← Eesti

2-23-18249/14

Obsah (9)§ 405§ 637§ 442§ 5§ 162§ 168§ 181§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Margo Klaar, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-18249 Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusP

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 3 2-23-18249 7.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 42,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8,06 eurot ja viivise alates 29.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni määraga 0,5% päevas. Hageja nõuded ei ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (

II komm

(2017), § 405, p 3.2). 8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (

§ 442lg 8).

9. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-13363, p 15).

  1. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. 10.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal tuleb pärijana täita hageja ees olevad kohustused. PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 143 lg 3 kohaselt vastutab üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Pärija vastutab üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest küll piiratult, kuid kostja on esitanud pärandvara inventuuri akti, millest nähtub, et pärandaja kohustused olid oluliselt väiksemad, kui vara (korteriomandi väärtus) (dtl 85–90). Pärandvara väärtus katab ära ka hageja nõude – pärast pärandaja kohustuste täitmist jääb pärandvara väärtuseks 13 212,41 euro (= 21 300 – 8087,59, s.o pärandvara hulka kuuluva korteriomandi väärtus – pärandvara hulka kuuluvad kohustused). PärS § 143 lg 3 mõte ei ole välistada pärast üleskutsemenetlust kõikide esitamata jäänud kohustuste täitmine. 10.
  3. Maakohtu selgitamiskohustus ei hõlma nõuet selgitada kostjale, milliseid vastuväiteid tal võib olla võimalik hageja nõudele esitada ja milliste tõenditega oma vastuväiteid tõendada.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega ei oleks maakohus saanud osundada korteriomandi väärtuse võimalikule muutumisele. Kostja tõi maakohtu menetluses ise korteriomandi väärtuse esile, esitades dokumendi pärandvara inventuuri läbiviimise kohta. Sellest on maakohus otsuse tegemisel ka 4 2-23-18249 lähtunud. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja väitnud, et korteriomandi väärtus oleks vähenenud pärast maakohtu otsuse tegemist. 10.3. Eelneva põhjal ei ole ringkonnakohtul ka alust leida, et maakohus oleks eksinud menetluskulude jaotamisel.

§ 162

lg-st 1 tuleneva üldpõhimõtte järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 11. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637lg 21 alusel menetlusse võtmata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. 12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 13. Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et kostja kavaldatav menetluses osalemine on edukas, ei oleks alust rahuldada ka kostja menetlusabi taotlust. 13.1.

§ 181

lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse

§ 181

lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et kostja menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka tema taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. 13.2. Kuigi praeguses asjas ei ole kostja riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (

§ 637

lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15.

§ 638lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.