4-23-562/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-23-562 (2330,19,005522) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus O.T-le asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlase O.T määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri
7. novembri
8. a otsusega väärteoasjas nr 2330,19,005522 karistati O.T KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Otsus jõustus
9. detsembril
11. Kuna O.T ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
12. aprillil 2020 täitemenetlus. Selleks hetkeks oli rahatrahv täies ulatuses tasumata.
13. aprillil 2022 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
14. Ida Prefektuur esitas
15. veebruaril 2023 Viru Maakohtule taotluse asendada O.T rahatrahv arestiga.
16. Viru Maakohtu
17. veebruari
18. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja O.T rahatrahv 75 trahviühikut summas 300 eurot asendati 7 päevase arestiga.
19. Tulenevalt KarS § 72 lg-st 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.
20. O.T on rahatrahv tasumata ja tal puuduvad selle tasumiseks vahendid. Mõjuvad põhjused rahatrahvi tasumata jätmiseks puuduvad. O.T tunnistati Viru Maakohtu
21. jaanuari
22. a otsusega süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 4 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangisust, mis asendati 509 tunni üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. O.T hoidis üldkasuliku töö tegemisest ja registreerimiskohustuse täitmisest kõrvale. Arvestades seda, ei ole maakohus veendunud, et ta suudaks üldkasuliku töö nõuetekohaselt ära teha. Samuti on väheusutav, et ta tasuks rahatrahvi pärast vangistusest vabanemist, sest tal on võlgnevusi 15 984 euro ulatuses. Seega, isegi tööle asumise korral on tal nii palju teisi võlgnevusi, et kõnealuse rahatrahvi lähiajal tasumine ei ole reaalne. Lisaks on O.T diagnoositud narkosõltuvus. Ta saabus vanglasse värskete süstimisjälgedega. Ka sõltuvusprobleemid võivad raskendada üldkasuliku töö tegemist. Maakohtu arvates ei ole O.T üldkasuliku töö jaoks sobilik isik.
23. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O.T, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja aresti asendamist üldkasuliku tööga. O.T on teadlik, et talle on korduvalt võimalusi antud ja ta on usaldust kuritarvitanud. Samas on ta saanud vanemaks ja hakanud rohkem tuleviku peale mõtlema. Ta on olnud pidevalt hädas narkosõltuvusega, millega ta ei ole omal jõul hakkama saanud, ja leiab, et ta peaks vabatahtlikult ravile minema. Tal on perekond, sh poeg, kes teda ootavad ja kellele ta toeks tahab olla. Ta tahab jätkata elu seadusekuuleka kodanikuna. Aresti/vangistuse pikendamine ei ole kasulik ei temale ega ka lähedastele. Samuti peab riik teda üleval pidama. O.T on olemas töökoht firmas „IDA-BUSSID“ OÜ-s, kuid kui ta selle võimalusega väga kaua viivitab, võib ta sellest ilma jääda. Samuti on tal olemas elukoht. Ringkonnakohtu järeldused
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud O.T rahatrahvi arestiga.
25. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et O.T on määratud rahatrahv tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, O.T ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. O.T aga soovib, et tal võimaldataks aresti asemel teha üldkasulikku tööd.
26. Mis puudutab üldkasuliku töö tegemise võimalust, siis KarS § 69 lg 1 annab kohtule aresti asendamisel üldkasulikku tööga kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Sellest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane jätab üldkasuliku töö tegemata. Maakohus on õigustatult leidnud, O.T puhul on see oht reaalne. O.T on karistusregistri kohaselt neli kehtivat kriminaal- ja viis kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta määratud tunnid korrakohaselt ära teeks. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et pärast sellist karistatust, sealhulgas korduvat vangistuses viibimist, muudaks üldkasuliku töö tegemine, kui vabaduseskaotuslikust karistusest kergem meede, tema hoiakuid ja suhtumist sedavõrd, et ta enam taolisi õigusrikkumisi toime ei paneks.
27. Õige on ka maakohtu viide, et talle on kriminaalkorras võimaldatud üldkasulikku tööd teha, mis aga ebaõnnestus, sest ta hoidis sellest kõrvale. Väärteoasjas nr 4-20-3292 tekkis tal samuti 2 probleeme üldkasuliku töö ajakava täitmisega, lisaks vahistati ta kahtlustatavana kuriteos, mistõttu oli tundide tegemine võimatu. See kõik viitab tõenäosusele, et O.T tegelikkuses ei pruugi neid tunde kohusetundlikult ära teha, sest varasemalt ta sellega korduvalt hakkama ei ole saanud. Lisaks on O.T ka ulatuslikud narkoprobleemid, mis suurendab samuti tõenäosust, et tarvitamise korral ta ei ole suuteline määratud üldkasuliku töö tunde nõuetekohaselt tegema. Sellest tulenevalt ei ole sellekohase riski olemasolul õigustatud asendada temale mõistetud arestipäevi üldkasuliku tööga ja arest tuleb pärast kriminaalkorras mõistetud vangistuse vabanemist ära kanda.
28. Võimalikule töökoha kaotusele tulnuks mõelda juba enne arvukate õigusrikkumiste toime panemist ehk O.T on iseenda käitumisega asetanud ennast olukorda, kus tal on oht tööst ilma jääda. See ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist ja aresti asendamist üldkasuliku tööga. Sest nagu öeldud, need tunnid jääksid suure tõenäosusega erinevatel põhjustel tegemata.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
30. veebruari
31. a määruse muutmata ja O.T määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3