Obsah (20)

§ 113§ 397§ 101§ 415§ 3§ 402§ 1§ 4062§ 4034§ 406§ 9§ 404§ 408§ 410§ 170§ 403§ 94§ 14§ 76§ 1132

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-11375 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OÜ Aktiva Finance Group hagi Z. P. vas

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras). 4. Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (kostja kanda jääb 27% hageja menetluskuludest). 1 4.1 Välja mõista Z. P.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja menetluskulude katteks 290 (kakssada üheksakümmend) eurot 25 senti. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGEJA NÕUE 1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja Z. P. ja BB Finance OÜ 02.05.2019.a. laenulepingu nr 2101873703, mille alusel sai kostja laenu 100 eurot ja refinantseerimislepingud, millega kostja sai täiendavat laenu, nr 2101876091 12.05.2019.a 356 eurot, nr 2101880207 27.05.2019.a 105 eurot, nr 2101881461 31.05.2019.a 150 eurot, nr 2101883663 11.06.2019.a 150 eurot, nr 2101883909 11.06.2019.a 150 eurot, nr 2101885361 17.06.2019.a 289 eurot, nr 2101885715 18.06.2019.a 165 eurot, nr 2101886930 21.06.2019.a 150 eurot, nr 2101887971 25.06.2019.a 918 eurot, nr 2101896137 26.07.2019.a 315 eurot, nr 2101897217 30.07.2019.a 855 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis BB Finance OÜ 14.08.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti Z. P.le täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles BB Finance OÜ lepingud 29.08.2020 üles. BB Finance OÜ loovutas 10.03.2021.a kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti aadressile, mille kostja andis lepingu sõlmimisel. 2.

§-s 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses ning mh hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase ning maksehäireregistrit. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Laenuandja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks kohustatud hankima ja säilitama asjasse puutuva teabe, muid vorminõudeid esitatud ei ole. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav laenuleping vastab tema 2 vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Lepingujärgsed igakuised osamaksed/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Enne iga järgneva lepingu sõlmimist oli laenuandja poolt teostatud põhjalik kontroll. 3. Sõlmitud laenulepingute alusel sai kostja kokku laenu 3698 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid kogusummas 2593,96 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping(ud) nr 2101876091, 2101880207, 2101881461, 2101883663, 2101883909, 2101885361, 2101885715, 2101886930, 2101887971, 2101896137, 2101897217 on refinantseerimisleping(ud), millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 1104,04 (36982593,96) eurot. 4.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Laenulepingus nr 2101873703 leppisid pooled kokku intressimääras 27,67% aastas Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates

1. osamaksest 01.06.2019 kuni lepingu lõppemiseni s.o 29.08.2020 summas 54,72 eurot. Seega on intressi võlgnevus summas 34,52 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud lepingud nr. 2101876091, 2101880207, 2101881461, 2101883663, 2101883909, 2101885361, 2101885715, 2101886930, 2101887971, 2101896137, 2101897217 on refinantseerimislepingud millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, esitab hageja uue intressiarvestuse (dtl 116-127). 2101876091 intressimäär % (aastas) 44,9 intressi arvestamise laenusumma intress periood (EUR) (EUR) 12.05.2019-29.08.2020 351 205,24 2101880207 44,9 27.05.2019-29.08.2020 105 59,46 2101881461 44,9 31.05.2019-29.08.2020 150 84,20 2101883663 44,9 11.06.2019-29.08.2020 150 82,17 2101883909 44,9 11.06.2019-29.08.2020 150 82,17 2101885361 44,6 17.06.2019-29.08.2020 289 155,15 2101885715 44,9 18.06.2019-29.08.2020 165 88,97 2101886930 44,7 21.06.2019-19.08.2020 150 79,97 2101887971 44,6 25.06.2019-29.08.2020 918 483,84 2101896137 44,6 26.07.2019-29.08.2020 315 154,09 2101897217 44,6 30.07.2019-29.08.2020 855 414,07 Laenulepingu nr Kokku 1923,85 eurot
2. Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 11.1 ja laenulepingute põhitingimuste punktile 4 on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101873703 sõlmimise eest on 3,50 eurot, 3 laenulepingu nr. 2101876091 sõlmimise eest on 28,17 eurot, laenulepingu nr. 2101880207 sõlmimise eest on 35,79 eurot, laenulepingu nr. 2101881461 sõlmimise eest on 47,84 eurot, laenulepingu nr. 2101883909 sõlmimise eest on 72,69 eurot, laenulepingu nr. 2101885361 sõlmimise eest on 95,29 eurot, laenulepingu nr. 2101885715 sõlmimise eest on 109,43 eurot, laenulepingu nr. 2101887971 sõlmimise eest on 189,43 eurot, laenulepingu nr. 2101897217 sõlmimise eest on 281,98 eurot. Lepingutasud on tasumata. Tulenevalt eeltoodust on lepingutasu võlgnevus 864,12 eurot.
3. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes

1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 15.

1. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine:
2. tasulise kirja saatmine 17.03.2021 25 eurot
3. tasulise kirja saatmine 05.05.2021 5 eurot
4. tasulise kirja saatmine 05.08.2021 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
5. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr 2101876091, 2101880207, 2101881461, 2101883663, 2101883909, 2101885361, 2101885715, 2101886930, 2101887971, 2101896137, 2101897217 on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist algses laenulepingus nr 2101873703 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 27,67% aastas kogu põhivõla summalt 1104,04 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 30.08.2020 kuni hagi esitamiseni 10.08.2023 (laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 27,67% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega).

Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 134). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 900,28 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 11.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras so 27,67% aastas. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 4 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hageja palub Z. P.lt välja mõista hageja kasuks: - põhivõlgnevus 1104,04 eurot, - intress 1923,85 eurot, - lepingutasu 864,12 eurot, - sissenõudmiskulud 50 eurot, - sissenõutavaks muutunud viivis 900,28 eurot, - viivised lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 1104.14 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 11.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras so 27,67% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista Z. P.lt hageja menetluskulude katteks välja 1271 eurot (millest 595 eurot riigilõiv ja 676 eurot hageja õigusabikulu arvestusega 4 töötundi x 169 töötunni hind). MENETLUSE KÄIK
2. Kohus saatis kostjale Z. P.le hagimaterjalid ja kohustas hagile kirjalikult vastama. Z. P.le on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud 20.11.2023.a. Kuivõrd kättetoimetamiskatseid tehti korduvalt, toimetas kohus hagimaterjalid kätte ka avalikult Ametlike Teadaannete kaudu (teade avaldatud 06.11.2023.a) TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtu määratud tähtajal kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub lahendamisele osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
5. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja Z. P. 02.05.2019.a. laenulepingu nr 2101873703, mille alusel sai kostja laenu 100 eurot ja refinantseerimislepingud, millega kostja sai täiendavat laenu, nr 2101876091 12.05.2019.a 351 eurot, nr 2101880207 27.05.2019.a 105 eurot, nr 2101881461 31.05.2019.a 150 eurot, nr 2101883663 11.06.2019.a 150 eurot, nr 2101883909 11.06.2019.a 150 eurot, 5 nr 2101885361 17.06.2019.a 289 eurot, nr 2101885715 18.06.2019.a 165 eurot, nr 2101886930 21.06.2019.a 150 eurot, nr 2101887971 25.06.2019.a 918 eurot, nr 2101896137 26.07.2019.a 315 eurot, nr 2101897217 30.07.2019.a 855 eurot. Kokku on kostja saanud BB Finance OÜ-lt laenu 3698 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis BB Finance OÜ 14.08.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti Z. P.le täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles BB Finance OÜ lepingud 29.08.2020 üles (dtl 68). BB Finance OÜ loovutas 10.03.2021.a kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 76). 12. Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele. Kostja omapoolseid seisukohti ja/või vastuväiteid nõudele esitanud ei ole. 13.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu

1. märtsi
2. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46) ( vt Riigikohtu 24.11.2023.a. määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098/50 p 13). See tähendab, et kohtul tuleb omal algatusel kontrollida (viidatud Riigikohtu lahendi p 14 ja 17) kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas; kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud ka seda, et TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu

§ 4062

lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt

§-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a

§ 4034

lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral, vt määruse p 24) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. 6 Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16, nr 2-21-13098/50 p 26). 14. Esmalt eeldab nõude rahuldamine seda, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv tarbijakrediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, seejärel, et tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. 14.1 Hageja esitatud lepingud on allkirjastamata (dtl 74-163).

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Vastavalt

§ 404

lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Sama paragrahvi 2. lõige loetleb, milline teave peab tarbija tahteavalduses selgelt ja kokkuvõtlikult olema märgitud Kui vorminõue on jäetud järgimata või kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või 405 sätestatud andmetest, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Hageja pidi tõendama, et tarbija on teinud

§ 404

kohase (vastava sisu ja vormiga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja pidi seega tõendama millal, millisel viisil ja millise sisuga tahteavalduse tarbija krediidilepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mil viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. 14.2 Käesoleval juhul on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepingutega.

§ 410

lg 1 sätestab, et

§ 404

lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

§ 410

lg 1 järgimata jätmine toob kaasa

§ 408lg 1 tagajärje ehk lepingu tühisuse.

