KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1073 Haldusasi Xi kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 23.02.2024 ette

) § 49 lg 6, § 155 lg 5, 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Xi (kaebaja) kaebus Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 23.02.2024 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2.1.-1/23/1212-2967-7 ning 13.03.2024 noomituse nr 2.1.1/23/1212-2967-8 tühistamiseks.
2. Vastustaja teatas 21.06.2024, et on pärast Tallinna Halduskohtu 21.05.2024 kohtumäärusega tutvumist otsustanud mõlemad vaidlustatud haldusaktid kehtetuks tunnistada ning taotles menetluse lõpetamist

§ 152lg 1 punkti 4 alusel.

1. Vastusena Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 kohtunõudele teatas kaebaja 27.06.2024, et taotleb haldusasja menetluse jätkamist ning soovib, et kohus tuvastaks vaidlustatud haldusaktide õigusvastuse. Ühtlasi esitas ka kaebuse muutmise (täiendamise) taotluse. Kaebuse muutmisest (täiendamisest) keeldumine
2. Kaebaja 27.06.2024 avaldusest nähtub, et ta soovib kaebust keelamisnõudega täiendada.
3. Kaebuse muutmisest (täiendamisest) tuleb keelduda.

§ 49

lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

-i kohaselt lubatav. 6. Kaebaja on esitanud abstraktse keelamisnõude, mille eesmärgiks on keelata vastustajal kaebaja suhtes kõikide haldusaktide, mis võiksid riivata tema kui parlamendi liikme õigust informatsiooni vabale edastamisele ning avalikes huvides isikuandmeid piiranguteta töötlemisele, andmine. Isegi kui kaebaja nõuet kooskõlas

§ 2

lõikega 4 eesmärgipäraselt tõlgendada ja püüda seda konkretiseerida, ei oleks keelamiskaebus kaebaja soovitud eesmärgil lubatav. 7.

§ 45

lg 1 järgi võib keelamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 3) esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega eeldab keelamiskaebuse esitamine, et kaebaja õiguste rikkumist poleks hiljem kohase kaebusega (nt haldusakti tühistamiseks) võimalik ära hoida või kõrvaldada ega heastada või hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline või koormav (nt Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12; 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 22). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse. 8. Praegusel juhul saab kaebaja 27.06.2024 avalduses viidatud võimalikke tulevikus antavaid (või ka juba välja antud, vt nt AKI 21.06.2024 ettekirjutust-hoiatust) haldusakte kohase kaebusega (s.o ennekõike tühistamiskaebusega) vaidlustada. AKI ettekirjutuste-hoiatuste sisu silmas pidades ei ole põhjust eeldada, et nende tühistamine poleks õiguste rikkumise kõrvaldamiseks piisav. Samuti ei saa seda pidada ebamõistlikult keeruliseks ega koormavaks. Arvestades eeltoodut ei ole kaebuse täiendamine keelamiskaebusega lubatav. Seega jätab kohus kaebuse täiendamise taotluse rahuldamata ning keeldub kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Menetluse lõpetamine 9.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus leiab, et haldusasja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p-i 4 alusel lõpetada.

10. Vaidlust ei ole selles, et AKI on 23.02.2024 ettekirjutuse-hoiatuse ning 13.03.2024 noomituse kehtetuks tunnistanud. Seega on kaebuse eesmärk saavutatud ning

§ 152lg 1 p-i 4 kohaldamise eeldused täidetud.

11. Kuigi kaebaja on soovinud, et kohus jätkaks menetlust ning tuvastaks asjaomaste haldusaktide õigusvastasuse, ei ole kohtu hinnangul nn „jätkutuvastuskaebus“ kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 12.

§ 152

lg 2 alusel nn jätkutuvastuskaebusele üleminekule ei laiene

§ 45lõikes 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangud.

Tuvastamiskaebuse menetlemine peab sellegipoolest olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 320-580, p 12). Tuvastamisnõudele üleminekut on peetud lubatavaks nt juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui tuvastamisnõue aitab 2

§ 44

lg 1), ei saa kaebuse eesmärgina käsitada pelgalt soovi kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust. Kaebaja ei saa kaebusega kaitsta ka avalikke huve ega kolmandate isikute (vt avalduses viidatud „valijate“) õigusi, kuna seadus sellist võimalust ei sätesta (

§ 44lg 2).

1. Kaebaja ei ole väitnud, et tema sooviks oleks esitada hüvitamisnõue. Ka viidet tuvastamisnõude nn rehabiliteerivale eesmärgile ei saa praegusel juhul asjakohaseks pidada. Kohtupraktikas on selgitatud, et tuvastamiskaebuse esitamise vajadus võib tuleneda preventiivse huvi kõrval ka rehabiliteerivast huvist (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.02.2023 määrust asjas nr 3-22-721, p 11 ning seal viidatud 19.03.2002 otsus asjas nr 3‑3‑1‑11-02, p 15), kuid sellisel juhul peaks toimunud riive olema intensiivne. Käesoleval juhul kohtu hinnangul sellise olukorraga tegemist ei ole.
2. Kohtule ei nähtu, et võimaliku tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal ka muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse.
3. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. 17. Kohus kordab 21.06.2024 kohtunõudes selgitatut ning rõhutab, et menetluse lõpetamine käesolevas asjas ei võta kaebajalt õigust vaidlustada AKI uut ettekirjutust-hoiatust. Kaebajal on jätkuvalt õigus esitada haldusakti kehtetuks tunnistamiseks vaie AKI-le või tühistamiskaebus halduskohtule. 18.

§ 104

lg 5 p-i 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada. Kohus tagastab määruse jõustumisel riigilõivu samale kontole, millelt riigilõiv tasuti. 19.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 20. Kuivõrd kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ning kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud muid menetluskulusid, jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3