) § 31 lg 1 ei kohusta vanglat 3-23-2631 vanglas viibivatele isikutele tagama televiisorit. Samuti ei kuulu vangla sisekorraeeskirja (VSKE) alusel televiisor kambri sisustuse hulka.
lg 3 järgi hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib või kasutab
Seega takistas kaebajal üldkasutatavas ruumis asuva teleri vaatamist
-st vahistatule tulenev piirang liikuda väljaspool kambrit. Televiisor ei kuulu vahistatu kambri kohustusliku sisustuse hulka (
Ka
Vanglateenistuse ametniku loal ja
lg-s 2 sätestatud tingimustel võib kinnipeetaval olla kambris isiklik televiisor. Kaebajal ei olnud isiklikku televiisorit, mistõttu ei olnud tal võimalik televisioonisaateid jälgida. Kaebajast on vahepeal saanud kinnipeetav, kellel on võimalik puhkeruumis televisioonisaateid jälgida. Kuna kaebajal on võimalus televisioonisaateid jälgida, langes ära vajadus kohustada Tallinna Vanglat televisioonisaadete jälgimist võimaldama. Et kohustamisnõue langes ära, ei pruugi ka tühistamisnõude rahuldamine oma eesmärki täita ja vaidlustatud vastuse mõju võib olla kaebaja suhtes ammendunud (kaebaja ei ole enam vahistatu ja talle ei kehti enam vahistatu osas kehtivad nõuded). Kuigi Tallinna Vangla rikkus vaide lahendamisel
lg-s 7 sätestatud tähtaega, ei saanud see antud juhul kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda. Tallinna Vanglal ei olnud võimalik kaebajale televisioonisaadete jälgimist võimaldada kaebaja vahistatu staatuse tõttu. Kaebajal tekkis õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse ka vaide õigeaegse läbivaatamiseta.
lg 1 sätestab, et isiku andmeid töödeldakse vangiregistris sel ajal, kui ta viibib vangistuses või eelvangistuses, kannab aresti või on kriminaalhooldusel. Pärast vangistusest, eelvangistusest või aresti kandmiselt vabanemist või kriminaalhoolduse lõppemist töödeldakse, arhiveeritakse ja kustutatakse isiku kohta kogutud teave
-s sätestatud tähtaja möödumisel ja ulatuses.
lg 2 sätestab, et andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangiregistrisse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. Kaebaja tõi esitatud taotluses välja, et televisioonisaadete jälgimise võimaldamata jätmine kahjustab tema tervist, tekitades depressiooni ning ta tunneb juba reaalsustaju kadumist. Arvestades, et Tallinna Vangla on kohustatud kaebaja taotlusi menetlema ja neile vastama ning kaebaja viitas halvenevale tervisele, on õigustatud Tallinna Vangla poolt kaebaja esitatud väiteid taotluse lahendamisel kontrollida. Vaidlusalune vastus on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ja juurdepääsu on piiratud 75 aastaks, mistõttu ei avalikustata taotluse vastuses sisalduvaid kaebaja isikuandmeid vanglavälistele isikutele ja avalikkusele. Eeltoodu kohaselt ei ole kaebaja nõue kustutada kaebaja eraelu puudutavad andmed 12.10.2023 vastusest põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Seega oli kohustamisnõude eesmärgiks, et vangla võimaldaks kaebajale televisioonisaadete vaatamise. Tallinna Vangla selgitas 20.03.2024 vastuses kohtunõudele, et XX ei ole enam vahistatu staatuses, tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning ta on alates 20.03.2024 paigutatud avatud osakonna kambrisse. Avatud osakonnas on XXl võimalus väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda vabal ajal vähemalt neli tundi (VSKE § 8 lg 1) ning võimalus osakonna puhkeruumis televisioonisaateid jälgida. Kaebaja kinnitas 21.03.2024 avalduses (täpsustatud 22.03.2024), et kaebuses nõutud toiming on tehtud ja palus kohustamisnõude osas menetluse lõpetada. Kuna kaebaja saavutas kohustamisnõudega taotletud eesmärgi, oli seega kohane nimetatud nõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine. Asjaolu, et kaebaja on Tallinna Vangla 28.05.2024 käskkirja nr 124/24/226 alusel paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse ja tal ei ole sellest tulenevalt taas võimalik televisioonisaateid jälgida, on kaebajal õigus vaidlustada eraldiseisvalt. 12. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Seetõttu näevad HKMS § 111 lg-d 1-3 ette, et menetlusabi riigilõivu tasumiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1) ei anta, kui kaebusel puuduvad arvestatavad eduväljavaated. 13.
Kuna kaebaja oli vahistatu, ei olnud tal võimalik vaadata vangla eluosakondade puhkeruumidesse paigutatud üldkasutatavaid televiisoreid, sest
lg 3 järgi hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib või kasutab
Televiisor ei kuulu vahistatu kambri kohustusliku sisustuse hulka (
lg 1 ja § 90 lg 3, VSKE § 7 lg 1).
lg-st 1 ei tulene vanglale kohustust paigutada vahistatu kambrisse televiisorit omal algatusel ja riigi kulul. Vanglateenistuse ametniku loal ja
lg-s 2 sätestatud tingimustel võib kinnipeetaval olla kambris isiklik televiisor. Kaebajal ei olnud kambris isiklikku televiisorit, mille vaatamist vangla oleks takistanud. Seega olukord, kus kaebajal ei olnud vahistatuna vanglas viibides võimalik jälgida televisioonisaateid, oli õiguspärane. 14. Kaebaja tugines vanglale 10.09.2023 esitatud taotluses muu hulgas asjaolule, et võimatus vaadata televisioonisaateid kahjustab tema tervist. Vanglal on kohustus esitatud taotlused lahendada, seetõttu eeldas kaebaja väide tervise halvenemisest andmete kontrollimist meditsiiniosakonnalt. Tallinna Vangla 12.10.2023 vastus nr 5-8/23/18758-2 on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12) ja sellele juurdepääsu on piiratud 75 aastaks. Vangiregistrisse isiku kohta kantud andmed töödeldakse, arhiveeritakse ja kustutatakse pärast vangistusest vabanemist (
Seega on vastuses toodud andmete avalikustamine vanglavälistele isikutele ja avalikkusele piiratud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.