Hageja selgitab, et kostjale on e-kirja vahendusel, st enne lepingu sõlmimist saadetud Euroopa tarbijakrediidi infoleht ja lepingueelne teave tutvumiseks. Kostja on tingimustega nõustunud, neid aksepteerinud ja lepingu sõlminud. Hageja selgituste kohaselt on lepingud edastatud kostja e-posti aadressile XXX (dtl 172 ) ning leping on kliendile kättesaadav ka iseteeninduskeskkonnas XXX (dtl 165) 14.3 Tulenevalt

§ 408

lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud

§ 404

lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et

§ 404

lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Tõendatud on nii lepingu nr 2101873703 kui refinantseerimislepingute nr 2101876091, nr 2101880207, nr 2101881461, nr 2101883663, nr 2101883909, nr 2101885361, nr 2101885715, nr 2101886930, nr 2101887971, nr 2101896137, nr 2101897217 alusel laenu ülekanded kostjale (dtl 14, 20, 24, 28, 32, 38, 42, 46, 50, 56, 60, 66). 14.4 Kohus möönab, et hageja on rikkunud

§ 410

lg 1, hageja ei ole tõendanud kõigu lepingudokumentide edastamist kostja e-posti aadressile. Samas on hageja tõendanud et krediit 7 on tarbija kasutusse antud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingu(

1. d)saab sõlmituks lugeda ning leping(
2. ud)sõlmimisel vorminõude järgimata jätmise tõttu tühised ei ole. 15. Selleks, et hagejal oleks õigus BB Finance OÜ ja Z. P. vahel sõlmitud lepingu alusel nõuet esitada, peab nõue olema kehtivalt loovutatud. Hageja märgib, et BB Finance OÜ loovutas nõude 10.03.2021.a. hagejale ja kostjat teavitati loovutamisest (dtl 76)

§ 170

kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 16. Leping öeldi üles alates 29.08.2020.a. (dtl 68), seega muutus nõue sissenõutavaks 30.08.2020.a. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, ülesütlemisteatele reageerinud ega reageerinud ka hagimaterjalide kättetoimetamisele. 17.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (

§ 406lg 1).

17.1 Enne 31.05.2020.a (so laenulepingu nr 2101873703 ja refinantseerimislepingute nr 2101876091, 2101880207, 2101881461 sõlmimise ajal) oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% (vt Eesti Panga kodulehelt 2 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks

§ 406lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 61,83 % aastas.

Viidatud lepingutel oli krediidi kulukuse määr vastavalt 56,34%, 56,39% ja 56,41%. Seega lepingud nr 2101873703, 2101876091, 2101880207 ja 2101881461 krediidikulukuse määra suuruse tõttu tühised ei ole. 17.2 31.05.2020-30.11.2020 (so refinantseerimislepingut nr 2101883663, 2101883909, 2101885361, 2101885715, 2101886930, 2101887971, 2101896137, 2101897217 sõlmimise ajal) oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09%, seega peaks

§ 4062lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 60,27 % aastas.

Nimetatud lepingutes oli tarbija krediidikulukuse määr 56,39; 56,40; 56, 43 ja 56, 42% aastas, seega lepingud krediidikulukuse määra suuruse tõttu tühised ei ole. 18.

§ 4034sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte.

18.1 Vastavalt

§ 403

4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. 8 Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10). Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 32-1-169-13 p 21) Tulenevalt

§ 4034

lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli

§ 14lg 1 2.

lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. 18.2 Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). 18.3 Hageja märgib, et esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav laenuleping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Lepingujärgsed igakuised osamaksed/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Enne iga järgneva lepingu sõlmimist oli laenuandja poolt teostatud põhjalik kontroll. 18.4 Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja on esitanud loetelu päringutest (dtl 94-95), kust on laenuandja kostja andmeid kontrollinud. Kohtule jääb arusaamatuks, millistest andmetest hageja siiski laenu andmisel lähtus kui on märkinud laenulepingute (mõistliku laenukoormuse arvestuse) juures, et kostja sissetulek on 1015 eurot (vt dtl 53, 63, 17, 35), samas on laenutaotleja ise märkinud oma sissetuleku suuruse 700 eurot (pensionär; dtl 97 jj). Hageja ei ole selgitanud ka seda, kas ja mil määral arvestas kliendi maksevõimelisuse hindamisel tema varasemaid kohustusi (laene) arvestades seda, et laenutaotlusi esitas kostja hagiavalduse kohaselt suhteliselt igapäevaselt (nt 11.06.2019 isegi 2 korda päevas). Kohtu hinnangul ei ole hageja adekvaatselt ja vastutustundlikult kostja maksevõimet hinnanud, ei ole laenu(de) väljastamisel toiminud nõutava hoolsusega, ei ole kogunud ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta.
2. Vastavalt

