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153

lg 1 p 3).Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 66lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 8.

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku R A kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

§-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1-2). 10. Lähtudes FiMS §-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita FiMS §-s 17 sätestatud kohustused. Pankrotihaldur esitas 15.12.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (

) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik on kohtule 27.06.2024 kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (FiMS § 46). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku. 4/3 2-24-7342

1. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg-d 3-7). FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt
2. juuniks
4. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3).
5. Menetluskulud
6. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud.

§ 150

lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud.

150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 16.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 5/3 2-24-7342

1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg (12 h) põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr (130 eurot/tund) mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1560 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas343,
2. 18.

§ 23

lg 51 sätestab, et

§ 23

lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 19. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 20.

§ 23

lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust 820 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. 21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6/3