§ 4034

lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. 9 Riigikohus on märkinud, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (vt Riigikohtu 24.11.2023.a. lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24). 20. Vastavalt

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja sai laenu kokku 3698 eurot. Tagasimakseid on ta teostanud kokku 2593,96 eurot (dtl 29, 43, 57, 67) Seega on S. P. võlg põhinõude osas 1104,04 eurot Hageja esitatud põhivõla nõue on põhjendatud. 21. Vastavalt

§ 94

lg 1 ja 2 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lepingud öeldi üles 29.08.
3. Intressimäär perioodil 02.05.2019 (lepingu 2101873703 ja refinantseerimislepingute sõlmimisest) kuni ülesütlemiseni oli 0 (null). Seega on hageja intressinõue põhjendamatu.
4. Vastavalt

§ 4034lg 7 muid tasusid tarbija ei võlgne.

Seega ei võlgne Z. P. krediidilepingutest tulenevat lepingutasu ning hageja nõue 964,12 euro osas on alusetu. 23. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 50 euro tasumist

§ 1132lg 2 p 3 alusel.

Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine:

1. tasulise kirja saatmine 17.03.2021 25 eurot
2. tasulise kirja saatmine 05.05.2021 5 eurot
3. tasulise kirja saatmine 05.08.2021 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (

§ 4034lg 7 ls 2).

Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus: Ringkonnakohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas (

§ 4034lg 7).

Kolleegium leiab, et tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10) 10 Hageja on hagiavalduse lisana esitanud meeldetuletusteated, mille eest nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist, kuid lisatud teadetel (dtl 128-133) puuduvad mistahes märked/andmed võla suuruse kohta (tühi punktiir). Kohus küsis hagejalt selgitust ja tõendeid, millised meeldetuletuskirjad, millal, kuhu ja mil viisil on kostjale saadetud (dtl 153). Hageja vastuse kohaselt tõendab ta makseviivitusega tekkinud muid kulusid väljavõttega oma tööprogrammist (dtl 167-168). Hageja lisab tööprogrammi väljavõtte, millest kajastub, et kostjaga on järjepidevalt püütud kontakti saavutada kirjade ja telefoni teel (dtl 174). Kohus märgib, et hageja esitatud tööprogrammi väljavõttest (venekeelsed meeledetuletuskirjad kostjale, dtl 174 jj) ei ole võimalik aru saada, millise laenulepingu alusel võlgnevust nõutakse (võlanõude suurus erineb oluliselt hagis nõutust). Meeldetuletuskirjadel puudub mistahes viide seosele hagis toodud laenulepingutega. Sissenõudmiskulude nõue on kohtu hinnagul põhjendatud vaid 15 euro (so muude kulude) osas. Kohus mõistab kostjalt

§ 1132lg 2 p 3 alusel välja hageja kasuks sissenõudmiskulude katteks 15 eurot.

24.

§ 4034

lõige 7 ütleb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võlgne tarbija muid tasusid. Viivist ei saa pidada tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, mitte

§ 4034lg 7 nimetatud muu tasu.

Kohus on seisukohal, et kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab

§ 4034lõike 7 järgi intressi seadusjärgseks (0%-ks, alates 2023.

a 2,5% ja 4%-ks), siis muutub sellega üheaegselt ka viivisemäär (vastavalt sõlmitud lepingutele oli viivisemäär võrdne intressimääraga) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist arvestatuna põhivõlalt alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast s.o 30.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 10.08.2023 ka TsMS § 367 alusel alates 11.08.2023.a. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras, so 30.08.2020 -10.08.2023.a. eest 278,94 eurot ja edaspidi (alates 11.08.2023 kuni põhinõude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras so.

seadusjärgses määras).

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus lahendas asja lihtmenetluses ja ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. 11 Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi ca 27% ulatuses. Seega jääb kostja kanda 27% hageja menetluskuludest. Kostja omapoolset seisukohta hagile esitanud ei ole, seega ei ole kostjal tekkinud ka menetluskulu. Hageja menetluskulu on hagiavalduse kohaselt 1271 eurot (millest 595 eurot riigilõiv ja 676 eurot hageja õigusabikulu arvestusega 4 töötundi x 169 töötunni hind; dtl 135, 136). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja töötunnihind põhjendamatult kõrge (arvestades muuhulgas ka tsiviilasja mahtu ja keerukust – tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslik vaidlus). Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja, kelle õigusalase kvalifikatsiooni ja kogemuste põhjal oleks õigustatud keskmisest suurem töötunni hind. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud õigusabikulu 4 x 120 = 480 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulu kokku 480 + 595 = 1075 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 27% ulatuses, tuleb Z. P.l tasuda hageja menetluskulude katteks 290,25 eurot (27% 1075-st).
3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 12